Idee: riigipühade eel võiks vabu päevi anda ettevõte

2011. aastal kalender pühade veetmist ei soosinud

FOTO: SCANPIX

Sel talvel nädalavahetusele langenud jõulupühad ja uusaasta kurvastasid paljusid töötajaid, kel oli ootus võtta sel ajal veidi aeg maha. Töötervishoiupsühholoog Pille Strauss-Raats leiab, ettevõtted võinuks ka omaalgatuslikult töötajatele sel ajal lisaks vabu päevi pakkuda.

Lisaks praktilisele vajadusele tegeleda kingituste, toidu ja jõulueelsete üritustega on inimestel ka üldiselt enne riigipüha ootus, et neil on õigus vabale päevale, märkis Strauss-Raats. «Kui see langeb nädalavahetusele, ollakse muidugi pettunud.»

«On ju teada, et enne pühi käiakse paljudes kontorites nn «nägu näitamas», nii et pärast väikest hommikust jutuajamist pudenevad kõik oma asju ajama, mis ei ole sageli aga tööga seotud,» sõnas Strauss-Raats. «See sõltub muidugi tegevusvaldkonnast, kuid töö produktiivsus jõuluperioodil jääb tõenäoliselt sageli allapoole keskmist ja ehk tasuks tööandjal kaaluda, kas ei oleks kasulikum pakkuda töötajale just nüüd vaba päeva.»

«Töötajad hindavad tööandjapoolset vastutulelikkust ning on hiljem ka omalt poolt valmis enam panustama, kui teinekord on vaja teha ületunde või mõne kiire tähtaja tõttu intensiivsemat tööd,» selgitas ta.

«Just pühad, eriti jõulupühad on aeg, mil kogu ühiskonnas on suur rõhk sotsiaalsele sidususele ning suhetele lähedastega - oluline on koosveedetud aeg ja ühised traditsioonid. Pikad nädalavahetused, mida pühad sageli pakuvad, võimaldavad töötajatel perekondlikele sidemetele aega pühendada – tugeva koduse «tugijõuga» töötajad on aga ka tööandjale väärtuslikum ressurss,» nägi Strauss-Raats ettevõtetele veel üht kaudset kasu.

Võimaliku probleemina näeb töötervishoiupsühholoog tööandja tahtest sõltuvate puhkepäevade puhul seda, et kui tegu pole üldise riikliku puhkepäevaga, kus kõik puhkavad, siis tekitab see segadust suhetes koostööpartnerite, klientidega. On ju teada, et näiteks jõulude ja aastavahetuse vahelisele ajale ei maksa planeerida olulisi tööalaseid küsimusi, sest «pühadegraafik» toimib mitmetes asutustes.

Risk frustratsiooniks ja motivatsioonilanguseks on suur, kui on kohustus olla töökohal «tooli soojendamas» kuid kõik ümberringi puhkavad ja telefonid ning e-mailid vastuseta jäävad. «Tänapäevased kommunikatsioonivahendid aga võimaldavad ka keskteed – miks mitte lubada rahulikumat kodutööpäeva eeldusega, et telefonikõnedele vastatakse ja kiired küsimused lahendatakse, kuid vähemolulised asjad võivad oodata.»

Kuidas korraldada?

Väljaspool riigipühi vabade päevade võimaldamine sõltub suuresti tööandja tegevusvaldkonnast, töötajate arvust ja paljust muust, seetõttu ei saanud Strauss-Raats välja pakkuda ühtset lahendust, kuidas seda teha. «Üldiselt muidugi on rusikareegel see, et töötajatel peaks olema võimalus end puudutavates otsustes võimalikult palju kaasa rääkida – seega võiks konkreetsele olukorrale hea lahendus sündida konkreetses ettevõttes või allüksuses ühise arutelu käigus,» rääkis psühholoog.

«Näiteks võiks töötajatel olla võimalik valida, kas nad soovivad vabaks saada päeva enne või pärast pühi – ühele on oluline pühade-eelne päev laste jõulupeol osalemiseks, teine aga sooviks esmaspäeva abil pikendada nädalavahetust sõpradega.»

Strauss-Raats tõi ka esile, et loomulikult on sektoreid, kus pühadeaeg on hoopis aasta kiireim tööaeg, näiteks kaubanduses, ja kõigile ei ole kindlasti võimalik puhkust anda. «Siiski saaks pühadeperioodi meeldivalt ja kasulikult ära märkida. Näiteks Skandinaaviamaades on levinud komme teha töökohal nn pühadehommikusööke: inimesed tulevad tööle, neile pakutakse midagi head, istutakse natuke enne tööpäeva koos ja siis minnakse tööd tegema. Töötajad tunnevad, et neist hoolitakse, nad saavad osa pühademeeleolust ja tugevneb ühtsustunne töökohal,» sõnas ta.
 

Tagasi üles