Korduma kippuvad küsimused ⟩ Kuidas me elame koroonakriisi üle?

Toidupoodides on kuivainete ja konservide lettides mõned tühjad riiulid. Foto: Kristo Niglas

Kas Eestis on tagatud piisav toiduvaru, nii et meil koroonakriisi ajal toit poodidest otsa ei saa. Kas jätkub kütust ja sularaha? Ja kuidas ikkagi vajadusel reisida?

Toiduvaru on Eestis piisav ning riik hoolitseb selle eest, et seda vajadusel suurendada. Toiduvaru hoidjad on maaeluministeeriumile kinnitanud, et kokkulepitud laoseis on alati olemas.

Toidupoed jäävad avatuks. Üldiselt on kaupluste ladudes vähemalt kuu varu. Kui mõni toidugrupp on poest otsas, siis seda vaid ajutiselt, ja kaupa tuuakse uuesti poelettidele paari päeva jooksul.

Et tarned ei katkeks, on alustatud on konsultatsioone mitme liiduga, kes kannavad hoolt toiduga varustamise eest. Praegu ei ole teada, et mõni toidutootja või -töötleja oleks oma tegevuse peatanud, seega on toiduga varustatus kindlustatud ja toidutootmine isevarustamise tarbeks toimib.

Kas ma peaksin endale teatud toidu- ja esmatarvete varu koguma?

Poed on öelnud, et kaubad otsa ei saa, tarneahelad toimivad ja kaupadega varustamine jätkub. Praeguse eriolukorra kehtestamise eesmärk on eelkõige see, et inimesed puutuksid üksteisega võimalikult vähe kokku. Seepärast võiksite perele koju varuda toiduaineid korraga kaheks nädalaks, et vähendada poeskäikude sagedust ja vältida liigset kokkupuudet teiste inimestega. Üldised soovitused:

• hoia kodus toitu, mida su pere sööb;
• arvesta toidu koju varumisel kõigi pereliikmete erivajadustega (nt lapsetoit,
• lemmikloomatoit);
• võimalusel ära varu koju toiduaineid, mis tekitavad janu;
• võimalusel hoia kodus ka toitu, mida pole vaja jahedas säilitada ning mille valmistamiseks
• pole vaja vett keeta (konservid, küpsised jms).

Loe lisaks siit peatükist «Kriisiolukordadeks valmistumine koos pere ja kogukonnaga». Lisaks lae alla mobiilirakendus «Ole valmis!» ning tutvu selle soovitustega.

Kas sideteenused (telefon, internet) jätkuvad?

Praegu ei ole mingit põhjust arvata, et tekiks häireid telefoni- või internetiteenustes.

Kas elekter ja soojus jõuab inimesteni?

Praegu ei ole ette näha probleeme inimeste varustamisel elektri ja soojaga.

Kas kütust jätkub?

Praegu kütuse tarneahelad toimivad, ettevõtetel on ka endal tagavara. Lisaks on riigil 90 päeva bensiini ja diislikütuse varu.

Kas sularaha jätkub?

Jah, sularaha jätkub. Sularahakäitlusettevõte G4S on lubanud sularahaautomaate piisavalt täita ka olukorras, kus nõudlus on ajutiselt suurenenud. Eesti Pank on valmis täitma kõik pankade soovid sularaha juurde saamiseks.

Kas peaksin sularaha välja võtma?

Selleks ei ole põhjust. Viirusepuhangu ajal soovitab Eesti Pank inimestel võimaluse korral maksta kaardiga viibates (viipemaksed on viiruse leviku tõkestamisel eriti mõistlikud) või nutitelefoniga.

Kommertspangad on tõstnud viipemakse limiidi 50 euroni makse kohta. Inimesed, kes saavad oma pangakaardi siduda mobiiltelefoniga läbi Apple Pay või Google Pay rakenduse, saavad mobiiliga tasuda ka 50 eurot ületavaid summasid.

Kindlasti tasub jälgida hügieenireegleid, kui oled kasutanud sularaha või kaardimaksel terminalis PIN-koodi sisestanud.

Kuidas liigelda? Kas on ohutu kasutada ühissõidukit?

