Uuring: kuidas mõjutab koroona eestlaste igapäevaelu?

Tallinna vanalinn eriolukorra ajal.

FOTO: Mihkel Maripuu / PM/Scanpix Baltics

Koroonaviiruse mõju oma igapäevaelule on mõningal või olulisel määral tajunud kuus inimest kümnest, selgub värskest Kantar Emori uuringust.

Uuringuspetsialist Reet Marii Roki sõnul võiks eeldada, et tervislikel põhjustel hindavad koroonaviiruse mõju oluliselt suuremaks vanemaealised, kuid tegelikkuses tunnetavad selle mõju elule hoopis rohkem noored.

«Mida noorem vanuserühm, seda suuremaks mõju hinnatakse,» ütles Rokk, kelle sõnul võib see tuleneda asjaolust, et üldjuhul on nooremad inimesed oma elukorralduses aktiivsemad, mis tähendab, et karantiin ja sotsiaalne distantseerumine, kaugõppe rakendumine ja muud taolised piirangud tähendavad noorte jaoks palju suuremaid elumuutusi kui vanemaealiste jaoks.

Neid, kes hindavad koroonaviiruse mõju oma elule olematuks, on kokku 17 protsenti. Enim on nende hulgas mehi ja muust rahvusest elanikke.

Inimesed järgivad Terviseameti soovitusi 

Kui vaadata täpsemalt, kuidas koroonaviirus inimeste igapäevaelu mõjutab, siis ootuspäraselt on enim välja toodud neid tegevusi, mida Maailma Terviseorganisatsioon ja Eesti Terviseamet on soovitanud viiruse leviku takistamiseks ette võtta. Kõige suurema muutuse on koroonaviirus esile kutsunud kätepesuharjumustes, ligi kolmveerand vastanutest väidab, et peseb võrreldes varasemaga sagedamini oma käsi. 64 protsenti väldib rahvarohkeid kohti, sealhulgas ühistransporti ning kaubanduskeskusi, veidi üle poole veedab võimalikult palju aega koduseinte vahel. 

Roki sõnul on lisaks sotsiaalsele distantseerumisele ning sagenenud kätepesule näha koroonaviiruse mõju inimeste ostuharjumustele. Nii on veidi üle veerandi vastajatest varunud endale koju erinevaid kaupu, nagu näiteks tualettpaber ja kuivained. Seejuures varuvad oluliselt rohkem vanemaealised (75+ eluaastat) ning pered, kus on lapsed. 

Olulist mõju on koroonaviirusest tingitud kriis avaldanud ka ettevõtetele ning teinud ebakindlaks paljude tööhõive olukorra – kokku tõi antud probleemi välja ligi kolmandik vastajatest. Sealjuures paistab mure olevat eriti terav ettevõtjate endi ja töötavate tudengite hulgas. «Paljude ettevõtete igapäevatöö on halvatud ning sellest tingitud majanduslik kahju teeb edasise osas ettevaatlikuks ja murelikuks nii palgatöötajad kui ka iseendale töö andjad,» kommenteeris Rokk.

Meediakajastust peetakse ülepaisutatuks

Üle kolmandiku Eesti elanikest hindab koroonaviiruse kajastust meedias ülepaisutatuks ja ebaadekvaatseks.

Sealjuures peavad meediakajastust liiga ülespuhutuks ja ebaadekvaatseks üle poole 15–24-aastatest noortest. Eestimaalastest 46 protsenti arvab, et koroonaviiruse kriisi kohta avaldatud info on olnud asjakohane ja piisav. Ligi kümnendiku meelest pole asjakohast infot seni olnud piisavalt.

Koroonaviiruse mõju igapäevaelule ja suhtumist meediakajastusse kaardistanud uuring toimus ajavahemikus 12.-18. märts ehk perioodil, mil algas Eesti Vabariigi Valitsuse kehtestatud eriolukord ning viirusest tulenev kriis hakkas üha rohkem puudutama meie igapäevaelu. Uuringus osales üle tuhande Eesti elaniku vanuses 15-74 eluaastat.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles