Kokkulepped terroristidega ei lahenda olukorda Gazas

Peeter Võsu. Foto: Erakogu

Ligi kolm nädalat on kogu maailma meedia fookuses olnud Gaza: hukkunud lapsed, purustatud hooned ja puudust kannatavad araablased.

Iisraeli sõjalise operatsiooni proportsionaalsus on kahtluse alla seatud. ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga ja Euroopa Liit nõuavad mõlemalt vaenupoolelt sõjategevuse lõpetamist. Iisrael kinnitab, et operatsioon kestab kuni seatud eesmärkide saavutamiseni.

Nende sündmuste igapäevasest kajastamisest hoolimata ei tea enamik inimesi Eestis, miks Iisrael asus Gazat pommitama ja hiljem sisenes sinna ka maavägedega.

Vaherahu rikkumine
Info 27. detsembril toimunud Iisraeli raketirünnakule eelnenud terroristide raketirünnakute kohta ei ole jõudnud maailma meediasse. Viimase kolme aasta jooksul on Gazast tulistatud Iisraeli tsiviilobjektide pihta 6500 raketti.

Rakette on lastud Gazat ümbritsevate Iisraeli asunduste pihta, kus on purustatud koole, lasteaedu, elumaju jne. Nende rünnakute eesmärgiks on olnud tappa võimalikult palju tsiviilisikuid Iisraelis.

Väikelinn Sderot, mis asub Gazast umbes kilomeetri kaugusel, on olnud kolme aasta jooksul pidevate rünnakute ohver. Rahulikumatel aegadel on sinna tulistatud paar-kolm raketti päevas, ärevamatel aegadel kümneid.

Linna 30 000 elanikust umbes kolmandik on lahkunud, teistel pole kuhugi minna. Rünnakust annab elanikele märku sireen, mille kõlades on kõigil aega 15 sekundit varjendisse jõudmiseks.

Selliselt on kõik linna elanikud, imikutest kuni raukadeni, pidanud kolme aasta jooksul iga päev oma elu pärast põgenema. Iga normaalne inimene küsiks, mida halba on need inimesed Gaza elanikele teinud, et neid selliselt karistatakse.

Möödunud suvel, 19. juunil, algas Egiptuse vahendusel kuueks kuuks plaanitud vaherahu Iisraeli riigi ja terroristliku Hamasi vahel. Ka see ei lõpetanud rakettide laviini Iisraeli rahulike elanike pihta, kuigi Iisrael hoidus sel ajal sõjalistest operatsioonidest. Vaherahu ajal tulistati Iisraeli 290 raketti.

Hamas kasutas ära Iisraeli rünnakute peatumist selleks, et kaevata Egiptuse piiri alt läbi kümneid tunneleid, mille kaudu suurendati relvavarusid. Tänaseks jääb terroristide raketitule ulatusse 900 000 elanikku, kaasa arvatud ligi paarisaja tuhande elanikuga linnad Ashdod ja Beer Sheva, kuhu tuli hakata häiresüsteeme looma ja varjendeid tegema.

Ükski riik ei saa lubada kellelgi oma kodanikke raskerelvadest tulistada. Iisrael on olnud ülikannatlik ja vaoshoitud enne vastulöökide andmist. Kodanikel on õigus oma riigilt nõuda endale kaitset. Iisrael on siiani iga kord piirdunud mõne vastulöögiga laskeseadmete või terroristide pihta, misjärel ei ole elanike jaoks midagi muutunud - nad on jätkuvalt raketitule alla jäänud.

Terroristlik Hamas
Miks ründab araablaste terroristlik grupeering Hamas Iisraeli? Hamasi vaimseks isaks on Muslim Brotherhood (Islami Vennaskond) Egiptuses (illegaalne organisatsioon, kuid mõjukate toetajatega).

Hamasi eesmärk on Iisrael hävitada või sundida Lähis-Idast lahkuma, riiklik toetus, raha ja relvastus selle tarvis tuleb Iraanist ja mitteametlikult ka Süüriast, kus resideerib organisatsiooni juht Ismail Haniyeh.

Terroristlik organisatsioon Hamas tuli võimule 2006. aasta jaanuaris demokraatlike valimiste tulemusel, saavutades 76 kohta Palestiina parlamendi 132 kohast.

Enamik araablastest pidas juutide lahkumist ja Gaza loovutamist 2005. aasta septembris terrorismi saavutuseks, mille jätkamist Hamas neile ka lubas.

Samuti lubas Hamas ajada juudid välja ülejäänud Iisraelist. 2007. aastal lagunes Hamasi ja Fatah koalitsioon Palestiina omavalitsuses. Fatah asus läbirääkimistele Iisraeliga Palestiina riigi loomise üle Judeas ja Samaarias ning Hamas võttis kogu võimu Gazas.