Kui võimalik, väldi ühissõidukitega liikumist ja püsi kodus. Vältimatuteks käikudeks vali liikumisviis, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega. Kõige parem on liikuda jalgsi või jalgrattaga.

Kuidas peaksin ühissõidukis käituma?

Ühissõidukis hoia nii enda kui ka teiste tervist. Viirust võid levitada ka siis, kui oled enda teada terve.

• Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
• Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
• Ära puuduta enda nägu.
• Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
• Kui võimalik, hoidu teistest sõitjatest eemale.

Kas ka ühissõidukis kehtib kahe meetri ja kahe inimese reegel?

Kui võimalik, hoidu ühissõidukis teistest sõitjatest eemale. Kuigi piirangute eesmärk on kaitsta inimeste tervist, ei ole ühissõidukis alati võimalik kahe meetri ja kahe inimese reeglit mõistlikult rakendada.

Ilmad on juba ilusad, nii et kaalu ka võimalust liikuda jalgsi või jalgrattaga.

Kas peaksin bussi asemel taksoga sõitma?

Jah, võid sõita taksoga, et vältida kokkupuudet teiste inimestega. Uuri juhilt enne taksosse istumist, kas ta on autot desinfitseerinud ja sõitude vahel tuulutanud. Tuleta taksojuhile meelde, et ta puhastaks ja tuulutaks autot, kui oled temaga sõidu lõpetanud.

Kuidas saan arstile minna?

Enne arstile minekut kaalu, kas saaksid visiidi edasi lükata. Täpsemat nõu küsi telefoni teel perearstilt. Kui vajad erakorralist arstiabi, kutsu endale kiirabi. Kui võimalik, vali arsti juurde minekuks liikumisviis, kus puutud kokku võimalikult väheste inimestega.

Kui oled vanemas eas inimene, kuulud koroonaviiruse riskirühma. Retseptiravimid palu apteegist tuua pereliikmel, ta vajab selleks Sinu isikukoodi. Leppige kokku, et pereliige desinfitseerib ravimi pakendi või kilekoti, millega ta asjad Sulle toob. Ravimi võib ta jätta Sulle näiteks ukse taha või postkasti, et minimeerida nakatumisohtu.

Mida teha, kui poodi saab minna ainult ühissõidukiga?

Võimaluse korral väldi ühissõidukitega liikumist. Näiteks tee endale hädavajalikest asjadest nimekiri ja palu need poest tuua lähikondsel, kellel on auto.

Kui ühissõiduki kasutamine on möödapääsmatu, hoia seal nii enda kui ka teiste tervist. Viirust võid levitada ka siis, kui oled enda teada terve.

• Aevastades või köhides kata suu taskuräti või varrukaga.
• Ära puuduta palja käega käsipuud või muud pinda.
• Ära puuduta enda nägu.
• Desinfitseeri käed esimesel võimalusel pärast ühissõidukist väljumist.
• Kui võimalik, hoidu teistest sõitjatest eemale.

Ühissõidukijuht köhis ja tundus haige. Kas peaksin muretsema?

Köhimine ja haiglane välimus ei pruugi tähendada, et ühissõidukijuht on koroonaviirusega nakatunud. Ettevaatusabinõuna 

• hoidu võimaluse korral juhi lähedale minemast,
• ära puuduta käsipuud ega muid pindu,
• ära puuduta enda nägu,
• pärast sõitu pese või desinfitseeri enda käed.

Kui tõesti arvad, et bussijuht võib olla tõbine, teavita sellest telefoni teel ühistranspordifirmat. Tervisekontrolli vajava juhi väljaselgitamiseks on firmal vaja teada ühissõidukiliini ja kellaaega.

Kardan, et sõitjate vähesuse tõttu pannakse bussiliin kinni. Kuidas ma edaspidi liigelda saan?

Kuna inimesed liiguvad praegu vähem, vähendatakse tõenäoliselt ka ühissõidukite liikumise sagedust. Näiteks võib ühistranspordifirma sõitjate vähesuse tõttu taotleda Maanteeametilt veomahu vähendamist. Kui maanteeamet taotluse rahuldab ja sõiduplaan muutub, antakse sellest meedias teada.

