Korduma kippuvad küsimused ⟩ Kuidas, keda ja miks testitakse Covid-19 suhtes?

Postimees
Copy
Koroonaviiruse drive-in testimine Tartus Annelinna spordimaja juures.
Koroonaviiruse drive-in testimine Tartus Annelinna spordimaja juures. Foto: Kristjan Teedema / Tartu Postimees

Covid-19 suhtes testitakse haigustunnustega ja meditsiinilise näidustusega inimesi. Testimise vajalikkuse otsustab perearst, kes suunab patsiendi proovivõtmisele.

Perearstidele on antud juhised, kuid lõpliku arstliku otsuse teeb alati perearst, tundes oma nimistu patsiente, võttes arvesse patsiendi sümptomeid, üldist tervislikku seisundit ja kõiki kaasnevaid haiguseid. Arst hindab iga juhtumit eraldi.

Ennekõike testitakse vanemaid inimesi ja igas vanuses kroonilisi haigeid.

Testitakse igas vanuses inimesi, kellel on meditsiiniline näidustus. Perearstide ja terviseameti koostöös kokkulepitud juhised on abiks arstile ning juhiste kõiki soovitusi tuleb vaadata koos. Inimese määratlemine riskirühmadesse ja otsuse tegemine on arsti kohus ja vastutus, seda ei saa teha ega pea tegema inimene ise.

Testitakse ka kõiki viirushaiguse sümptomitega haiglaravil viibivaid haigeid. Samuti testitakse juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, sotsiaaltöötajaid, PPA ja päästeameti töötajaid ning teisi n- ö eesliinil olevaid inimesi, kes oma töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Testimise põhimõtete järgimine on praeguses kriisis vajalik nii isikukaitsevahendite, laborivahendite kui ka tervishoiutöötajate säästlikuks kasutamiseks olukorras, kus on tõsiseid tarnehäireid. Peame tervishoiusüsteemi toimimise tagama ka pikemas perspektiivis ega tohi tekitada olukorda, kus kõik maskid ja kaitseriietus on ära kasutatud testimisteks ning neid ei jätku enam eesliinil töötavatele arstidele ja õdedele või operatsioonideks.

Haigestumisel või muu tervisemure korral on inimese jaoks esmane kontakt perearst või perearsti nõuandeliin 1220.

Kuidas näevad välja regionaalsed testimiskohad ja kus need asuvad?

Hetkel on kaheksas Eesti linnas avatud perearsti saatekirja alusel tasuta koroonaviiruse laiendatud testimine. Sõidukist testimise (drive-in) põhimõttel tegutsevad proovivõtukohad asuvad Tallinnas, Tartus, Pärnus, Kuressaares, Viljandis, Narvas, Paides ja Kohtla-Järvel. Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile.

Haigestumisel peavad inimesed helistama oma perearstile, kes hindab patsiendi koroonaviiruse testimise vajadust vastavalt terviseameti protokollile. Kui perearst peab testimist vajalikuks, siis vormistab ta digitaalse saatekirja. Saatekirja saanud patsiendile helistab seejärel spetsiaalne testimiskeskus ning lepib inimesega kokku täpse testimise aja ja koha. Ninaneelu proov võetakse autost saatekirja omavalt inimeselt isikut tõendava dokumendi alusel, testi tulemuse saab inimene telefoni teel kahe tööpäeva jooksul ning vastus läheb digilukku.

Miks kõiki koroonatesti soovijaid ei testita?

Iga koroonaviiruse kahtlusega inimese testimine oli asjakohane sel hetkel, kui püüdsime takistada viiruse Eestisse sissetoomist, et võimalikud haigusjuhud võimalikult kiiresti tuvastada, nakatunud inimesed isoleerida ja vältida viiruse edasist levikut. Selleks, et tervishoiusüsteem suudaks raskelt haigestunud patsiente vastu võtta, peame nüüd keskenduma viiruse leviku aeglustamisele, raskete juhtumite õigeaegsele avastamisele ning ravile. Ennekõike peame kaitsma suuremas riskis olevaid haavatavaid rühmi.

