Uus algatus nõuab Eestis täieliku liikumispiiranguga karantiini

Valitsus kuulutas eriolukorra Eestis välja 12. märtsi hilisõhtul.

FOTO: Konstantin Sednev

Facebookis käivitati kodanikualgatus «Enam pole aega. Peatame koroona Eestis - kohe!», kus soovitakse, et valitsus kehtestaks täieliku liikumispiiranguga karantiini. Algatusega oli pärastlõunaks liitunud üle 1200 inimese. 

Algatuses märgitakse, et teiste riikide kogemus näitab, et Eestis seni kehtestatud meetmetest jääb viiruse leviku peatamiseks väheks. «Teiste riikide kogemus on näidanud, et ainuke lahendus on täielik karantiin kogu riigis. Iga päev, mis me seda otsust edasi lükkame, ainult pikendab ühiskonna seisakut ja suurendab kahjusid.» Lisatakse, et sisuliselt on peatatud ka majanduse areng riigis.

Sotsiaalminister Tanel Kiik.

FOTO: Madis Veltman

«Eestis tuleks koheselt kehtestada liikumispiirangutega karantiin. See on jõustatud juba näiteks Itaalias, Hispaanias ja Prantsusmaal ning on ainult aja küsimus, kui ka Eestil ei ole enam valikut. Ainult nii saame viiruse leviku lõpetada. Iga päeva eest, mis me selle otsusega viivitame, maksame me ränka hinda,» leiavad algatajad. 

Sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul täielik karantiin, kus inimesed kodust üldse ei väljuks, pole võimalik ega ka otstarbekas. «Olukorras, kus riik peab igapäevaselt toimima – toidutööstus, apteegid, politsei, piirivalve, arstid, pääste, sotsiaaltöötajad ja ka elektritööga seotud inimesed – me näeme, et väga paljud elutähtsad teenused ei saa katkeda ka siis, kui tegemist on koroonaviiruse leviku tõkestamisega,» selgitas minister. «Elu 100 protsenti seisma panna pole reaalne.»

Küsimusele, kas me peaksime võtma eeskuju Itaaliast, kus on inimestele kehtestatud juba väga karmid reeglid, vastas minister, et Itaalia reageerib täpselt nii nagu neil viiruse levikuga on seis, Eesti avastas viiruse leviku varasemas staadiumis. «Ma arvan, et Itaalia reaktsioon oli vastavuses viiruse kohapealse olukorraga, ehk kahjuks avastati Covid-19 haigus väga hilja, kus ta jõudis juba kümnete tuhandete inimeste organismi,» märkis Kiik ja lisas, et Eestis on valitsus oma meetmed sättinud nii, et avastada nakatunuid võimalikult varajases staadiumis ja vältida püsivaid tervisekahjusid ning hoida riskirühmasid. «Me oleme võrrelnud väga paljude erinevate riikide praktikat, mis on rakendatud ja milline on meetmete edukus. Me oleme teiste riikide headest ja halbadest kogemustest õppinud,» rääkis Kiik. Tema sõnul on valitsus ära kuulanud ka meditsiinitöötajate ja teadlaste hinnanguid. 

«Olukord Eestis on rahuldav. Loomulikult võib see minna halvemaks. Ei saa öelda, et oleks hea, kui riik on eriolukorras, kuid sammud ja meetmed on osutunud siiski esialgsel hinnangul tõhusaks.»

Kui nüüd osad inimesed loevad aktsioonist, et kodanikud võiksid kõik oma kätte võtta ning koju jääda, siis ministri sõnul tuleb teha taolisi üleskutseid väga vastutustundlikult. «Kui kõik Eesti inimesed otsustavad ühel hommikul ärgates tööle mitte minna, siis need kahjud, mis sünnivad, on märksa laiaulatuslikumad sellest, kui me järgime terviseameti ja valitsuse kehtestatud eriolukorra meetmeid,» selgitas Kiik. 

Ta lisas, et paljud igapäevased ja elutähtsad teenused sõltuvad teistest inimestest, just inimesed pakuvaid neid teistele läbi oma igapäevase töö. «Kui me kõik korraga seisma paneksime, siis tagajärg on iga riigi toimimisele hävitav.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles