Kõlvarti pöördumine peaministri poole: inimeste liikumist ja meelelahutuskohtade tegevust tuleks veelgi piirata

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Foto: Eero Vabamägi

Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart saatis teisipäeval eriolukorra juhile, peaminister Jüri Ratasele kirja, milles soovitab leviva koroonaviiruse ja eriolukorra tõttu kehtestada täiendavaid piiranguid.

Avaldame Mihhail Kõlvarti pöördumise täies mahus:

Pöördumine

Austatud härra peaminister

Tallinna linn teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaaluda lisapiirangute kehtestamist koroonaviiruse SARS-CoV-2 (edaspidi koroonaviirus) leviku efektiivseks peatamiseks ja inimeste tervise kaitseks.

I. Ülesannete ja pädevuse jaotusest ning töökorraldusest eriolukorra ajal

Pöördun Teie poole, et juhtida tähelepanu viimasel ajal levima hakanud valitsusasutuste praktikale eriolukorra lahendamisel. Nimelt tuleb üha sagedamini ette, kus erinevad ministeeriumid saadavad otse omavalitsustele pöördumisi ja juhiseid, e-kirja vormis korraldusi, kirju koos nõuete ja tingimustega, kuidas kohaliku omavalitsuse asutused peaksid ministeeriumi hinnangul avalikke ülesandeid eriolukorras lahendama ja meetmeid tarvitusele võtma. On ette tulnud näiteid, kus üks Haridus-ja Teaduministeeriumiks mitteolev valitsusasutus jagab omavalitsusele ülesandeid, kuidas korraldada lasteaedade pidamist, milliseid rühmasid ning kuna avatuna hoida, mis tingimustel jagada koolitoitu, või näiteks, kuidas on otstarbekas kasutada kohaliku omavalitsuse eelarve vahendeid (st kellele tuleks maksta toetusi).

Leian, et eriolukorra lahendamine saab olla edukas ainult siis, kui me tegutseme süsteemselt ja läbimõeldult, kus iga valitsusasutus, kohaliku omavalitsuse üksus ning ametnik täidab täpselt oma ülesandeid vastavalt seaduses sätestatud pädevusele ning järgides õigusaktides sätestatud menetluse reegleid. Kui iga muret tundev asutus hakkab lähtudes oma arusaamisest jagama teistele tema vastutusalas mitteasuvatele institutsioonidele tegutsemiseks ülesandeid, korraldusi või soovitusi, siis põhjustab see tohutult segadust, ebaühtlast praktikat, omavalitsuses kokkulepitud tegevuste mittejärgimist ning asutuste vahelist koordineerimatust.

Pole välistatud, et mõnede valitsusasutuste eelkirjeldatud tegevus on vastuolus Põhiseaduse § 3 lg-ga 1, §-dega 154 ja 157, hädaolukorra seaduse 2. peatükis sätestatud eriolukorra lahendamise põhimõtete ning vastutuse jaotusega (nt § 24), aga samuti Vabariigi Valitsuse seaduses sätestatud valitsusasutuste õiguste ja kohustuste ulatusega.

Meie hinnangul on korrektne, et kõik eriolukorra lahendamisel täitmiseks kohustuslikud korraldused annab eriolukorra juht vastavalt hädaolukorra seaduse § 24 lg-le 5. Iga asutus, kes annab kohalikule omavalitsuse ülesandeid, teeb seda ainult vastava pädevuse olemasolu korral, ülejäänud juhtudel teeb soovitusi ennekõike vastava valdkonna eest vastutavale ministeeriumile, kes siis oma pädevus piires lahendab küsimusi koos omavalitsuste või neid ühendava liiduga. Asutuste saadetavatele pöördumistele palun märkida juurde, et tegemist on soovituse või juhisega, mille rakendamise võimalust hindab iga omavalitus ise.

Olen Vabariigi Valitsusele varasemalt juba andnud infot, kuid kinnitan veelkord üle, et Tallinna linn on eriolukorra ajal taganud kõikide seadusest tulenevate ülesannete täitmise (välja arvatud eriolukorra juhi korraldusel suletud asutuste tegevus). Veelgi enam, osutasime teenuseid ka nende omavalitsuste ja riigiasutuste eest, kes on eriolukorra ajal otsustanud oma uksi sulgeda. Teeme iga päev endast parima, et meie elanikel oleks Eesti riigis turvaline ja hea elada, et iga abivajaja saaks tuge ning eriolukord üheskoos lahendatud.

