Terviseamet tekitas koroonastatistikas segaduse (17)
26. märts 2020, 13:34
Senine ööpäevane diagnoositute tipphetk oli kaks nädalat tagasi, kui terviseamet raporteeris 68 inimest. Tänane 134 uut nakatunut on uus rekord. Sama ootamatult hüppas tänases statistikas üles ka tehtud testide arv, hoobilt lisandus 2281 testi. Terviseamet lisas oma teate juures selgituseks, et nad muutsid andmete kogumise meetodit.
Sellisel moel edastatud andmed tekitasid segaduse riigi ametlikus statistikas, mille väljundiks on vabatahtlike toel arendatud ja hallatav koroonakaart.ee. Paar minutit kuvati seal tänahommikust infot, enne kui mõisteti selle info ebakvaliteetsust ning see eemaldati.
Üks vabatahtlikest, Tallinna Tehnikaülikooli doktorant Keegan McBride pidas taolist andmete edastamist valeks. «Täna terviseameti esitatud suur diagnoositute arvu tõus ei ole päevaarvestuses korrektne. Kokku liidetud numbrid ja testide arv on täpne. Mulle on räägitud, et täna lisandunud positiivsete testivastuste arv ei ole tekkinud ainult kahe päeva pealt. Tänastesse tulemustesse on lisatud ka varasemad valesti raporteeritud või üldse raporteerimata jäetud juhtumid.»
Keegani sõnul tähendab see, et tänane pressiteade oli väga eksitav ning ei põhjusta muud peale paanika. «Teiseks, viimastel nädalatel edastatud info ei ole täpne. Eesti valitsus peab olema läbipaistev ja edastama täpset infot, muu ei ole lihtsalt vastuvõetav.»
Terviseamet lubas täpsustatud andmed saata hiljemalt homseks, kuid ei soovinud telefonitsi asjaolusid täpsustada.
«Täna avaldatud andmed on sisuliselt viimase kahe ööpäeva tulemus. Sellest tulenevalt tegi ka positiivsete analüüside statistika järsu hüppe,» kirjutas pressiteates terviseameti kriisistaapi juhtiv Ragnar Vaiknemets, kelle sõnul aitab terviseinfosüsteemi päringutele üleminek andmeid edaspidi kergemini koguda.
See võiks selgitada uute diagnoositute arvu kasvu, kuid ei selgita enam kui kolmekordset testide tegemise arvu kasvu. Oma pressiteates kirjutab terviseamet ka ise, et keskmiselt tehakse tuhat testi päevas. See ei selgita ometigi, kuidas see matemaatiliselt võimalik on. Eile raporteeris terviseamet 768 testist, täna juba 2281 testist. Kokku tähendab see kahe päeva peale 3049 testi.
Küsimusele testimise võimekuse kohta vastas ka peaminister Jüri Ratas pressikonverentsil. «Alguses oli võimekus 20 testi, siis tõusis see 50-100, edasi tegime 230 pluss-miinus 30 testi. Praegu oleme suutnud tõsta võimekuse tuhandele, isegi gramm üle tuhande testi päevas.» See aga ei selgita segadust.
Sama segadus on ka positiivsete diagnoosidega: kas eile raporteeritud 35 juhtumile tuleb liita juurde osa täna raporteeritud 134 diagnoositut?
Terviseameti vastus Postimehe selgituspalvele andmete kohta:
Vastuse saatis terviseameti meedianõunik Eike Kingsepp: «Juhime tähelepanu, et ametlik info liigub korrapäraselt, selgitame, et alates tänasest on Terviseametil võimalik testimise andmeid saada otse Tervise Infosüsteemist (TEHIK), kuhu laborid saavad nüüdsest edastada andmeid kiiremini, varasemalt laborid koondasid päeva andmed ja edastasid Terviseametile, sellest ka mõningane ajaline viide.
Tänaste numbrite osas palume arvestada tulemuste saamise ajalise efektiivsuse tõusuga, ehk lisandusid sisuliselt kahe ööpäeva testimise tulemused, mis varsemalt laekusid ajaliselt veidi hiljem. Kõik testid laekuvad statistikasse, nii kuidas on laborite võimekus ja andmed on TIS-i edastatud, selle alusel koostab edaspidi TEHIK ka koondnumbrid. Seega alates tänasest on muudetud testimise tulemuste jõudmine statistikasse kiiremaks.
Nüüdsest saab Terviseamet infot otse TIS süsteemist, mistõttu väheneb testi tulemuste viibimine. Varasemalt meil ei olnud võimalus automaatselt statistikat reaalajas koostada, vaid tulemuste esitamise aeg sõltus kõikide labori koondandmete edastamisest päeva jooksul. Seega lisandus tänase seisuga statistikasse kokku 2281 testi, millest oli positiivseid 6%, mis sama suurusjärk kui vaadata eilse hommiku testimise mahte ja tulemusi.»