Testimise tulemus ei anna inimesele vajalikku infot oma tervise eest hoolitsemiseks, sest spetsiifiline ravi puudub ja on võimalik vaid leevendada sümptomeid. Testimise vajalikkuse otsustab arst. Arstidele on antud juhiseid, kus on ära toodud riskigrupid, kelle puhul on testimine haigestumise korral soovitatav. Keda perearst testile lõpuks tegelikult suunab, on alati tema arstlik otsus.

Testitakse eeskätt koroonaviiruse tõttu haiglaravil olevaid inimesi, riskirühma kuuluvaid inimesi (eakad, kroonilised haiged, nõrga immuunsüsteemiga inimesed, tervishoiutöötajad ja hoolekandeasutuste töötajad) ning juhuvalimi alusel haigussümptomiteta tervishoiutöötajaid, hoolekandeasutuste töötajaid, politsei, päästeameti töötajaid ning teisi - nö eesliinil olevaid inimesi, kes on töö tõttu võivad olla ohuks riskirühmadele.

Tervishoiu ressursid on piiratud. Testimiseks vajalikud testimiskomplektid ja isikukaitsevahendid on kogu maailmas otsa saamas. Seepärast peame kasutama olemasolevaid ressursse säästlikult, et neid jätkuks pikemaks ajaks. Ilma haigustunnusteta inimeste testimine lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne ei ole otstarbekaks, kuna võib anda valenegatiivse tulemuse, tulemus näitab olukorda vaid konkreetsel ajahetkel ega pruugi välistada nakatumist.

Haiguse leviku aeglustamiseks on kõige olulisem kõigil vältida kontakti haigussümptomitega inimestega, vältida kokkupuuteid teiste inimestega, järgida tavapäraseid hügieenireegleid ja haigena püsida kodus kuni tervenemiseni. Haigestumisel tuleb võtta ühendust oma perearsti või perearsti nõuandeliiniga, tervise halvenemisel – õhupuuduse või hingamisraskuste tekkimisel helistada kiirabisse 112.

Mis on koroonaviiruse kiirtest? Miks neid Eestis ei kasutata?

Kiirteste ei tehta, sest need põhinevad antikehade määramisel verest, samas kui haiguse algfaasis ei ole need veel tekkinud. Samuti tähendaks see lisatööd, sest kiirtesti vastus tuleb laboratoorselt üle vaadata ehk valideerida.

Missugused on sammud testimisele pääsemiseks?

Kui haigestud, helista oma perearstile! Perearst hindab testimise vajalikkust ja annab tervisenõu.

Kui perearst otsustab, et testimine on vajalik, edastab ta elektroonse tellimuse laborisse ning sealt helistatakse sulle, et leppida kokku testimise aeg ja koht. Oota kõnet!

Testima tulles ei ole otstarbekas võtta samasse autosse pereliikmeid.

Sõida autoga kokkulepitud kohta õigel ajal ja võta kaasa dokument!

Ninaneelu proovi saab anda vaid elektroonse saatekirja saanud inimene kokkulepitud ajal isikut tõendava dokumendi alusel. Testitakse vaid perearsti poolt laborile edastatud saatekirja omavat inimest. Niisama ei ole otstarbekas tulla kohale, testitakse eelregistreeritud inimesi.

Oota vastust, sulle helistatakse! Vastused saab kuni kahe tööpäeva jooksul, inimesele helistatakse. Vastused liiguvad ka digilugu.ee keskkonda.

Kui sinu proov osutub positiivseks, siis püsi kodus, järgi perearsti eelnevalt antud soovitusi, tervise halvenemisel võta ühendust oma perearstiga või kutsu kiirabi helistades 112.

Kui teil ei ole võimalik ise sissesõidu-proovivõtupunkti minna, näiteks teil ei ole autot, siis korraldatakse proovivõtmine kodus. Selleks lepitakse taas telefoni teel kokku aeg, millal proovivõtja saab tulla koju.