II. Tallinna Linnavolikogu ettepanekud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, korrakaitseseaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmiseks

Tallinna Linnavolikogu esitas 21. veebruari 2019 otsusega nr 31 „Ettepaneku esitamine Vabariigi Valitsusele kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, korrakaitseseaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmiseks“ Vabariigi Valitsusele ettepaneku kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse, korrakaitseseaduse, ühistranspordiseaduse ja väärteomenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (edaspidi ka eelnõu) koos seletuskirjaga.

Vabariigi Valitsusele esitatud eelnõu eesmärk oli anda kohaliku omavalitsuse korrakaitseametnikele lisavolitused, mis võimaldavad täita neile seadusega pandud ülesandeid eelkõige valdkondades, mis on tugevalt seotud kohaliku omavalitsuse territooriumil turvalisuse tagamise ja parema elukeskkonna loomisega ning mille täitmisel on seni olnud vaja kaasata politsei või mida pole volituste puudumise tõttu üldse olnud võimalik täita.

Eelnõu kohaselt kavandatakse anda korrakaitseametnikele volitused, et parandada nende võimalusi täita kaht neile pandud ülesannet:

1) teostada järelevalvet avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle ning

2) mõjutada ühissõidukis sõiduõiguseta isikut ka olukorras, mil isik ei allu ametnike seaduslikele korraldustele.

Eelnõu kohaselt täiendatakse kohaliku omavalitsuse korralduse seadust selliselt, et korrakaitseametnikel on õigus pärast tasemeõppe läbimist kohaldada seaduses sätestatud juhul vahetut sundi.

Eelnõu kohaselt muudetakse ja täiendatakse korrakaitseseadust viisil, mis võimaldab valla- või linnavalitsusel avalikus kohas käitumise üldnõuete järgimise üle riikliku järelevalve teostamisel kohaldada korrakaitseametnike kaudu ulatuslikumalt riikliku järelevalve erimeetmeid (volitus kasutada konkreetsete ülesannete täitmisel erimeetmeid ja vahetut sundi). Eelnõu kohaselt täiendatakse ühistranspordiseadust viisil, mis võimaldab ühissõidukist välja tõsta sõiduõiguseta isiku või isiku, kes ei esita korrakaitseametnikule sõiduõigust tõendavat dokumenti (näiteks pilet või sõidukaart). Praegu puudub korrakaitseametnikel seaduslik õigus isikuid ühissõidukist välja tõsta. Seetõttu tuleb korrakaitseametnikele seadusega pandud ülesande täitmiseks kutsuda appi politseinikud, kuid see pärsib politsei tööülesannete täitmist. Lisaks ei ole korrakaitseametnikul õigust politsei saabumiseni isiku dokumente kontrollida – sisuliselt võib korrarikkuja (nt piletita sõitja) avaliku ülesande täitmist takistada ning seaduse sätestatud kohustusi eirata.

Eelnõu kohaselt täiendatakse väärteomenetluse seadustikku viisil, mis võimaldab edaspidi lisaks politseiametnikule ka korrakaitseametnikul pidada kinni isik, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on rikkunud avalikus kohas käitumise üldnõudeid karistusseadustiku § 262 mõistes

Arvestades riigis olevat keerulist olukorda palume kaaluda asjaomase eelnõu operatiivset menetlemist, et Tallinna linnas saaksid korrakaitseüksuse ametnikud volitused, mis oluliselt parandaksid nende võimalusi täita seadusega pandud avalikes ülesannete täitmist.

III. Toitlustusasutuste ning ööklubide, baaride ja muude lõbustusasutuste tegevuse reguleerimine

Palume Vabariigi Valitsusel kaaluda lisapiirangute kehtestamist toitlustusasutuste ning baaride, ööklubide ja muude lõbustusasutuste (edaspidi ka ettevõtted) tegevusele.

Koroonaviiruse leviku tõkestamise seisukohast on oluline viia inimeste ebavajalikud otsekontaktid ja tarbetu liikumine miinimumini. Seetõttu on Vabariigi Valitsus kehtestanud piirangud avalikuks kasutamiseks mõeldud asutustele, sh liikumisvabaduse piirangu ja viibimiskeelu avalikuks kasutamiseks mõeldud spordisaalides, jõusaalides, saunades, spaades, spordiklubides, basseinides, veekeskustes, ujulates, päevakeskustes, kasiinodes ning mänguautomaatide saalides ja laste mängutubades.

