Linnad ja vallad: haridusministeerium tulistab iseenda suunas
5. jaanuar 2012, 10:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridusministeeriumi sihtmärk põhikoolide ja gümnaasiumide rahakasutuse suunal ei ole õige, sest linnad, vallad ja koolid saavad oma haridustoetust kasutada ikka ainult riigi kehtestatud reeglite kohaselt, teatasid linna- ja vallaliit ühisavalduses.
«Pigem peaks haridusministeerium endalt küsima, miks riigi haridustoetus ei taga pooltes omavalitsustes õpetajate minimaalse palgataseme püsimiseks ja kohapealse hariduselu kestmiseks hädavajalikku rahastamise taset,» seisab linnade liidu ja maaomavalitsuste liidu juhatuste ühisavalduses.
Liidud nõuavad haridusministeeriumilt selgitust kohalike omavalitsuste ja koolide vastu suunatud rünnaku tegelike põhjuste kohta.
Kohalikud omavalitsused ja koolid saavad haridustoetusi kasutada vastavalt põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse alusel kehtestatud reeglitele.
«Haridustoetusi kasutatakse õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate töötasuks ning täiendkoolituseks, õppevahenditeks ning investeeringuteks,» selgitasid liidud.
Samuti kaetakse nende teatel haridustoetusest haiglaõppe ja lasteaiapedagoogide täiendkoolituse, ainesektsioonide aga samuti riigi kehtestatud maksude, sealhulgas tulumaks, sotsiaalmaks, kasvanud töötuskindlustusmaksed ja muud spetsiifilised haridusvaldkonna kulud.
Eraldi arvestatakse toetus koolilõuna kulude toetamiseks, mis on 0,78 eurot õpilase toidupäeva kohta.
«Praegune haridusministeeriumi rünnak kohalike omavalitsuste ja koolide vastu ei ole esmakordne juhtum, kus õpetajate palgaprobleemid linnade, valdade ja koolide süüks püütakse veeretada,» märkisid liidud.
«Ebaadekvaatsete süüdistuste tõttu peaks haridusministeerium vabandama eelkõige õpetajate ees.»
Haridusministeeriumi avalikustatud ülevaate kohaselt maksid omavalitsused 2010. aastal õpetajate palkadeks 89 miljonit krooni vähem, kui riik neile eraldas. Seega oleks õpetajate palk saanud olla tegelikult ligi neli protsenti kõrgem.