 

Kes on pädev otsustama Covid-19 proovi tegemise või sellest keeldumise üle? Helistaja väitel olla tema perearst talle öelnud, et tema ei ole saa proovi võtmise üle otsustada.

Proovi võtmine toimub arstliku otsuse alusel, seega otsustab perearst proovivõtmise vajalikkuse.

Raskes seisus haigestunul tuleks kutsuda kiirabi. Inimesel on kohustus teavitada tervishoiutöötajat teavitada välismaalt tulekust ning Covid-19 nakatunuga võimalikust kokkupuutest.

Miks pandi Kuressaare testimispunkt kinni ja nüüd jälle avati?

Arvestades eriolukorda oleks Kuressaare haigla pidanud teavitama terviseametit testimispunkti avamisest, sest Kuressaare haigla on üks oluline osa Eesti tervishoiusüsteemist ning abi vajaduse teave liigub läbi Häirekeskuse. Teiste osapoolte teavitamata jätmine tekitas probleeme info liikumises inimeste, häirekeskuse ja teiste tervishoiusüsteemi osaliste vahel.

Tänasel tervishoiu valmisoleku tasemel on ülioluline tegevuste koordineeritus ja eelteavituse toimimine. Terviseameti esindajad on haiglaga neil teemadel rääkinud ja usuvad, et koostöö ja infovahetus sujub edaspidi hästi.

Kui apteeker on välismaalt tulnud ja tugevate haigusümptomitega, siis kuidas töötajat saab testi järjekorda panna, et kaitsta teisi töötajaid ja külastajaid?

Välismaalt tulnud haigussümptomitega inimene peab koju jääma. Tervishoiutöötajate testimise süsteem on hetkel väljatöötamisel.

Kas on mingi võimalus teha tasulist koroonaviiruse testi? Äkki olen juba kergelt läbi põdenud ja nüüd olen teistele ohtlik? Kui ei ole võimalik testida, siis miks?

Hetkel ei ole võimalik tasulist testi teha, valitsus on nii otsustanud, sest testikomplektid võivad ühel hetkel otsa saada. Ilma haigustunnusteta inimeste testimist lihtsalt selleks, et anda neile turvatunne, ei peeta üldiselt otstarbekaks, kuna arvestama peab, et negatiivne tulemus näitab olukorda vaid antud ajahetkel, annaks inimesele nö võltsturvatunde ega pruugi välistada nakatumist.

Sellist juhuvalimi testimist on kavas rakendada vaid nn eesliini töötajate testimiseks, kes võivad nakkust edasi kanda riskirühmade patsientidele. Keskendutakse edaspidi elutähtsate teenuste tagamiseks riskirühmadele, tervishoiutöötajatele ja teistele elutähtsaid teenuseid osutavatele inimestele. Inimene loetakse nakkusohtlikuks 14 päeva alates haigussümptomite ilmnemisest. Tervenemise üle otsustab perearst.

Kas raviarst ja nakkuskliinik otsustavad riskigrupiinimesele Covid-19 testi tegemise vajaduse, kui inimene on viidud nakkushaiglasse ning talle on diagnoositud RS-viirus, kuid tal on ka Covid-19 sümptomid?

Jah.

Tööandja nõuab töötajalt koroonaviiruse testi, perearst testi teha ei taha. Ettevõttes, kuhu töötaja naaseb, on sadu töötajaid. Mida teha?

Tööandja ei saa nõuda testimist. Tööandja peab hindama, kas ta saab võimaldada kaugtööd.

Mida tähendab positiivne ja negatiivne koroonaviiruse testi tulemus?

Kui sind on testitud Sars-CoV-2 suhtes ja test osutub positiivseks, siis on kindel, et sul on Covid-19 haigus.

Kui test on negatiivne, siis jälgi oma tervist edasi 14 päeva või kuni haigussümptomid avalduvad. Negatiivne tulemus ei pruugi tähendada, et sul ei ole SARS-CoV-2 nakkust, vaid tegu võib olla peiteperioodiga ja sel juhul ei näita test positiivset tulemust.

