Eesti tõstatas esmakordselt Julgeolekunõukogu ajaloos küberjulgeoleku küsimuse
5. märts 2020, 20:15
/nginx/o/2020/03/05/12990733t1hbe20.jpg)
Neljapäeval mõistis Eesti koos USA ja Ühendkuningriigiga ÜRO Julgeolekunõukogu kohtumisel hukka 2019. aasta oktoobris korraldatud ulatuslikud küberründed Gruusia vastu. See oli ühtlasi esimene kord, kui küberrünnete toimumist Julgeolekunõukogu ametliku laua taga eraldi teemana arutati.
«Venemaa sõjaväeluure GRU poolt korraldatud küberoperatsiooni eesmärk oli kahjustada Gruusia mainet ning külvata segadust. See on järjekordne näide Venemaa vastutustundetust käitumisest ja stabiilsuse rikkumisest küberruumis,» selgitas välisminister Urmas Reinsalu.
«Tänane teemapüstitus on selle laua taga ajalooline ja näitab, et küberruumi stabiilsust kahjustav käitumine ei jää tähelepanuta. Julgeolekunõukogu valitud liikmena seadis Eesti endale üheks eesmärgiks tõsta liikmete teadlikkust küberoperatsioonide mõjust ja juba varem rahvusvaheliselt kokkulepitud käitumisreeglite kehtivusest. Oleme veendunud, et Julgeolekunõukogu peab tegelema ka selliste rahvusvahelist rahu ja julgeolekut ohustavate probleemidega, mis on uute teemadena alles aegamööda jõudmas Julgeolekunõukogu päevakorda,» lisas ta.
Pärast kohtumist tegid Eesti, USA ja Ühendkuningriigi esindajad ÜRO juures ka ühise pressiavalduse, kus rõhutasid oma pühendumust üheskoos rahvusvahelise kogukonnaga jätkata püüdlusi toetada rahvusvahelist raamistikku, mis puudutab riikide vastutustundlikku käitumist küberruumis.
Eesti omistas küberründed Gruusia valitsuse ja meediaväljaannete vastu koos USA, Ühendkuningriigi ja veel 20 samameelse riigiga Venemaa Föderatsiooni sõjaväeluurele selle aasta 20. veebruaril. Eesti näeb küberründeid osana Venemaa laiemast intensiivistuvast Gruusia-suunalisest hübriid- ja mõjutustegevusest, mille hulka kuuluvad ebaseaduslike valimiste läbiviimine okupeeritud aladel, olukorra märkimisväärne halvenemine Lõuna-Osseetia ja Abhaasia administratiivsel kontrolljoonel ning hoogustunud desinformatsioonikampaaniad.