Riigikohtu esimees: kohtunikud peavad oma otsuseid selgitama
14. veebruar 2020, 12:29
Riigikohtu esimees Villu Kõve rõhutas tänasel kohtunike täiskogul peetud kõnes, et ajakirjanduses laialt kõlapinda tekitanud kohtuistungi kajastamise piirangu seadmisel peab kohtunik hindama, kas vaikimiskohustuse kehtestamine on põhjendatud ning arvestama ka avaliku huviga.
Kõve sõnul tähendab see, et kui kohtunik on otsustanud saladuse hoidmise kohustuse kehtestada, peab ta seda ka määruses põhjendama ning vajadusel selgitama.
Riigikohtu esimees Villu Kõve tõdes kõnes, et vastuolulisi reaktsioone tekitanud kriminaalmenetluse seadustiku säte, mis lubab kohtunikul kehtestada istungil teatavaks saanud asjaolude saladuses hoidmise kohustuse, on praktikas tekitanud palju arusaamatust.
«Problemaatiliseks on osutunud nimetatud piirangu liiga pikk tähtaeg ja ebapiisav põhjendamine, kuivõrd seadus selle kohta midagi ei ütle,» sõnas Kõve, kelle hinnangul võib põhjendatuks pidada tunnistajate ütluste varjamist seni, kuni kõik tunnistajad on üle kuulatud. «On aga kaheldav, kas kajastamise piirangu kehtestamist kohtuliku uurimise lõpuni saab lugeda põhjendatuks, eriti olukorras, kus mahukas kohtumenetlus vältab aastaid. Kui kohtunik on otsustanud saladuse hoidmise kohustuse kehtestada, peab ta seda ka määruses põhjendama ja vajaduse korral avalikkusele kommenteerima.»
Kõve tutvustas ettepanekuid muuta probleeme tekitanud kriminaalmenetluse seadustiku sätet selliselt, et kohtunikele jääks võimalus õigusemõistmise huvides kajastamist vajadusel piirata, ent sealjuures oleks piirang tähtajaline ning selgelt põhjendatud. «Piirang tuleks kehtestada tähtajaliselt ja kaaluma peaks avalikku huvi. Loodan, et nendest ettepanekutest saab peagi kehtiv regulatsioon,» märkis Kõve.
Samuti rääkis Kõve võimalustest Harju maakohtu ülekoormuse vähendamiseks ja kohtute töökoormuse ühtlustamiseks. «Kaalumisel on mõnda liiki kohtuasjade Harju maakohtust väljaviimine või kohtualluvuse kaotamine, millest tulenevalt jagataks neid kõigi vastava valdkonna kohtunike vahel üle riigi,» sõnas ta. Nii oleks võimalik saavutada kohtuasjade ühtlasem ja võrdsem jagunemine, samuti mitmekesisem ja ka huvitavam töö ning töökohtade säilimine väiksemates kohtumajades.
Harju maakohtu suure töökoormuse juures ei saa mööda vaadata ka kriminaalmenetluse ajalisest ja rahalisest kulukusest. Kõve sõnul tuleks kriminaalmenetluse tõhustamiseks muu hulgas analüüsida, kas ja kuidas oleks võimalik vähendada kriminaalmenetluses suulise menetluse osakaalu, eeluurimise tõendite dubleerimata jätmist kohtus ning suurendada kohtuniku juhtivat rolli asja lahendamisel.