Kas Covid-19 testi negatiivne tulemus tühistab 14-päevase liikumispiirangu nõude?

Ei tühista.

Kui kaua läheb terviseametil aega koroonaviiruse proovide tulemuste teadasaamiseks arvestades proovi võtmise hetkest? Kas inimesele helistatakse ainult juhul kui vastus oli positiivne või igal juhul? Kas see info lisatakse inimese digiloole?

Positiivse proovi andnud inimestele kindlasti helistatakse. Negatiivsete proovide puhul leiab inimene analüüsi vastuse digiloost, sest kõiki inimesi läbi helistada ei jõuta. Tulenevalt suurest koormusest võtab testide tegemine ja tulemustest teavitamine aega.

Kui kiiresti jõuab viiruseproovi vastus digilukku? Väidetavalt on juhuseid, kus reedel võetud proovi kohta info täna puudub, ent pühapäeval võetud proovi vastus on juba teada.

Testi tulemuse info saadetakse perearstile, kes sisestab selle digilukku. Positiivse testitulemusega inimesi teavitatakse personaalselt telefoni teel.

Kas maski kandmine kaitseb koroonaviirusesse nakatumise eest?

Tavainimesel ei ole mõtet koroonaviirusesse nakatumise ennetamiseks maski kanda. Sedasi ei jätku neid inimestele, kellel neid tõesti vaja on.

Parim kaitse viiruse eest on tavapäraste hügieeninõuete järgimine. Riskipiirkondades võib maski kandmisest abi olla, kuid see piirab eelkõige nakkuse levikut nakatunud inimestelt teistele.

Hingamisteid peavad kaitsma eelkõige need, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Kui puutud lähedalt kokku haigusnähtudega inimesega (nt ühe meetri kauguselt ja vähemalt 15 minuti jooksul), tuleks kasutada vastava kaitsetasemega (FFP3) respiraatorit.

Respiraatori asemel võib kasutada (kirurgilist) kaitsemaski, kuid tuleb arvestada, et kui mask muutub niiskeks, siis selle kaitsevõime langeb ja see tuleb välja vahetada. FFP3 respiraatorid on müügil tööohutuskeskustes jm isikukaitsevahendite müügikohtades.

Kui tavalisel inimesel maski kanda ei tasu, kuidas siis kaitsta ennast teiste eest, kes ümberringi võivad nakkust kanda?

Rusikareegel on püsida kodus kõigil, kel vähegi võimalik. Eeskätt peavad kodus olema haigustunnustega inimesed. Parim kaitse nakkushaiguse leviku vastu on tavapäraste hügieeninõuete järgimine, nagu regulaarne ja hoolikas kätepesu. Õuest tulles pese kõigepealt käed puhtaks. Avalikes kohtades mobiil- või nutitelefoni kasutades, puhasta koju naastes ka telefon.

Kui aevastad või köhid, siis kata oma suu ja nina ühekordse salvrätiga. Viska see kohe prügikasti ja pese seejärel käed. Kui sul ei ole salvrätikut, kasuta oma varrukat (küünarvarre osa), aga mitte paljast kätt. Suu ja nina katmine takistab pisikutel ja viirusel edasi levida. Kui aevastad vastu paljast kätt, siis võivad pisikud ja viirused sattuda sinu kaudu teistele inimestele ja esemetele, mida katsud.

Kel ei ole võimalik kodus püsida, peaksid hoidma teistega kahemeetrist vahet. Enamikel koroonaviirusesse nakatunutest kulgeb haigus kergelt ja nad paranevad. Meenutame, et viiruse riskirühma kuuluvad vanemaealised ja krooniliste haigustega inimesed, kellel esinevad sagedamini rasked haigusvormid.

Mis on kaitsemask?

Kaitsemaskiks peetakse tavamõistes nii meditsiinilist kaitsemaski kui ka muid hingamisteede kaitsevahendeid, näiteks maske ja respiraatoreid.