Iisraeli puhul räägitakse ka Gaza okupeerimisest, mille vastu araablased võitlevat. Tegelikult viis Iisrael sunniviisil umbes 9000 juuti Gazast ära 2005. aasta septembris, kandes ühepoolselt kõik ümberasumise kulud.

Iisraeli sõjavägi lahkus ja andis vastutuse üle Palestiina araablastele. Ainsaks tingimuseks oli terrorismi lõpetamine ja rahulike piiride tagamine Iisraeliga. Kuna Iisrael ühepoolselt loobus ja lahkus Gazast, on selge, et Iisrael ei soovi Gazat okupeerida.

Viimase lootuse konflikt rahumeelselt lahendada pani Iisrael Egiptuse vahendatud vaherahule, mis algas juunis 2008.

Hamas kuritarvitas vaherahu, suurendades relvavarustust ja seades pideva raketitule alla suure osa Iisraeli riigist.

Olukord ei jätnud palju valikuid. Ja Iisrael alustas sõjalist operatsiooni 27. detsembril 2008 eesmärgiga hävitada Hamasi relvavarud ja lõpetada raketirünnakud Gazast.

Proportsionaalsus
Iisraeli sõjalise operatsiooni puhul on kahtluse alla seatud selle proportsionaalsus. Kas terrorismivastases sõjas on üldse õige rääkida proportsionaalsusest?

Mida peetakse silmas proportsionaalsuse all? Äsja purustas Gazast lastud rakett lasteaia Ashdodis. Kui lapsed ei oleks häiresireeni käivitumisest sekundite jooksul varjendisse jõud­nud, oleks kümned nendest hukkunud. Kas proportsionaalne vastus Iisraeli poolelt oleks lasta rakett samuti lasteaia pihta Gazas? Iisrael seda loomulikult ei tee.

Kui tsiviilisikuid tulistatakse võimsate rakettidega, siis milline on proportsionaalne vastulöök? Et vaenlane ei soostu rünnakuid mingil tingimusel lõpetama, on tema relvavarude täielik hävitamine ainus võimalus oma kodanike elu kaitsta.

Võitluses terrorismi vastu ei ole võimalik kasutada tavalisi termineid. Kui tegemist on hukkunuga, kas terrorist on sõdur või tsiviilisik? Kas mošee või koolimaja, mille keldrist on tehtud relvaladu, on tsiviil- või sõjaline objekt?

Iisraeli väed on siiani hävitanud ligi tuhat terroristide keskust, relvaladu, piirialust tunnelit või muud sarnast. Kahjuks on neid olnud elumajades, koolides ja muudes hoonetes, kus on lähedal ka tsiviilisikuid.

Tsiviilkahjude vähendamiseks on Iisrael enne rünnakuid hoiatanud piirkonna elanikke telefoni, SMSi, kirjade ja raadio teel, et nad kodust lahkuks. Kindlasti on see palju elusid säästnud.

Äsja toimunud plahvatust Gaza koolis kasutas Hamas meediasõjas Iisraeli vastu. Kooli, mille ruumidesse olid varjunud tsiviilisikud, õuest lasti rakette Iisraeli vägede pihta. Loomulikult avas Iisraeli sõjavägi vastutule.

Lisaks Iisraeli pommidele lõhkesid koolis ka Hamasi seal olnud relvavarud, mis võtsid mitmelt elu. Hamas kasutab teadlikult lapsi inimkilbina, et pärast hukkunuid meedias eksponeerida.

Praegu on üheks Iisraeli vajaduseks võtta üle Gaza ja Egiptuse vahelise piiri kontroll, sest Egiptus ei ole sellega toime tulnud. Samuti on Euroopa Liidu vaatlejad olnud seal kasutud.

Iisrael on otsustanud selle operatsiooni käigus hävitada terroristliku organisatsiooni Hamas relvavarud ja võitlusvõime. Resolutsioonid mõlema poole lahingutegevuse lõpetamise kohta on naeruväärsed, kuna sel juhul jääks ju Hamasile relvad alles ja teadupoolest terroristlik rühmitus, kellel on relvi, ründab ju uuesti.

Tegelikult tähendaks see endise olukorra taastumist, kus Iisrael on raketirünnakute all ja kogu muu maailm vaikib.

Jutt vaherahust "kahe vaenupoole" vahel tuleks lõpetada. Kui Hamas loobub terrorismist, ongi konflikt lõppenud. Iisraelile ei saa oma maa kaitsmise pärast etteheiteid teha.

Konflikti kiirele lahendamisele aitaks kaasa kogu maailma ühisrinne terrorismi ja terroristide vastu.