Kuidas koroonaviirust ära tunda?

Terviseameti lendlehtede jagamine Tallinna lennujaamas. Foto: Sander Ilvest

Postimees kogus kokku enimlevinud küsimused koroonaviiruse kohta. Muret tuntakse nii sümptomite äratundmise, viiruse leviku, viiruskahtluse, enda kaitsmise kui ka selle pärast, keda haigestumise korral teavitada ja kuidas suhelda välisilmaga ning kuidas toime tulla stressiga ja hoida vaim virge.

Covid-19 sümptomid on sarnased gripi omadega: köha, nohu, palavik ja hingamisraskused. Sümptomite raskusaste võib olla erinev – haigus võib kulgeda ilma haigustunnusteta, aga samas võib esineda ka rasket kopsupõletikku ja haigus võib lõppeda halvimal juhul ka surmaga.

Kõige sagedamini esinevad sümptomid on:

• palavik (89,9%)
• kuiv köha (67,7%)
• väsimus (38,1%)
• röga (33,4%)
• hingamisraskused (18,6%)
• kurguvalu (13,9%)
• peavalu (13,6%)
• lihas- ja liigesvalu (14,8%)
• krambid (11,4%)
• iiveldus ja oksendamine (5,0%)
• ninakinnisus (4,8%)
• kõhulahtisus (3,7%) ja veriköha (0,9%)
• silma sidekesta ärritus (0,8%)

Erilist tähelepanu tuleb sümptomitele pöörata, kui oled 14 päeva jooksul reisinud riskipiirkonnas või vahetult kokku puutunud viirusekandjaga. Viiruse inkubatsiooniperiood on umbes 2–14 päeva, keskmiselt 5 päeva.

Mida teha, kui kahtlustad endal koroonaviirust?

Sümptomite avaldumisel tuleb helistada perearstile või perearsti nõuandeliinile 1220, kust antakse käitumisjuhised. Haigussümptomite (palavik, köha, nohu) leevendamiseks soovitab terviseamet sümptomaatilist ravi käsimüügiravimitega. Tugeva hingamisraskuse või õhupuuduse korral helistage hädaabinumbrile 112.

Kindlasti ei tohi pöörduda otse EMOsse ega haiglasse.

Keda testitakse?

Testitakse ennekõike raskelt haigeid ja riskirühmadesse kuuluvad inimesi, sealhulgas eakaid ja krooniliste haigustega inimesi. Juhuvalimi testimist on kavas rakendada vaid nii-öelda eesliini töötajate testimiseks, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmade patsientidele, st tervishoiu- ja hoolekandeasutuste töötajad ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavad töötajad.

Laiendatud testimisele saab vaid perearsti saatekirja ja testimiskeskuse suunamise teel. Selleks peab haigussümptomitega inimene helistama oma perearstile. Kui perearst peab testimist vajalikuks, vormistab ta digitaalse saatekirja. Saatekirja saanud patsiendiga võtab ühendust testimiskeskus, leppides inimesega kokku täpse testimise aja ja koha. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel, lisaks kuvatakse proovi vastus ka patsiendiportaalis www.digilugu.ee.

Kuidas viirus levib?

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud sümptomid, eelkõige köha. 

Samuti on võimalik levik otsese kontakti teel – haigestunud inimest katsudes või ka pindade vahendusel. Näiteks, kui haige inimene on köhinud viirust sisaldavad piisad pindadele ja terve inimene korjab käega haigustekitaja laua või ukselingi pealt üles ning katsub omakorda enda nägu.

Üks haige võib nakatada 2-4 isikut. Võrdluseks: gripi korral on see arv umbes 1,3 ja leetritel 12–18.

Kui kaua viirus keskkonnas püsib?

Viirus suudab pindadel elus püsida kuni 72 tundi.  Viiruse hulk selle aja jooksul siiski oluliselt langes. Samuti tasub meeles pidada, et viiruse levitajaks on ikka inimene, sest viirus saab paljuneda vaid inimrakkude olemasolul.

Kas haigusnähtudeta inimesed on nakkusohtlikud?

Uuringuid selle kohta on väga vähe ja neid on ka raske teha. Siiski on kirjeldatud, et viiruse hulk on kõrge juba üks päev enne haigussümptomite teket ja et isik on nakatanud teisi vahetult enne, kui temal endal haigussümptoomid ilmnesid. Olulisemad haiguse levitajad on ikkagi haigussümptomitega (ka kergete nähtudega) isikud.

Keda haigus enim ohustab?