Kasutusotstarbe järgi liigitatakse maskid kaheks:

  • isikukaitsevahendid - maskid, mis kaitsevad inimest väljast ähvardava ohu eest,
  • meditsiinilised kaitsemaskid - maskid, mis on mõeldud eelkõige selleks, et kaitsta patsienti meditsiinilise protseduuri ajal. Näiteks selle eest, et arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ei jõuaks patsiendini.

Väliskeskkonnas lenduvate osakeste eest kaitsevad filtreerivad poolmaskid. Kaitsemaske jaotatakse klassideks selle järgi, kui hästi need filtreerivad. FFP2 klass tähendab, et see filtreerib 95% osakesi, mille läbimõõt on 0,3 μm ehk 0,0003 millimeetrit või enam. FFP3 kaitseklassi mask filtreerib vähemalt 99% õhus leiduvatest osakestest. Neid maske tohib kanda kuni kaheksa tundi.

Kes peaksid meditsiinilist kaitsemaski või respiraatormaski kandma?

Haigusnähtudeta inimesel ei ole viiruse ennetamiseks mõtet kaitsemaski kanda, sest suure tõenäosusega see ei peata imepisikese koroonaviiruse (SARS-CoV-2) sattumist hingamisteedesse. Lisaks ei jätku siis maske inimestele, kellel neid tõesti vaja on.

Hingamisteid peavad kaitsma eelkõige need, kes puutuvad kokku nakatunud või nakkuskahtlusega isikutega, näiteks tervishoiutöötajad, hooldajad ja pereliikmed. Mõned eesliinitöötajad, näiteks piiril, sadamates ja kauplustes kannavad samuti maske, sest nad puutuvad töö tõttu kokku paljude inimestega, kelle puhul ei pruugi olla teada, kas nad on nakatunud. Ka seal ei ole maski kandmine tegelikult põhjendatud, sest kokkupuude kestab väga lühikest aega.

Kellele on mõeldud meditsiiniline mask ja mis on selle otstarve?

Meditsiiniline ehk kirurgiline mask on ühekordne mask. Meditsiinilised maskid on mõeldud selleks, et kaitsta eelkõige patsienti meditsiinilise protseduuri ajal – selleks, et näiteks arsti või kirurgi hingamisteedest pärit osakesed ning sülg ei jõuaks meditsiinilise protseduuri käigus patsiendi peale ja sisse ega põhjustaks seeläbi täiendavaid tüsistusi ja haigusi.

Meditsiinilist maski soovitame kanda nakatanud inimestel vältimaks köhimisest ja aevastamisest tekkinud piiskade laialdast levimist. Meditsiiniline mask võib mõningasel määral kaitsta ka otseste mikroosakeste eest või takistada enda näo katsumist. Viiruse eest meditsiinilised maskid täielikku kaitset ei paku, kuid sellest hoolimata vähendab nakatumise riski mitmeid kordi.

Meditsiiniline mask kaotab niiskeks muutudes kaitseomadusi ning kui mask juba eest võetakse, siis seda uuesti kasutada ei tohi, vaid see tuleb ära visata. Samuti ei ole mask mõeldud jagamiseks – maski kasutab üks inimene, kui mask kasvõi korra ära võetakse, siis seda rohkem ei tohi kasutada. Maski lõua alla tõmbamine või korraks eest võtmine on võrdväärne sellega, et mask võetakse täielikult eest ehk sellisel juhul tuleks mask ära visata ja kasutada uut.

Maski eemaldades on oluline jälgida oma käte hügieeni, sest saastunud mask võib kanda haigustekitajaid. Pärast maski eemaldamist tuleb pesta käsi. Pärast maski eemaldamist võib nägu puudutada vaid siis, kui käed on korralikult pestud.

Miks isevalmistatud mask suure tõenäosusega ei peata viiruse levikut hingamisteedesse?

Meditsiinilised maskid valmistatakse mittekootud materjalidest. Meditsiiniliste maskide puhul tuleb aru saada, et tegu ei ole isikukaitsevahenditega, need tooted liigitatakse meditsiiniseadmeteks. Sellised meditsiinilised maskid ei kaitse kandjat viiruse eest.

Tavalisel kootud riidel on väga suured vahed kiudude vahel ning see ei paku suure tõenäosusega viiruste eest kaitset. Nõuetele vastavatel maskidel on erinevad omadused, mis sõltuvad nii materjalist, materjalitihedusest ja paljust muust, mis tagavad selle, et piisknakkus ei leviks maskikandjale. Isevalmistatud maski puhul pole teada, kui suuri osakesi suudavad konkreetne materjal ja kihtide arv kinni pidada. Lisaks puuduvad andmed kandmise kestuse ja korraliku puhastamise kohta. Seega võivad isetehtud maskid muutuda kandjale ohtlikuks, sest maski on kogunenud teised pisikud.

Kui inimene kahtlustab nakatumist ja tal on vaja minna rahvarohkesse kohta, näiteks poodi, kas ta peaks kasutama käepärast vahendit, näiteks salli suu ja nina katmiseks?

Isevalmistatud maski või riideeseme kasutamine võib aidata piirata kandja enda pisikute levimist, kuid on vähe tõenäoline, et see suudab takistada haigustekitaja jõudmist hingamisteedesse. Lisaks võib maskina kasutatav materjal niiskeks muutudes luua soodsa keskkonna bakteritele paljunemiseks, mis võivad hingamisteedesse sattudes haigust raskendada.

Nakatumiskahtlusega inimesel on äärmiselt suur vastutus mitte nakatada teisi inimesi enda ümber. See tähendab kodus püsimist vähemalt 14 päeva pärast esimeste haigusnähtude tekkimist ning arstiga konsulteerimist.

Toidu ja ravimite muretsemiseks tuleks paluda abi perekonnaliikmetelt ja tuttavatelt või kasutada kojukandeteenuseid.

Milliste põhimõtete alusel ja millistele valdkondadele jagab riik isikukaitsevarustust?

Kõige tähtsam on kaitsta tervishoiutöötajaid. Oleme teinud kindlaks isikukaitsevahendite varud ja vajaduse nii tervishoiusektoris kui mujal. Mitu hanke- ja tarnelepingut on juba sõlmitud või ettevalmistamisel.

Terviseamet leiab, et terved inimesed ei peaks nakkuse ennetamiseks isikukaitsevahendeid kasutama. Neid tuleks hoida eeskätt meditsiinitöötajatele ja juba nakatunud inimestele, et kaitsta terveid inimesi.

Kuidas on eriolukorras reguleeritud ravimite müük apteekidest? Kas on mingeid piiranguid?

Sotsiaalministri otsusega on ravimite kättesaadavuse tagamiseks vähendatud ajutiselt ravimite väljakirjutamise ja väljamüügi koguseid, et ennetada ravimite massilist kokkuostmist praeguses eriolukorras.

19. märtsist jõustusid järgmised muudatused:

  • tervishoiutöötajal on lubatud kirjutada ravimeid välja kuni kaheks kuuks;
  • apteegist võib väljastada ravimit ainult ühe korduvretsepti alusel ja kuni kaheks kuuks;
  • apteegist ravimit väljastades tuleb arvesse võtta varem välja ostetud ravimikoguseid ja
  • väljastada ravimit üksnes juhul, kui juba soetatud ravimist ei jätku pideva ravi puhul
  • järgnevaks kaheks ravikuuks või fikseeritud ravikestuse puhul ravi lõpuni;
  • erandjuhul võib ravimi apteegist väljastada kui inimese elu või tervis satuks ravimi
  • väljastamata jätmisel ohtu. Ravimi väljastaja peab väljastamise põhjuse dokumenteerima;
  • käsimüügiravimeid võib apteegis ostjale väljastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta.

Kas apteegid peavad eriolukorras oma tööd ümber korraldama?