Kindlasti ei jäeta aga inimesi hätta ja tagatakse mõistlikud liikumisvõimalused. Selleks on Maanteeametil õigus sõlmida ühistranspordifirmadega eriolukorra ajaks avaliku teenindamise otselepingud. Nende alusel hüvitatakse firmadele kaasnevad kulutused.

Kas on kavas keelata taksoteenus?

Ei, sellist plaani ei ole. Kuna taksoga sõitja puutub kokku palju vähemate inimestega kui ühissõidukiga liikuja, on taksoteenus viiruste levimise ajal vajalik alternatiiv.

Taksoteenuse osutajad on teadlikud viiruse levimise viisidest ning on küllap enda töötajate kaitseks vajalikud abinõud kasutusele võtnud. Ka taksojuhi enda huvides on autot korrapäraselt desinfitseerida ja tuulutada.

Taksoveo korraldamisele võib piiranguid seada ka kohalik omavalitsus. Praegu ei ole aga teada, et ükski kohalik omavalitsus peaks seda vajalikuks.

Kuidas kaitstakse bussijuhi ja sõitjate tervist maakonnaliinidel?

Bussijuhtide tervise kaitsmiseks ja viiruse leviku piiramiseks tuleb inimestel avaliku maakonnaliini bussi siseneda kas keskmisest või tagumisest uksest (sellise ukse olemasolu korral). Ühtlasi ei pea sõitja tuvastama sõiduõigust.

Kas rongid sõidavad tavapäraselt edasi?

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium otsustab olukorrast lähtudes, kas reisirongide sõiduplaane on vaja muuta. Sõiduplaanid ja teabe nende muudatuste kohta leiad Elroni veebilehelt http://elron.ee. Samuti saad ööpäev läbi küsida teavet tasuta infotelefonilt 616 0245.

Kuidas välditakse viiruse levikut rongis?

Kõik Elroni klienditeenindajad desinfitseerivad regulaarselt käsi, et vältida nakatumist ja viiruse edasikandmist.

Otsekontaktide vältimiseks soovitame osta pileti ette veebist. Elroni sõidukaarti kasutades on võimalik pilet soetada ka rongi piletimasinast.

Kas rongid ja bussid Venemaale sõidavad?

Tallinna–Peterburi–Moskva rong ajutiselt ei sõida. Kui soovid ostetud pileti tagastada, võta ühendust Go Raili klienditeenindusega tel [phone], e-post [e-mail], www.gorail.ee. Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi andmetel ei sõida praegu Venemaale ka bussid.

Millised on liikumispiirangud Eesti mandriosa ja saarte vahel?

Saaremaal ja Hiiumaal ning Vormsi, Ruhnu, Kihnu, Muhu ja Manija saarel kehtivad liikumispiirangud, mille eesmärk on kaitsta saarte elanikke koroonaviiruse eest. Piirangute aluseks on eriolukorra juhi korraldus.

Erandina ei kohaldata keeldu juhul, kui

• inimese väljumine saarelt on vajalik arsti või kiirabibrigaadi liikme otsusel,
• haigusnähtudeta inimene transpordib saarele tooraineid ja kaupu,
• haigusnähtudeta inimene transpordib saarelt kaupu, mis on seal toodetud,
• haigusnähtudeta inimene soovib minna saarel asuvasse elukohta,
• haigusnähtudeta inimesel on politseiametniku otsusega lubatud liikuda saarele või sealt ära,
• haigusnähtudeta inimene soovib sõita saarele, et osutada seal tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid,
• haigusnähtudeta inimene transpordib saarelt meditsiinilisi proove,
• haigusnähtudeta inimene soovib osaleda lähisugulase matustel,
• haigusnähtudeta inimene on saarele või sealt ära liikuva ühissõiduki juht,
• inimesel, kelle elukoht on saarel, kuid töökoht on mujal, on võimalik minna tööle, kuid ta ei saa elukohta tagasi pöörduda enne liikumispiirangu lõppu,
• haigusnähtudeta inimesel, kelle töökoht on saarel, kuid kelle elukoht on mujal, on
• võimalik minna tööle, kuid ta ei saa elukohta tagasi pöörduda enne liikumispiirangu lõppu.

Lähikokkupuute vältimiseks peavad sõitjad jääma parvlaeva lahtisel autotekil autosse või bussi. Piirang kehtib kuni korralduse muutmiseni. Kui inimene rikub liikumispiirangu reegleid, siis võib talle määrata trahvi kuni 2000 eurot.

Kas saan saarelt ära tulla, kui mu registreeritud elukoht on mandril?

Jah, kui Sinu püsielukoht on mandril, saad saarelt lahkuda. Saarele on Sul võimalik tagasi minna siis, kui liikumispiirang on lõppenud.

Kas saan saarelt ära tulla, kui minu registreeritud elukoht on saarel, aga elan püsivalt mandril?

Jah, peaksid sel juhul tõendama püsiva elukoha olemasolu mandril. Saarele on Sul võimalik tagasi minna siis, kui liikumispiirang on lõppenud.

Kuidas saan tõendada, et elan saarel, kui ei ole sealset elukohta kandnud rahvastikuregistrisse?

Saartele liikujate elukohta kontrollivad politseinikud rahvastikuregistrist. Kui Sul on mitu elukohta, tuleb Sul kanda teised elukohad rahvastikuregistrisse lisa-aadressidena. Seda saad teha e- rahvastikuregistris.

Kas saan saare ja mandri vahel edasi-tagasi liikuda, et tööl käia?

Ei. Edasi-tagasi liikuda ei saa. Saad liikuda ühe korra: kas mandrile või saarele. Edasi-tagasi saavad liikuda ainult elutähtsate valdkondade töötajad.

Mida teha, et saada eriluba saarelt lahkumiseks?

Erandid nähakse ette eesmärgiga võimaldada liikuda inimestel, kes aitavad lahendada Covid-19 haigust põhjustava viiruse puhanguga seotud olukorda. Samuti tagatakse kaupu ja toorainet transportivate inimeste liikumine ning ühistranspordi toimimine, et võimaldada majandusel jätkuda. Samuti pääsevad koju need, kelle elukoht on piirkonnas. Eriloa saamiseks tuleb esitada taotlus PPA e-posti aadressile [e-mail]. Kui PPA taotluse rahuldab, siis kantakse märge vastavasse andmebaasi, kus see on patrullile näha ja loa saamisest teavitatakse ka taotlejat.

Kas on võimalik saada saarelt mandrile arsti juurde minekuks?

Jah, eriolukorra juhi korralduse § 2 lg 1 järgi isik, kelle väljumine liikumispiiranguga territooriumilt on vajalik arsti või kiirabibrigaadi liikme otsusel, võib saarelt lahkuda.

Kas on võimalik saada saarelt mandrile notari juurde minekuks?

Ei.

Kas saarlane tohib minna Tallinnasse järgi retseptiravimitele?

Erandjuhtudeks, milleks ei ole eraldi alust ette nähtud, on võimalik politseiametniku otsusega lubada isikul saarelt mandrile ja vastupidi liikuda. Tegemist on aga erandjuhtumitega, mille korral peab isik välja tooma erakorralisuse. Lubamine või mittelubamine ja erakorralisuse hindamine jääb politseiametniku otsustada. Retseptiravimeid saab välja osta ka keegi teine. Selleks tuleb anda ostjale kaasa retseptiravimi vajaja isikukood. Ravimite väljaostmiseks võib küsida abi ka kohaliku omavalitsuse sotsiaaltöötajalt, kes oskab antud olukorras nõu anda või retseptiravimi saarele toimetamise korraldada.

Kui üks vanematest on lapsega saarel ja teine mandril, siis kuidas oleks kõige parem laps teise vanema juurde toimetada?

Lapsel on võimalik sõita koju ehk teha üks sõit kas saarele või mandrile.

Kas on võimalik saada saarelt Soome tööle, kui elukoht on registreeritud Soomes?

Jah, see on võimalik. Inimesel on võimalik lahkuda saarelt mandrile ja edasi Soome. Tagasi Eestisse saab samuti, kuid saarele teda enam ei lubata.

Kas erivajadusega täiskasvanud lapse (iseseisvalt ei saa hakkama) saab Saaremaa elanikust vanem kaasa võtta Saaremaale, kui laps on Tallinna sissekirjutusega? Kust saab sellekohase kinnituse, et sadamast üle lastakse?

Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, peaks ta rahvastikuregistrisse kandma teised elukohad lisa-aadressidena. Seda saab teha http://www.rahvastikuregister.ee lehel.

Kinnituse saamiseks tuleb esitada taotlus PPA e-posti aadressile [e-mail]. Kui PPA taotluse rahuldab, siis kantakse märge vastavasse andmebaasi, kus see on patrullile näha ja loa saamisest teavitatakse ka taotlejat.

Kas Saaremaalt mandrile minnes peab mandril 2 nädalat kodus püsima?

Ei pea, kui ei ole koroonaviiruse haigega kokku puutunud. Kui on ükskõik millised haigusnähud (Covid-19, gripp, külmetus, kõhuviirus vms), siis tuleb püsida kodus ja ennast ravida olenemata sellest, kus viibitakse.

Kas on võimalik liikuda saarelt mandrile, kui on vaja kaupa vedada?

Jah, kui tegemist on ametliku kaubaveoga. Sõidukis peaks olema võimalikult vähe inimesi.

Kas Saaremaalt Hiiumaale sõites jään 14 päevaks karantiini?

Ei. 14-päevane kodus püsimise nõue kehtib vaid haigetele ja välismaalt tulnutele.

Kui inimesel on kaks elamist – üks saarel ja teine mandril, siis kas on võimalik minna saarele ja sinna jääda?

Jah.

Kui on kaks kodu, üks mandril, teine saartel (näiteks Tallinnas ja Saaremaal). Sissekirjutuse muutmine ei ole kiiresti võimalik, kuna vajab KOVi kinnitust. Millised on võimalused siiski saarele pääseda ja millised on piirangud?

Saartele liikumist kontrollivad politseiametnikud rahvastikuregistri andmete alusel. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, peaks ta rahvastikuregistrisse kandma teised elukohad lisa- aadressidena. Seda saab teha http://www.rahvastikuregister.ee lehel. Eriloa saamiseks tuleb esitada taotlus PPA e-posti aadressile [e-mail]. Kui PPA taotluse rahuldab, siis kantakse märge vastavasse andmebaasi, kus see on patrullile näha ja loa saamisest teavitatakse ka taotlejat.

Pere elab Tallinnas, ühel pereliikmel on sissekirjutus saare koju. Kas teistel pereliikmetel on lubatud temaga koos oma teise koju minna või on see välistatud?

Saartele liikumist kontrollivad politseiametnikud rahvastikuregistri andmete alusel. See nõue kehtib kõigi pereliikmete kohta, sest liikumispiirangu eesmärgiks on takistada viiruse levikut. Kui isik kasutab elamiseks mitut elukohta, peaks ta rahvastikuregistrisse kandma teised elukohad lisa-aadressidena. Seda saab teha http://www.rahvastikuregister.ee lehel.

Infoliin andis teavet, et kõik praegu saarele minejad peavad seal 14 päevaks koju jääma. Kas see vastab tõele? Kui jah, kelle poole tuleb pöörduda, et tagada igapäevane toimetulek (toit, esmatarbekaupadega varustatus)? /.../ Inimene elab talus, lähima keskuseni ja kaupluseni 7 km, püsinaabreid ei ole.

See ei vasta tõele. Kui saarele saabunud inimesel puuduvad haigusnähud ja ta ei ole tulnud välismaalt, siis ei pea jääma 14 päevaks koju. Abi saamiseks tuleb pöörduda kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonna poole.

Kas saarte liikumispiirangutega seoses on erisusi kaitseväelastele? Elukoht on registreeritud saarele ja lähen mandrile väeossa, kas pääsen pärast saarele tagasi?

Ei, korraldus ei tee erisusi kaitseväelastele. Saarelt saab lahkuda ning minna väeossa, kuid saarele tagasi ei lubata (peaministri korraldus nr 30 § 2 lg 10).

Kas eriloa alusel võib Läti kodanik tööl käia Eesti saartel?