Kuigi paljud Tallinna toitlustusasutused on klientide vähesuse tõttu suletud, on Tallinna linn siiski väga mures nii endiselt avatud toitlustusettevõtete ja lõbustusasutuste töötajate ning nende lähedaste kui ka klientide nakkusohu ja tervise pärast. Neis ettevõtetes on inimestel rohkelt ja lähedasi kontakte ning Terviseameti eelnimetatud soovituste täitmine ei ole tagatud.

Kuna Vabariigi Valitsuse kehtestatud piirangus on tegu piiritletud loeteluga, tegutsevad paraku endiselt toitlustuskohad, kus täiendava meelelahutusena edastatakse spordiülekandeid, on võimalik mängida näiteks piljardit ja suitsetada vesipiipu (on näiteid, kus kümned inimesed veedavad eriolukorra ajal aega vesipiibubaarides, nt 20.03.2020 õhtul). Leiame, et kohvikutes ja baarides vesipiibu suitsetamise teenused, millega ilmselgelt kaasneb ülisuur vahetu kontakti oht, tuleks eriolukorra ajaks täielikult keelustada.

Samuti ei ole kiirtoitlustuskohtadel suutlikkust noorte kogunemisi ära hoida ja laiali ajada. Koolide ja huvikoolide tegevuse peatamise, avalike ürituste ärajäämise ning meelelahutusasutuste ja spordiklubide sulgemise tõttu on noortel rohkem vaba aega, mida ei soovita veeta kodus. Seetõttu on Tallinnas hakanud noored kogunema kiirtoitlustuskohtadesse (Hesburger, McDonalds, Subway, Lido jt). Tallinna Munitsipaalpolitsei Ameti andmetel on noorte kogunemisega kiirtoitlustuskohtades tõsiseid probleeme, kuivõrd erinevalt kaubanduskeskustest puuduvad neis turvamehed. Terviseamet on andnud koroonaviirusega toimetuleku juhiseid, nt puhastamis- ja desinfitseerimisjuhised ning eraldi juhise kauplustele, kaubanduskeskustele ja toitlustusasutustele, sh restoranidele ja kohvikutele. Tallinna linna hinnangul ei piisa aga eelnimetatud piirangutega hõlmamata asutustes ainult juhistest, et tagada piisaval määral Terviseameti juhiste ja soovituste täitmine.

Terviseameti avaldatud infos on muu hulgas öeldud, et koroonaviirused levivad enamikul juhtudel piisknakkusena (köhimisel, aevastamisel) ja kontakti kaudu, kuid ei ole välistatud ka muud levimisviisid. Uue koroonaviiruse säilivus väliskeskkonnas pole praegu täpselt teada. Teiste koroonaviiruste keskkonnastabiilsust hindavate uuringute kohaselt võivad viirused säilida pindadel soodsates oludes (6–8 °C ja niiskus) kuni üheksa päeva. Samas on võimalik viirust pindadelt tõhusate puhastamisviiside ja puhastusvahenditega eemaldada.

Eelnimetatud asutuste puhul kehtib soovitus puhastada avalikes ruumides, kus liigub palju inimesi, näiteks puutepindu iga kahe kuni nelja tunni järel. Kasutada tuleks ühekordseid ja kaitsekindaid ning puhastada ja võimaluse korral desinfitseerida lauad ja toolid pärast iga laudkonda. Soovituste kohaselt peaks klientidel olema võimalik üksteise ja klienditeenindajaga hoida vähemalt ühemeetrist vahet. Samuti on soovitatud mitte pakkuda bufeetoitlustamist ja vältida kogunemisi kaubanduskeskustes.

Kõikide toitlustuskohtade tegevus liigitub kaubandustegevuse seaduse tähenduses toitlustamiseks. Toitlustamine ei ole loa- ega teatamiskohustuslik tegevusala. Seetõttu puudub kohalikul omavalitsusel võimalus korraldada ülevaadet toitlustuskohtade sisulisest tegevusest, sh õiguslikult ei eristata, kas tegemist on restorani või kohviku, piljardisaali, kiir- või bufeetoitlustuskoha, à la carte-restorani või vesipiibubaariga.

Tallinna linn mõistab, et ettevõtjad peavad saama mingilgi moel oma majandustegevust jätkata, millest tulenevalt võib kõikide toitlustuskohtade sulgemine olla praeguses olukorras ebaproportsionaalne. Samas tuleks siiski kaaluda meetmeid, mis aitaksid eriolukorra ajal vähendada inimeste koosviibimist avalikes kohtades. Üks võimalus oleks piirata toitlustusasutustes (nt kiirtoitlustuskohtades) kohapeal toitlustamist, kui ei ole täiel määral tagatud tervisekaitsenõuete täitmine. Seetõttu võiks toitlustusasutustes, sh kiirtoitlustuskohas, olla lubatud ainult toidu kaasamüük, kui on rangelt järgitud Terviseameti juhiseid.

Lisaks teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku kaaluda meelelahutusvõimaluste piiramist toitlustusasutustes (nt tasuta wifi, piljardi jt mängude, spordivõistluste ülekannete jms keelamist). See aitaks kaasa sellele, et inimesed ei jääks toitlustuskohta aega veetma. Samuti tuleks kaaluda lõbustusasutusega tegelevate kohtade sulgemist.

Järelevalve tulemustest eriolukorra ajal

Senine kogemus näitab, alkohoolse joogi jaemüügi õiguse peatamisega riigis ajavahemikus kella 22.00 kuni 10.00 ei ole saavutatud eesmärki vähendada inimeste kogunemisi ja otsekontakte. Tallinna munitsipaalpolitsei ameti tehtav igapäevane seire näitab, et alkohoolse joogi jaemüügi keelust hoolimata müüakse praegu alkoholi ja tarbitakse seda kohapeal paljudes Tallinna linna toitlustus-ja lõbustusasutustes.

Toon Teile näite. Tallinna linn kontrollis koostöös politseiga Tallinnas tegutsevates toitlustus-ja lõbustusasutustes ajavahemikus 18.–20. märtsini alkohoolse joogi jaemüügiga seonduvate nõuete

täitmist ja alkohoolse joogi tarbimise piirangute järgimist 231 korral. Järelevalve käigus ilmnes kahetsusväärselt, et on ettevõtteid, kus alkoholi tarbimine jätkub ka pärast kella 22.00. Tõenäoliselt müüvad need ettevõtted enne keeluaega alkohoolseid jooke kohapeal tarbimiseks sellises koguses, et klientidel on võimalik jätkata koosviibimist ja alkoholi tarbimist kuni ettevõtte sulgemiseni. Esines olukordi, kus väideti, et tegemist on erapeo või sünnipäevaga, ja müügikohas müüki ei tuvastatud. Lisaks tehakse sotsiaalmeedias üleskutseid tulla baari või lõbustusasutusse oma alkoholiga. Selline teave ja ettevõtetes kohapeal nähtu annab alust kahtlustada, et ettevõtetes müüakse alkoholi kohapeal tarbimiseks olenemata riigi kehtestatud piirangutest. Ilmselgelt ei täida see Vabariigi Valitsuse kehtestatud keelu eesmärki ja reegleid täidetakse näiliselt. Kuna mitmed ettevõtted ja nende kliendid ei käitu kahjuks vastutustundlikult ning paraku sisuliselt ignoreerivad riigi kehtestatud reegleid, on meetmete tõhustamine põhjendatud.

Eeltoodust tulenevalt teeme Vabariigi Valitsusele ettepaneku nõuda toitlustuskohtadelt Terviseameti juhiste ranget järgimist ja toitlustusasutuses kogunemiste vältimist. Samuti teeme ettepaneku lubada toidu kaasamüük, kui ettevõtja suudab selle korraldada juhiseid järgides. Kui ettevõtja ei suuda korda tagada, siis on klientidel keelatud toitlustusasutuses viibida.

Lisameetmete kehtestamine aitaks tagada ühetaolise käitumise kogu riigis ja välistaks võimaluse, et osa ettevõtteid täidab alkohoolse joogi jaemüügi piiranguid ja osa mitte. Meie hinnangul ei ole eriti ratsionaalne kulutada eriolukorra ajal riigi ja kohaliku omavalitsuse ressursse iga baari ja muu lõbustusasutuse kohapealsele kontrollimisele. Arutasime siin alapunktis kirjeldatud ettepanekut politsei esindajatega Tallinna linna kriisikomisjonis 20. märtsil 2020 ning politsei toetas lisaabinõude rakendamist.