Loomulikult peavad ka apteegipidajad ja apteekrid tegema kõik võimaliku, et nakatumisohtu vähendada. Vaja on kaitsta nii apteekreid, kui ka eesliini tervishoiutöötajaid ja patsiente, kes apteeki tulevad. Apteegis tuleb järgida tavapäraseid ettevaatusabinõusid.

Viirus levib inimeselt inimesele piisknakkuse kaudu, peamiselt lähedasel kontaktil nakkuskahtlase inimesega, kellel on nakkusele iseloomulikud nähud, eelkõige köha. Apteeker peab hoidma klientidega distantsi, võimalusel kasutama kaitsekindaid ja vajadusel kaitsemaski. Samuti on mõistlik korraldada apteegi töö ringi: piirata inimeste vaba liikumist riiulite vahel, desinfitseerida sageli katsutavaid pindu, piirata inimeste mitme kaupa sisenemist jne.

Suur osa apteeke ongi oma töö selliselt ümber korraldanud, et vähendada nakatumisvõimalust. Terviseameti kodulehel on kõik juhendid, millest ka apteegid peavad lähtuma. Ka ravimiamet on välja töötanud soovitused nii apteekrite kui ka patsientide kaitsmiseks.

Kas apteegireform viiakse lõpuni, kui paljud kohad jäävad apteegita, kuidas ravimid kätte saadakse?

20. märtsi seisuga on Eestis 487 üldapteeki ja kaks e-apteeki. Kõigile nõuetele vastab 20. märtsi seisuga 239 apteeki ja üks e-apteek. Enamik nõuetele mittevastavaid apteeke asub suurtes linnades, kus on olemas ka nõuetele vastavad apteegid. Ravimiamet menetleb praegu 155 tegevusloa taotlust apteegi avamiseks või olemasoleva apteegi nõuetele vastavusse viimiseks. Asulaid, kust võib apteek kaduda, on kaks – Lihula ja Kohtla-Järve Oru linnaosa.

Alates 19. märtsist vähendati ajutiselt ravimite kättesaadavuse tagamiseks ravimite väljakirjutamise ja väljamüügi koguseid. Tervishoiutöötaja võib uue korra järgi välja kirjutada krooniliste haiguste ravimeid kuni kaheks kuuks. Korduvretsepti puhul võib apteek väljastada ravimit ainult ühe retsepti alusel ja kuni kaheks kuuks. Käsimüügiravimeid võib ühele ostjale väljastada kuni kaks pakendit ühe ravimi kohta.

Kuidas on eriolukorras korraldatud hambaravi?

Praeguses eriolukorras on paljud hambaarstid peatanud plaanilise ravi. Ägeda hambahaiguse korral saab inimene vältimatut ravi. Esmalt tuleks konsulteerida oma hambaarstiga, kes saab inimest nõustada telefoni teel ja vajadusel kirjutada välja ravimid.

Ägeda hambahaiguse korral tuleks pöörduda vältimatu hambaravi saamiseks kindlate kliinikute poole, kelle kontaktid leiab haigekassa kodulehelt. Isikukaitsevahendite kättesaadavusest tulenevalt võib teenuseosutajate nimekiri muutuda. Ohutuse tagamiseks tuleb end eelnevalt registreerida.

Vältimatu abi saamiseks tuleb pöörduda haigekassaga lepingu sõlminud hambaarstide poole, sest haigekassa hüvitab nii ravikindlustatud kui ka ravikindlustamata täiskasvanule osutatud teenuste eest ainult oma lepingupartneritele.

Kui mul ei ole ravikindlustust, siis kas pean ise tasuma oma ravi Covid-19 viiruse puhul?

Vältimatu abi tasus siiani ja tasub ka Covid-19 ravi puhul ravikindlustamata inimeste eest haigekassa ja ravi peab toimuma haiglas.

Kuhu pöörduda eriolukorra ajal psüühiliste pingete ja probleemide korral?

Abi ja nõuandeid leiab leheküljelt peaasi.ee. Lisaks infole eriolukorra mõjude kohta erinevatel elualadel pakub kriisiinfotelefon 1247 ka psühholoogilist esmaabi. Abi osutamiseks tehakse koostööd sotsiaalkindlustusameti ohvriabi kriisitelefoni 116 006 spetsialistidega. Telefonilt saab nõu, kuidas kriisis enda ja teiste vaimset tervist hoida. Samuti on oodatud inimeste kõned, kes on mures oma lähedaste pärast ning soovivad arutada, kuidas pakkuda neile paremat emotsionaalset tuge.

Helistama on oodatud kõik, sealhulgas eesliinil viirusega võitlevad arstid, õed, politseinikud, päästjad, õpetajad jne, et toetada nende töövõime säilimist ja ennetada nende läbipõlemist. Inimesi nõustatakse ööpäev läbi eesti, vene ja inglise keeles. Neid inimesi, kes ei soovi või ei saa helistada, nõustatakse ka veebivestluse teel aadressil www.palunabi.ee.

Kust saab abi inimene, kes on saanud peksa, kogenud vaimset või seksuaalset vägivalda, langenud hooletuse või halva kohtlemise ohvriks?

Helistada tuleks ohvriabi kriisitelefonile, kõne on helistajale tasuta ning abi antakse ööpäev läbi. Ohvriabi kriisitelefonile helistaja võib soovi korral jääda anonüümseks. Abi osutatakse eesti, vene ja inglise keeles. Kui helistada ei ole võimalik või kui inimene ei soovi telefoni teel enda murest rääkida, saab kasutada ka veebinõustamist veebilehel palunabi.ee. Ka ohvrite veebinõustamine töötab ööpäev läbi ja kolmes keeles. Ööpäevaringne kriisinõustamine telefoni ja veebi teel aitab ohvritel jõuda neile vajaliku abini. Näiteks saab kannatanu politseipatrulli juuresolekul või pärast nende lahkumist võtta ühendust kriisitelefoniga, et saada esmast nõustamist ja leppida kokku kohtumine ohvriabitöötaja juures. Välismaalt saab Eesti ohvriabi kriisitelefoni kätte numbril +372 614 7393.

Kuhu peaks pöörduma hädas olevad lapsed ja täiskasvanud, kui on vaja nõu ja abi laste asjus?

Lasteabitelefon 116 111 töötab üle Eesti ööpäev läbi, vastatakse nii eesti kui vene keeles, vajadusel ka inglise keeles. Kõned on kõigile helistajatele tasuta, mobiiltelefonilt saab helistada ka siis, kui kõneaeg on otsas. Oodatud on kõik pöördumised, mis on seotud lastega, lapsi puudutavate teemadega või kui on vaja teatada abivajavast lapsest. Pöörduda võivad nii lapsed ise kui ka täiskasvanud – lapsevanemad, sugulased, spetsialistid, naabrid, sõbrad, tuttavad. Aga ka kõik teised, kellel on vaja laste asjus nõu.

Nõu saab küsida ka e-kirja teel, kirjutades e-posti aadressile info@lasteabi.ee. Samuti võib kasutada veebinõustamist lasteabi kodulehel www.lasteabi.ee.

Pöördumistele vastavad kogenud nõustajad, kes esmalt selgitavad välja pöördumise põhjuse ning jagavad nõuannet ja juhiseid, kuidas olukorras toimida. Kui lapse turvalisuse huvides on vaja kiiret sekkumist, tehakse koostööd politsei, Sotsiaalkindlustusameti lastekaitseüksuse ja piirkonna lastekaitsetöötajaga. Soovi korral saab pöörduja jääda anonüümseks. Juhul, kui pöördumisest selgub, et lapse heaolu ja turvalisus on ohus, on lasteabitelefon kohustatud info edastama vastavatele spetsialistidele. Kõik pöördumised salvestatakse.

Lasteabitelefoni leiab ka Facebookist ja nutiseadmetest äpina, kasutades mõlemas otsingusõna «Lasteabi».

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles