Endist elukaaslast ähvardanud ja tema auto maha põletanud mees võeti vahi alla

Põlev auto. Pilt on illustratiivne. Foto: Ants Liigus

Laupäeval kella 12.30 ajal peeti Narvas kinni 42-aastane mees, kes ähvardas enda endist elukaaslast ja tema 17-aastast tütart kehavigastuste tekitamisega ja süütas naise Volkswageni. Sõiduk hävines täielikult.

21. märtsil teatas 35-aastane naine, et tema sõiduauto, mis oli pargitud Narvas asuvasse kinnisesse parklasse on põlema pandud. Sündmuskohale saabunud politseinikud pidasid kinni 42-aastase mehe, keda oli alust kahtlustada sõiduki süütamises. Menetlustoimingute käigus selgus, et kinni peetud mees on enda endisele elukaaslasele 2019. aasta juunikuus tekitanud kehavigastusi. Samuti tuli välja, et mees ähvardas naist paar päeva enne teo toimepanemist auto süütamisega ning kehavigastuste tekitamisega endisele elukaaslasele ja tema alaealisele tütrele.

Kahtlustatavat on varasemalt kriminaalkorras karistatud varavastaste kuritegude, kehalise väärkohtlemise ja ähvardamise eest.

Narva politseijaoskonna eriasjade uurija Jelena Tipakova peab äärmiselt oluliseks asjaolu, et menetluse käigus on välja selgitatud lisaks süütamisele ka füüsiline vägivald ja ähvardamine. «Nii vaimne kui ka füüsiline vägivald oma lähedaste kui ka teiste inimeste suhtes on lubamatu. Politsei teeb iga päev koos partneritega tööd selle nimel, et lähisuhtevägivalla juhtumid laheneksid kiiresti, kuid siin on roll meil kõigil. Kui kellelgi on kahtlus, et tema tuttava, sõbra või naabri peres võib toimuda vägivald, siis tuleb sellest igal juhil politseile numbril 112 teada anda,» lisas Tipakova.

Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkini sõnul on lähisuhtevägivald Eestis kriminaalpoliitiliselt prioriteetne probleem. «Üldteada on asjaolu, et kõige sagedasem on lähisuhtevägivalla vorm, kus mees kasutab vägivalda naissoost pereliikme või elukaaslase vastu. Prokuratuuri hinnangul väärib lähisuhtevägivalla ohver kui nõrgem osapool kõrgendatud kaitset ja riigipoolset tuge. Tõusetunud kuriteokahtlus viitab sellele, et varasem karistus vägivallakuritegude eest ei ole motiveerinud kahtlustatavat vägivallast hoiduma. Vahistamine on seega kannatanu edasise isikupuutumatuse tagamiseks ning ohuprognoosist tulenevalt tulevikus toimuda võiva senisest veelgi raskeima kuriteo ärahoidmiseks vältimatult vajalik,» lisas prokurör Plistkin.

Viru Ringkonnaprokuratuuri taotlusel ja Viru Maakohtu loal võeti mees kuni üheks kuuks vahi alla.