Eriõigus ei laiene saartel tööl käimiseks, sest alates 14. märtsist kehtib vabariigi valitsuskomisjoni korraldus, mis keelab suursaarte ja mandri vahelise liikumise. Üldpõhimõte on see, et lubatud on elutähtsa teenuse tagamisega seotud inimeste ja kaubavedude liikumine. Samuti on lubatud oma elukohta naasmine ehk Läti kodanik saab saarelt ära, aga tagasi siis enam mitte.

Kas näiteks mobiilsidefirmade esindajad saavad minna riket likvideerima Saaremaale (mobiilimasti tehniline remont)? Kas mobiiliside kvalifitseerub elutähtsaks teenuseks?

Jah, mobiilside kvalifitseerub elutähtsa teenusena. Valitsus otsustas saarte piirangu kehtestamisega, saartele võib liikuda inimene, kellel ei esine haiguse tunnuseid ja kes soovib liikumispiiranguga territooriumil tagada sealse elutähtsa teenuse toimimine.

Elutähtsad teenused on:

• elektriga varustamine;
• maagaasiga varustamine;
• vedelkütusega varustamine;
• riigitee sõidetavuse tagamine;
• telefoniteenus;
• mobiiltelefoniteenus;
• andmesideteenus;
• elektrooniline isikutuvastamine ja digitaalne allkirjastamine;
• vältimatu arstiabi;
• makseteenus;
• sularaharinglus;
• kaugküttega varustamine;
• kohaliku tee sõidetavuse tagamine;
• veega varustamine ja kanalisatsioon.

Kas ja kuidas kontrollitakse saartele sisenemise keeldu isiklike veesõidukite korral ja väikesadamates, kus parvlaevaühendust ei toimu ning püsivat politseikontrolli ei ole?

Eesti merealal jälgib veesõidukite liikumist Politsei- ja Piirivalveameti merevalvekeskus, kellel on õigus veesõidukilt saada teavet selle liikumisest ja eesmärgist. Kui veesõidukil puudub raadiosaatja ja merevalvekeskusel ei ole võimalus sellega ühendust saada, siis võib merevalvekeskus suunata veesõiduki sihtsadamasse vastu politsei patrulli, kes täpsustab veesõiduki reisi asjaolusid. Lääne-Eesti saarestiku ümbruses patrullivad ka PPA laevad, millel on samuti õigus veesõidukeid peatada ja täpsustada reisi asjaolusid. Kalapüük (ja muud tööd) on merel lubatud. Näiteks kui kalur läheb merele ja tuleb samasse punkti tagasi, siis on see lubatud.

Loodame ka inimeste mõistvale suhtumisele piirangutesse.

Miks ei kehti piirang kõikide Eesti saarte puhul?

Piirangud on kehtestatud saartele, mille kohalik võim on seda ise soovinud.

Keda lubatakse üle piiri Eestisse?

Riigipiiri on lubatud Eestisse sisenemise eesmärgil ületada inimesel, kellel on Eesti kodakondsus, Eesti elamisluba või elamisõigus või kelle alaline elukoht rahvastikuregistri järgi on Eestis.

Euroopa Liidu kodaniku viibimisõigusega või viisaga saab piiri ületada üksnes juhul, kui inimesel ei esine haigusnähte ja ta on:

• Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja või tema perekonnaliige või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuv välismaalane;
• inimene, kes on seotud vahetult kauba ja tooraine transpordiga;
• inimene, kes osutab tervishoiuteenuseid või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid.

Erandina võib PPA lubada riigipiiri ületada Eestisse sisenemise eesmärgil välismaalasel:

• kellel ei esine haigusnähte ning kelle laps või vanem või abikaasa on Eesti kodanik või Eesti elamisluba või elamisõigust omav inimene. Muud seotud inimesed nagu näiteks vanaema, tädi või elukaaslane ei lähe erandi alla;
• kellel ei esine haigusnähte ning kelle riiki lubamine on põhjendatud eritaotluse alusel, näiteks inimesed, kes teenindavad reisigruppe ja kes on vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega;
• inimesed, kellel on lubatud riigipiiri ületada eesmärgiga oma elukohariiki jõuda (transiit).

Kellele kehtib alates 17. märtsist Eestisse sisenemisel 14 kalendripäevaks liikumisvabaduse piirang?

Alates 17. märtsist riiki sisenenud kõik inimesed, kes ei kuulu erandite alla, peavad püsima kodus või majutuskohas. Elukohast võib lahkuda tervishoiutöötaja või politseiametniku korraldusel või isiku elu või tervist ohustava hädajuhtumi korral.

14 päeva piirang ei kehti haiguse tunnusteta Eestisse sisenejatele, kes on:

• Eestis asuvate välisriikide diplomaatiliste esinduste või konsulaarasutuste töötaja, nende perekonnaliikmed või rahvusvahelise sõjalise koostöö raames Eestisse saabuvad välismaalased;
• vahetult kauba või tooraine transpordiga seotud inimesed;
• vahetult reisijateveoga seotud inimesed, sh rahvusvahelist ühistranspordivahendit teenindavad reisijateveo meeskonnaliikmed;
• reisigruppe teenindavad ja vahetult seotud reisijaveo teenuse osutamisega seotud inimesed;
• tervishoiutöötajad või muid hädaolukorra lahendamiseks vajalikke teenuseid osutavad inimesed;
• isikud, kes läbivad Eestit, et jõuda oma koduriiki;
• inimesed, kelle piiriületuse eesmärk on liikuda Eestist Lätti tööle ja koju või vastupidi.

Alates 18. märtsist kehtima hakanud muudatusega vabanevad senisest kodus püsimise kohustusest.

Mis on liikumispiirangu kinnitus?

Liikumispiirangu kinnitus on dokument, allkirjastatakse piiril ja sellega kinnitab inimene, et on teadlik eriolukorra juhi 16. märtsi korraldusega nr 32 kehtestatud liikumispiirangust ja kohustub viibima Eestisse saabumisest alates 14 kalendripäeva jooksul oma elukohas või püsivas viibimiskohas. Inimene esitab isikuandmed, kontaktandmed ning elu- või püsiva viibimiskoha aadressi. Kui piiril antud elu- või viibimiskoha aadress kodus püsimise kohustuse ajal muutub, siis tuleb PPA-d sellest teavitada e-maili teel aadressil [e-mail].

Piiril on antud allkiri liikumispiirangu kinnitusele, kuid inimene kuulub erandite gruppi või on hiljem kehtestatud korraldusega piirang ära kaotatud. Kuidas liikumispiirangu kohustusest pääseda?

Saatke enda ees- ja perekonnanimi, isikukood, aadress, telefoninumber koos piirangu alt vabanemise lõpetamise põhjendusega aadressile [e-mail].

Kas mind saadetakse piirilt tagasi, kui ma haige olen? Aga kui olen terve?

Eesti kodanikke või elanikke, olgu nad terved või haiged, piirilt tagasi ei saadeta. Samuti saavad riiki välisriigi kodanikud ja need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Piirikontrollis kontrollitakse reisidokumente, riiki sisenemise alust ning visuaalselt hinnatakse inimese tervislikku seisundit. Kõik inimesed, kes Eestisse sisenevad, peavad püsima 14 päeva kodus või majutuskohas.

Mis ajast piirangud kehtima hakkavad? Kui kaua need kehtivad?

Piirangud riigipiiril hakkavad kehtima 17. märtsist. Piirang kehtib kuni selle muutmiseni. Piirangu vajalikkust hinnatakse iga kahe nädala tagant.

Mis saab siis, kui inimesel õnnestub riiki pääseda ilma piiril kontrollimiseta? Mis saab siis, kui tal esinevad koroonaviiruse tunnused?

Piirikontrolli taastamine tähendab, et praegust Eesti-Läti piiri, kus on vaba liikumine, ei tohi ületada väljaspool ajutisi piiripunkte. Ebaseadusliku piiri ületamise korral võib ka Eesti kodanikule sel juhul määrata karistuse ning välismaalase puhul kaasneb karistusega ka väljasaatmine. Seaduslikku tagajärge ei mõjuta see, kas inimene on viirusekandja.

Kuidas politsei liikumisvabaduse piirangu täitmist kontrollib? Kuidas ta teab, et ma seda rikun?

Eeldame, et Eesti elanikud käituvad seaduskuulekalt ja vastutustundlikult ning täidavad valitsuse poolt antud korraldusi. Politsei kontrollib piirangu täitmist pisteliselt.