Koroonaviiruse nakkus võib kulgeda raskemalt vanematel, üle 60-aastastel, või kroonilisi haiguseid põdevatel inimestel. Nende organism võib immuunsüsteemi funktsiooni languse tõttu olla nõrgem ning nakatudes võib haigus kulgeda raskemini.

Kroonilised haigused on näiteks diabeet, südamepuudulikkus, kõrge vererõhk, kasvajad, astma jm kroonilised kopsuhaigused, kroonilised neeru- ja maksahaigused, immuunpuudulikkus.

Koroonaviirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil haige inimesega. Arvestades vanemaealiste ja krooniliste haigete nõrgemat immuunsust ning viiruse peamist levimise viisi, on väga vajalik vältida nendega kontakte nii palju kui võimalik.

Vanavanemate juurde hoiule ei ole soovitav viia ka terveid lapsi, sest kui nad peaksid haigestuma, on vanavanemad suures riskis.

Kas on olemas ravi või vaktsiini?

Spetsiifilist viirusvastast ravi pole, kuid kliinilised uuringud käivad. Viirusega nakatunud peaksid saama asjakohast ravi sümptomite leevendamiseks ning tõsiselt haigestunud ka vajalikku toetavat ravi.

Vaktsiini pole, kuid on teateid potentsiaalsete vaktsiinikandidaatide olemasolust. 

Kuidas end viiruse eest kaitsta?

Oluline on järgida hoolikalt hügieenireegleid:

• Pese käsi regulaarselt ja hoolikalt sooja vee ning seebiga. See on parim ennetus. Kui neid pole võtta, aitab ka desinfitseerimisvahend.
• Ühistranspordi kasutamisel tuleb lisaks käte desinfitseerimisele puhastada ka kindad ja kotisangad.
• Köhi ja aevasta varrukasse. Käe suu ette panemisest ei ole kasu, sest peopessa sattunud pisikud kanduvad sealt kergesti edasi.
• Väldi kontakti (vähemalt 2 m) inimestega, kellel on välised haigustunnused – näiteks köha või aevastamine. Kui seisad haigusnähtudega inimesele liiga lähedal, võid tema aevastamise korral piisknakkuse sisse hingata ja ise ka haigestuda.
• Ära puuduta nägu, silmi või suud pesemata kätega. Nii väldid viiruse kandumist kätelt limaskestadele.
• Kuna praegu on ka külmetushaiguste leviku periood, siis ei ole soovitatav kallistada.
• Kasutatud taskurätt on tõeline pisikupesa. Eelista pabertaskurätte ja viska need peale kasutamist kohe prügikasti.
• Ära tarbi toorest või väheküpsetatud liha ega kuumtöötlemata piima. Samuti ära tarbi pesemata puu- ja köögivilju.
• Väldi rahvarohkeid kohti, püsi võimalusel kodus ja väldi kokkupuuteid haigustunnustega inimestega.
• Kui tunned end haiglaselt või oled suisa haige, jää koju. Viiruste edasikandmine tööl, koolis, poes, bussis või rahvaüritustel toob kaasa järgmised nakatumisjuhtumid.

Mida teha kui oled haigestunud?

Kui ootad koroonaviiruse proovi tulemust või osutus võetud analüüs positiivseks, pead jääma kodusele režiimile. Enamik inimesi (sealhulgas lapsed) põevad haiguse läbi kergete sümptomitega. 

Tervisemure korral saab nõu perearstilt või perearsti nõuandeliinilt 1220, välismaalt helistades [phone].

Miks on kodune isolatsioon vajalik?

Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levik. Haigusest on ohustatud eelkõige vanemaealised ja tõsisemate kaasnevate haigustega isikud, kellel kerged haigusnähud võivad areneda kopsupõletikuks. Kui sa ei lahku oma kodust ega puutu kokku teiste inimestega, vähendad võimalikku nakkusohtu teistele.

Kuidas saad ennast kodus terveks ravida?

Köha ja palavikku, saate leevendada käsimüügi ravimitega. Juhul kui sümptomid kaovad ja tunned end tervena, väljastab perearst sulle loa haigusleht lõpetada.

Mida peaksid ette võtma, kui tervislik seisund on läinud halvemaks?

Võta telefoni teel ühendust perearstiga või helista perearsti nõuandeliinile 1220, selgita olukorda ning järgi saadud juhised. Kui seisund on väga tõsine, kutsu kiirabi, kes viib su haiglasse.

Kas kogu perekond peab jääma koju?

Sinu pereliikmed loetakse ka nakatunuteks ja nad saavad avada töövõimetuslehe. Eriti hoolikalt peaksid jälgima ennast sinu vanemaealised (üle 60-aastased) ja tõsiste haigustega pereliikmed, kes peaksid oma kontaktist ja seisundist teavitama oma perearsti. Nad peaksid jälgima oma tervist hoolikamalt ja kui enesetunne halveneb, võtavad kindlasti ühendust perearsti või perearsti nõuandeliiniga 1220.

Kas pead teavitama lasteaeda?

Kindlasti teavita lapse lasteaeda et jäite koos koju.

Kas pead oma olukorrast teavitama tuttavaid, kellega olen viimastel päevadel kokku puutunud?

Helista või kirjuta viimastel päevadel kokku puutunud tuttavatele, töökaaslastele, sugulastele. Kindlasti teavita oma lähikontaktseid, sest ka nemad loetakse nakatunuks ja peaksid jääma koju. Samuti saavad ka nemad paluda perearstil endale avada töövõimetuslehe. Siis nad teavad arvestada ja juba aegsasti jälgida enda tervist ja pidada kinni hügieenireeglitest.

Mida saad teha, et teisi mitte nakatada?

Viibi kodus kuni täieliku paranemiseni. Väldi väljas käimist. Kui sul on ilmtingimata vaja kuskile minna, hoia teiste inimestega piisavat vahet. Jälgi, et aevastades ja köhides kataksid kindlasti suu ja nina. Võimalusel kasuta selleks taskurätikut või selle puudumisel varrukat. Puhasta kodus regulaarsemalt pindu, millega puutud otseselt kokku. Oleks hea leida endale abistaja, kelleks võib olla igaüks – lähedane, sõber või naaber. Tähtis on, et ta kaitseks ennast, pidades kinni rangetest hügieeninõuetest. Haige eest peaks hoolitsema ainult üks inimene, kes ei kuulu riskirühma. Riskirühma kuuluvad 60-aastased ja vanemad (sh hooldekodudes viibivad) ja tõsiste kaasnevate terviseseisunditega inimesed.

Kuidas saad koju toidu ja muud vajalikud vahendid?

Haige inimene ei tohiks käia poes ega apteegis. Sõpradel, tuttavatel ja naabritel on siin suur roll, sest toidu ja ravimid saab lasta tuua just neil. Toidu- ja esmatarbekaubad ning valmistoidu saab hõlpsasti koju tellida. Sel juhul tasutakse pangaülekandega ning peab paluma kulleril jätta pakk ukse taha. Kui muid võimalusi ei ole, tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, kes korraldab vajalike kaupade abivajajani jõudmise.

Mida öelda tööandjale?

Koroonaviirust koheldakse samamoodi nagu grippi ja muid hingamisteede haigusi. See tähendab, et haiguslehte saab perearstilt ja see hüvitatakse üldise korra alusel: hüvitis hakkab jooksma alates kolmandast päevast.

Millal võid koduse isolatsiooni lõpetada?

Koduse isolatsiooni lõpetamise otsuse teeb perearst. Inimene on nakkusohtlik kuni 14 päeva pärast haigussümptomite avaldumist. 

Kust saad koroonaviiruse kohta kõige adekvaatsemat infot?

Lisainfot leiab terviseameti temaatiliselt kodulehelt www.terviseamet.ee/uuskoroonaviirus ja terviseameti Facebookist.

Koroonaviirusega seotud küsimustele on ööpäevaringselt avatud tasuta häirekeskuse infotelefon 1247. 

Kuidas COVID-19 puhangu ajal stressiga toime tulla?

• Kriisi ajal on loomulik, et olete kurb, segaduses, hirmunud või pahane. Abiks võib olla jutuajamine inimestega, keda te usaldate. Võtke ühendust sõprade ja sugulastega.
• Kui peate jääma koju, hoolitsege oma tervise eest – sööge korralikult, magage, olge füüsiliselt aktiivne ja suhelge pereliikmetega ning e-posti ja telefoni teel sõprade ja sugulastega.
• Ärge püüdke oma tundeid maha suruda tubaka, alkoholi ja muude meelemürkide abil.
• Kui tunnete, et olete emotsionaalselt ülekoormatud, rääkige tervishoiutöötaja või nõustajaga. Koostage kava, kuidas otsida abi füüsilise ja vaimse tervise probleemide korral, kui seda peaks vaja olema.
• Tehke faktid selgeks. Koguge teavet, mis aitab teil õigesti hinnata riske, et saaksite võtta mõistlikud ettevaatusabinõud. Leidke usaldusväärne allikas, näiteks Maailma Terviseorganisatsiooni veebileht või riiklik terviseamet.
• Et mitte liialt muretseda või ärrituda, vaadake ja kuulake vähem selliseid meediakajastusi, mis teis muret tekitavad.
• Kasutage oskusi, mille abil olete minevikus ebameeldivate olukordadega toime tulnud, et haiguspuhangu raskuste ajal oma emotsioone ohjeldada.

Allikad: terviseamet, Tartu Ülikooli meditsiinilise mikrobioloogia professor Irja Lutsar, perearst Piret Rospu.

Maire Riis, Eesti kriisi-psühholoog ja trauma-terapeut. Foto: Remo Tõnismäe

Soovitused koduses isolatsioonis või karantiinis olevale inimesele

Maire Riis traumaterapeut, kriisikonsultant

Pea meeles, et teed sellega ühiskonnale teene.

Sinu kodune isolatsioon või karantiinis olemine aitab teisi. Sa aitad vähendada teiste haigestumise võimalust. Oma isetu tegevuse kaudu näitad sa kollektiivset sotsiaalset vastutust ja annad oma panuse viiruse leviku tõkestamiseks. Sel moel mõeldes on kergem säilitada eneseaustust. Kui isolatsioon või karantiiniperiood on läbi, peaks teistel inimestel see meeles olema, et nad ei hoiaks eemale neist, kes seda kohustust on täitnud.

Püsi aktiivne, loo igapäevarutiinid

Loo endale igapäevaste tegevuste rutiin, et teaksid, mida sellel päeval teed. Nii suurendad kontrolli oma elu üle ja vähendad abitust, suurendad stabiilsust ja turvalisust. Füüsiline koormus (leia endale sobilikud harjutused ja tee neid), isiklik hügieen ja regulaarsed tegevused (nt kindlatel kellaaegadel söömine, suhtlemine teistega, õppimine, muusika kuulamine, raamatu lugemine, asjade sorteerimine vm) aitavad luua korrastatuse, mis on vajalik uues ja ebaselges olukorras. Suhtle teiste inimestega. Sotsiaalmeedia võimaldab teil vestelda ja näha teisi Facebooki, Skype'i ja muu sotsiaalmeedia kaudu.

Suhtle telefoni teel

Loo endale harjumus (kui sul seda varem pole) suhelda teiste inimestega iga päev. Suhtlus on isolatsioonis või karantiinis olles eriti oluline. Anna oma suhtlusringile sellest soovist teada. Teistega rääkimisel jälgi, et põhiteema EI oleks koroonaviirus.

Muremõtteid saab ohjeldada

On loomulik, et sa muretsed võimaliku nakatumise pärast. Kui sul on aga liiga palju muremõtteid, mis pole seotud tervisekaebustega, mille korral arstiga konsulteerida, siis tuleks need mõtted kontrolli alla saada. Sa võid need mõtted peatada (öelda endale STOP) ja asendada toetavate mõtetega, näiteks «ma teen, mida suudan»; «ma tulen toime» või öelda endale midagi, mis on sind ka varem toetanud.

Abiks on, kui juhid mõtted eemale: vaatad filme või seriaale, mängid (rahulikumaid) videomänge, lahendad ristsõnu, sudokut, paned puslet kokku, loed raamatut, mängid lauamänge või tegeled muu endale meelepärase tegevusega. Sa võid oma muretsemist edasi lükata ja piirata seda kindla ajaga päevas. Kuid mitte vahetult enne magamaminekut. Näiteks pealelõunal 10–20 minutit. See on sinu «muretsemise aeg».

Kui muremõtted tulevad teisel ajal ja sa nendega midagi muud peale muretsemise teha ei saa, siis lükka need edasi lubatud muretsemise ajale. Küsi endalt, kas on midagi, mida saad oma olukorda arvestades teha. Midagi, mis parandaks su enesetunnet? Tee seda.

Piisab, kui viid end uudistega kurssi mõni kord päevas

Kui tunned, et pidev uudiste jälgimine teeb sind rahutuks, siis piira seda. See aitab sul rahulikuks jääda. Kuna päeva jooksul uudiseid korratakse, ja kui sa oled pidevas uudistevoos, märkad ilmselt peagi, et see muudab sind rahutumaks. Leia endale usaldusväärne ametlik kanal. Piisab, kui jälgid seda mõni kord päevas.