Paet: Hiina saatkonna reaktsioon näitas, et välisluureamet nimetas asju õigete nimedega

Urmas Paet.

FOTO: Remo Tõnismäe

Europa Parlamendi reformierakondlasest saadiku Urmas Paeti hinnangul näitas Hiina saatkonna kuri reaktsioon Eesti välisluureameti raportis avaldatud ohuhinnangu kohta, et amet nimetas asju õigete nimedega.

Paeti sõnul peaks Eesti panustama suhetes Hiinaga ennekõike Euroopa Liidu ühtse poliitika kujundamisse selle riigiga, mitte kujutama ette, et üksi toimetades on võimalik mingit kingitust saada.

«Eesti peaks Euroopa Liidu ühtsema Hiina-poliitika eesmärgil lahkuma 17 pluss 1 eriformaadist Hiinaga, kus 17 on vaesemad Euroopa riigid – nii ELi kuuluvad kui mittekuuluvad – ning number 1 on muidugi Hiina. Selline formaat nõrgestab ELi ühtset Hiina-poliitikat ning kasvatab Hiina mõju vastuvõtlikumates Euroopa riikides,» ütles Paet.

Tema sõnul peab Eesti prioriteet olema ka Hiina puhul ühtne ja tugev ELi poliitika selle riigi suunal.

«Hiina esmapilgul kiire ja suure raha vaimustuse taustal tuleb meeles pidada, et see riik peab üle miljoni rahvusvähemuse esindaja laagrites, hoiab suhteid pingelisena Taivaniga, toetab Põhja-Korea kuritegelikku režiimi jne. Ka värske otsus karistada koroonaviiruse sümptomeid varjavaid inimesi surmanuhtlusega räägib Hiina Rahvavabariigi režiimi olemusest palju,» ütles Paet.

Hiina saatkond nõudis välisluureameti raporti muutmist

Hiina saatkond Eestis kritiseeris oma kodulehel Eesti välisluureameti hiljutist raportit, milles räägitakse muu hulgas Hiinast lähtuvatest ohtudest. 14. veebruaril saatkonna kodulehel avaldatud postituses märgitakse, et Hiina saatkonnas loeti välisluureameti iga-aastast raportit hämminguga. Saatkonnas leiti, et raporti Hiinat puudutav osa on ignorantne ja kantud külma sõja mõtteviisist.

«Vaatamata sellele, et Hiina ja Eesti suhtlevad omavahel ka edaspidi, näidatakse Hiinat ohtliku riigina, tuginedes alusetutele lugudele, moonutatud faktidele ja pahatahtlikele rünnakutele. See pole professionaalne ega vastutustundlik,» teatas Hiina suursaatkond.

Ühtlasi nõuab Hiina saatkond Eesti välisluureametilt negatiivse mõju vähendamiseks vajadust tugineda faktidele ja lükata ümber valeväited.

Välisluureamet kirjutab oma iga-aastases raportis muu hulgas, et maailm ei ole aastakümneid näinud välispoliitiliselt nii aktiivset Hiinat kui praegu. «Hiina laiem eesmärk on kehtestada oma maailmavaade ja standardid ning kujundada seeläbi endale meelepärane rahvusvaheline keskkond.»

Raportis märgitakse, et Hiina juhtpoliitikud tarvitavad üha vähem eelmise presidendi Hu Jintao kasutatud väljendit «rahumeelne areng» (heping fazhan) ning üha sagedamini kostab maailmas sõnum Hiinast kui jõust, kes on tulnud selleks, et jääda ning teised peavad selle «uue maailmaga» lihtsalt kohanema.

Tagasi üles
Back