Siseministeerium plaanib seadusemuudatust, mis päästaks välismaalastest süüdimõistetud vangistusest, kui nad lubavad Eestist lahkuda.
Välimaistel kurikaeltel tekib võimalus Eesti vangla vältimiseks
3. jaanuar 2012, 18:53
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseministeeriumis valminud eelnõu täiendab karistusõigustikku sättega, mille kohaselt võimaldatakse süüdistaval või süüdimõistetud välisriigi kodanikul sõlmida kokkulepe Eesti Vabariigist lahkumiseks. «Nimetatud kokkuleppe sõlmimisel võib kohus jätta süüdimõistetud välisriigi kodaniku suhtes tähtajalise vangistuse tingimisi täielikult või osaliselt kohaldamata või vabastada ta enne vangistuse tähtaja lõppemist, kui välisriigi kodanik lahkub Eesti Vabariigist kokkuleppes sätestatud tingimustel ja korras,» seisab eelnõu seletuskirjas. Samuti ei tohi kurikael Eestisse tagasi tulla talle kehtestatud sissesõidukeelu kehtivusaja jooksul.
Eelnõuga loodetakse vähendada Eestis välisriigi kodakondsusega kinnipeetavate arvu ja motiveerida välisriigi kodakondsusega süüdimõistetuid kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduma.
Kuigi ka praegune välismaalaste poliitika ei soosi kurjategijate Eestisse elama jäämist ning neile on võimalik keelduda elamisloa andmisest või tunnistada see kehtetuks, siis paraku sõltub nende Eestist lahkumine suuresti välismaalase koostöötahtest – soovist taotleda endale kiiresti reisidokument ja mitte põhjustada tõrkeid lahkumiskohustuse täitmise käigus. «Ebasoovitavate välismaalaste Eestist lahkumise edukuse oluliseks teguriks on olukorra loomine, kus välismaalasel tekib soov aidata igati kaasa enda Eestist lahkumise korraldamisele,» kinnitavad eelnõu koostajad.
Siseministeerium leiab, et kohtu mõistetud karistus ei ole ega peagi olema ainus koormav tagajärg kuriteo toimepanemisele. «Osa karistusest on võimalik asendada Eestist lahkumise kohustuse täitmisega koos tähtajalise sissesõidukeelu kehtestamisega. See aga suurendab Eesti elanikkonna turvalisust.»
30. mai 2011. a. seisuga oli Eestis 247 välisriigi kodakondsusega kinnipeetavat. Nendest Vene kodanikke oli 196, Läti kodanikke 17, Leedu kodanikke 12 ning Soome kodanikke 6. Lisaks olid üksikud vangid mõne muu riigi kodakondsusega. Kavandatavat regulatsiooni saaks kohaldada nii Eesti elamisluba või elamisõigust omavate kui ka ajutiselt Eestis viibivate välismaalaste suhtes, kes soovivad oma kodakondsusjärgsesse riiki tagasi pöörduda.