Otse Postimehest ⟩ Perearst Jolleri sõnul viiruselaine alles süveneb
Järelvaatamine

COVID-19 testimisele suunatakse vaid kindlaid patsiente ja ravi ei sõltu testi tulemusest, vaid patsiendi sümptomitest ja nende raskusest. Koroonaviiruse levik Eestis ei ole saavutanud veel lage. «Kui hakkame rohkem testima, siis tuleb kindlasti rohkem positiivseid tulemusi. Me ei tohiks sellest ehmuda. Täna võib meie hulgas olla tuhat nakatatut, võib-olla rohkemgi,» hoiatas doktor Postimehe otsesaates.

COVID-19 levik ei ole saavutanud lage

Karmen Jolleri sõnul tuleb arvestada ka sellega, et iga testi tegemiseks kulub terve komplekt kaitsevahendeid. «Inimene, kes testib, peab vahetama täiskomplekti riideid pärast iga visiiti, sest selle tegemise käigus tekivad väiksed aerosoolid (pisikud), mis on ohtlikud testi tegijale,» selgitas arst. «Testimine on ressursimahukas ja praegu ei ole asi lihtsalt rahas ega testide arvus, vaid pigem selles, et esiteks kulub palju kaitsevahendeid ja teiseks mõjutab personali puudus,» lausus perearst ja kinnitas, et täna veel personali puudust ei ole. «Samas ma ei ole kindel, et see on nii ka homme või ülehomme. Kui mõtleme epideemiate tavapärasele kulgemisele, siis algul on vähe nakatunuid, pärast seda tuleb suur hüpe ja siis tekib nn platoo, mis kestab umbes kuu. Mõnikord ka kaks-kolm kuud, aga see oleneb epideemiast,» tõi Joller näiteks. 

Täna ei ole COVID-19 viiruse levik veel saavutanud lage. «Kui hakkame rohkem testima, siis tuleb kindlasti rohkem positiivseid tulemusi. Me ei tohiks sellest ehmuda. Täna võib meie hulgas olla tuhat nakatatut, võib-olla rohkemgi,» hoiatas doktor. «Me näeme [koroonaviiruse leviku lage - toim.] selle järgi, kui palju inimesi on haiglates või kui palju pöördutakse arsti poole. Tegelikult tervikliku info saame anda alles aastate pärast,» lausus ta, lisades, et näiteks kümme aastat tagasi levis teine koroonaviirus – SARS. «Tänaseks teame selle kohta päris palju. Nüüd on meil teine SARS, mille kohta me veel palju ei tea, aga viie või kümne aasta pärast teame kindlasti rohkem,» arvas meedik.

Koroonaviirus võib kevadel taanduda

Karmen Joller selgitas, et tegelikult on inimkond koroonaviirusega «sõber» olnud juba pikalt. «Tavaliselt aprillis viiruse hooaeg lõpeb, aga kuidas see konkreetne viirus [COVID-19 tüvi - toim.] käitub, seda keegi ei tea, sest kohtume temaga esimest korda. Teadlased usuvad, et COVID-19 jääb, aga kui saavutame mingil hetkel immuunsuse selle viiruse suhtes, siis hakkab see tulevikus kulgema kergemini ja võib-olla me isegi enam ei märka seda,» lausus ta.

Testitakse ainult riskirühma kuuluvaid inimesi

COVID-19 testimisele suunatakse vaid kindlaid patsiente ja ravi ei sõltu testi tulemusest, vaid patsiendi sümptomitest ja nende raskusest. «Juhend, kellele teha test ja kellele mitte, loodi kõigi [Terviseamet, sotsiaalministeerium, arstid, eksperdid - toim.] koostöös. See ei ole lihtsalt ühe perearsti väljamõeldis, see on väga paljude inimeste koostöö,» kinnitas perearst. 

Vähemalt näiliselt tervele inimesele koroonaviiruse testi ei teha. «Põhjus on selles, et väga sageli annab test negatiivse tulemuse isegi siis, kui tegelikkuses peaks tulemus olema positiivne. Seega inimene saaks teadmise, et on terve ja võib kogemata enda teadmata teisi inimesi nakatada. Me testime ainult riskirühma kuuluvaid inimesi,» nentis Karmen Joller. «Peame üles leidma inimesed, kellel see haigus võib kulgeda kõige raskemalt ja neid inimesi tuleb hoolikalt jälgida,» lausus ta ja manitses, et arsti juhistes ei tohiks kahelda. «Arstid lähtuvad inimese seisundist ja praegu ei tohiks arstidega vaielda, sest vaidlemine kurnab ka meid. Usaldage oma arsti,» kutsus tohter üles.

Karjaimmuunsus on positiivne

Karmen Joller ei arva, et arstid loodaksid ülemäära inimeste karjaimmuunsuse tekkele. «Mingil määral loodame kindlasti, aga mida me peaksime siis teistmoodi tegema? Kõigi soovijate testimine ei soodusta paranemist. Test ei ravi kedagi. Karjaimmuunsus on iseenesest väga hea,» nentis ta ja lisas, et mitmed riigid panustavadki karjaimmuunsuse tekkele. «Meie eesmärk on see, et haigus leviks võimalikult aeglaselt, sellepärast et siis satub korraga vähem raskes seisus inimesi haiglasse ja meil püsib võimekus kõikide inimeste teenindamiseks,» kinnitas ta.

Tagasi üles
Back