Kogunemised avalikes kohtades

Linnapildis on näha, et eriolukorra väljakuulutamine, avalike kogunemiste keeld ning avalikkusele tehtud üleskutsed on vähendanud inimeste liikumist avalikus ruumis. Siiski tuleb tõdeda, et rohkelt on näiteid, kus inimese veedavad ilma erilise vajaduseta aega avalikus ruumis, külastavad kaubanduskeskuseid, kogunevad rühmadena mänguväljakutel, parkides või veedavad muul moel aega õues üheskoos. Noorte seas on levinud koguneda kiirtoitlustuskohtades ja kaubanduskeskustes. Kuigi tänu koostööle kaubanduskeskuste pidajatega on olukord paranemas, on siiski näiteks kesklinnas kaubanduskeskusi, kus alaealised veedavad jätkuvalt aega. Võimalik, et avalikkusele tehtud üleskutseid liikuda rohkem vabas õhus tõlgendab osa inimesi soovitusena veeta vabas õhus aega ükskõik millisel viisil. Kuigi õues liikumine on tervitatav, eiratakse hulgakesi aega veetes kriisi ületamise üht peamist abinõu – kontaktide vältimist.

Viimastel päevadel on arstid ja teadlased asunud üha rohkem tegema elanikkonnale üleskutseid vältida kollektiivseid koosviibimisi avalikes kohtades, isegi tänavatel. Leian, et nende mure on täiesti põhjendatud ja tuleneb reaalsest olukorrast avalikus ruumis. Seetõttu teen ettepaneku kehtestada täiendavaid nõudeid liikumisele avalikes kohtades, sätestades reeglid avalikus kohas üheskoos viibivate inimeste hulgale.

IV. Ettepanekud

Tuleb kaaluda, kas mõistlikum on kehtestada lühiajaliselt rangemaid reegleid viiruse leviku peatamiseks või kohaldada pikema aja jooksul leebemaid abinõusid. Viimasel juhul tuleb arvestada, et eriolukorra kestus võib kujuneda prognoosimatuks ning sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud ühiskonnas sügavamateks. Mida tõhusamaid meetmeid rakendatakse kohe, seda väiksemaks kujuneb

tõenäoliselt surve tervishoiusüsteemile, mis hõlmab ühelt poolt viirushaigete tuvastamist ja ravimist ning teiselt poolt tööks vajalike kaitsevahendite tagamist haiglatele ja teistele raviteenuste osutajatele, päästeüksustele, politseile, elutähtsate teenuste osutajatele ja hooldajatele ning ettevõtjatele.

Lähtudes eeltoodust, esitame Vabariigi Valitsusele ettepanekud võtta tarvitusele eriolukorra kiiret lahendamist toetavad lisaabinõud. Töötada välja avalikes kohtades inimeste koosviibimiste vähendamise lisameetmed. Sealhulgas:

- keelata avalikus kohas viibida ja liikuda inimestel mitte rohkem kui 3-5 inimest üheskoos (välja arvatud tööülesandeid täitvad inimesed ja inimesed, kes ei saa liikuda ilma teise inimese abita);

- keelata alaealistel avalikes kohtades liikumine alates teatud kellaajast. Erandina lubada alaealistel liikuda avalikus kohas üksnes koos vanema või seadusliku esindajaga. Ilma vanema või seadusliku esindajata on alaealisel lubatud avalikus kohas liikuda, kuid mitte rohkem kui 3-5 inimest üheskoos, üksnes toitlustamiseks haridusasutuste juures, toidu ostmiseks, sotsiaal-, tervishoiu- ja rehabilitatsiooniteenuste kasutamiseks ning sportimisel teistega kokku puutumata;

- keelata kohapeal toitlustamine toitlustusasutustes (nt kiirtoitlustuskohtades), kui ei ole täiel määral tagatud tervisekaitsenõuete täitmine (ennekõike peame siinkohal silmas Terviseameti juhiseid). Seetõttu võiks toitlustuskohtades, sh kiirtoitlustuskohtades, olla lubatud (ainult) kaasamüük, kui on rangelt järgitud Terviseameti juhiseid. Bufeetoitlustus tuleks täielikult keelata;

- keelata toitlustuskohtades meelelahutuse pakkumine (nt tasuta wifi, piljard jt mängud, spordivõistluste ülekanded ja rohkearvulised erapeod), et vähendada inimeste pikemaajalist koosviibimist. Keelata eriolukorra ajal toitlustus-ja lõbustusasutustes vesipiibu suitsetamise teenused;

- kaaluda meelelahutuskohtade/lõbustuskohtade sulgemist (nt piljardi, keegli jms mängimise kohad);

- sulgeda toitlustusasutused, baarid, ööklubid ja muud meelelahutusasutused alates kella 22.00-st.