Kuidas takistada 14-aastase poisi kodust lahkumist, kuigi talle on antud suunis kodus püsida. Kutsuda politsei?

Lapsevanem või hooldaja peaks lastele selgitama, miks on praegusel ajal oluline kodus püsida isegi siis, kui keegi pereliikmetest haige ei ole. Kui laps ei ole haige, siis tohib ta koeraga jalutama või metsa alla jooksma ikka minna, kuid vanaemale külla minna või suure hulga sõpradega koguneda pole lubatud. Me ei soovi, et haigus laialt levima hakkaks ning saame seda teha ainult siis, kui me kõik vastutustundlikult käitume.

Kui lapsega on midagi juhtunud või ta on kadunud, tuleb teavitada politseid.

Kas kodus püsimise kohustus tähendab, et peab olema pidevalt oma majas või korteris ja välja ei tohi üldse minna?

Kodus püsimine tähendab kõigi vältimatute käikude ärajätmist ning tõesti oma elukohas püsimist.

Lubatud on vaid need käigud, mis tõesti vältimatud – näiteks kui inimese elu on ohus, vaja on saada arstiabi, uuendada toiduvarusid või käia koeraga väljas. Inimene võib minna ka näiteks jooksma või rattasõidule, kuid peab siis vältima kontakti teiste inimestega. Pärast Eestisse sisenemist 14 päevaks koju jääv inimene ei saa käia tööl, kaubanduskeskuses, rahvarohkel metsarajal vms kohas.

NB! Kui inimesel tekkivad haigustunnused, siis tuleb kodus püsida kuni täieliku tervenemiseni, mil inimene pole enam nakkusohtlik.

Miks on kodus püsimine vajalik?

Kodune isolatsioon on ettevaatusabinõu, et hoida ära nakkushaiguse levik. Mida vähem inimesed ringi liiguvad ja mida vähem on sotsiaalseid kontakte, seda väiksem on nakkusoht. Periood on 14 päeva, sest selle aja jooksul peaksid haigussümptomid avalduma. Kui see juhtub, siis tuleb kodus püsida kuni tervenemiseni või tervise halvenemisel kutsuda endale kiirabi.

Koroonaviiruse põhjustatud haigus möödub üldjuhul kergelt, kuid ohustatud on vanemaealised ja nõrgema immuunsussüsteemiga inimesed, kelle haigusnähud võivad areneda raskeks kopsupõletikuks. Kodus püsides hoiame viiruse neist inimestest eemal.

Kuidas peavad käituma liikumisvabaduse piirangu saanud inimesega üheskoos elavad või kokku puutuvad inimesed?

14-päevaks kodusele režiimile määratud inimene võiks end igaks juhuks lähedastest eemale hoida, et enda teadmata nakkust mitte edasi levitada. Kui see pole võimalik, siis peaks ka temaga koos elavad või kokku puutuvad inimesed tervest mõistusest lähtudes püüdma hoida sotsiaalsed kontaktid minimaalsed.

Kui kauaks kehtestatakse inimestele liikumisvabaduse piiranguid?

Liikumisvabaduse piirang määratakse Eestisse sisenevatele inimestele ja see kestab 14 päeva kuni selle korralduse muutmiseni. Piirangu määramise vajalikkust hinnatakse jooksvalt aeg-ajalt üle.

Kas mul peab piiri ületamisel kaasas olema isikut tõendav dokument?

Nii välis- kui ka sisepiiri ületamisel (välispiir on meil Venemaaga, sisepiirid on ELi riikidega) on kohustus kaasas kanda isikut tõendavat dokumenti. Piiri ületamiseks peab kaasas olema ka reisidokument (välispiiri ületamisel Eesti kodaniku puhul Eesti kodaniku pass, sisepiiri ületamisel kas pass või ID-kaart).

Kas piiril toimub kontroll?

Jah, toimub piirikontroll. Piirikontroll toimub sarnaselt seni toimunuga nii välispiiril (maismaapiir Venemaa Föderatsiooniga), kuid seoses eriolukorraga ka alates 17. märtsist.2020 sisepiiril (maismaapiir Eesti-Läti, samuti õhupiir ja merepiir teiste liikmesriikidega).

Kui piiril antud elu- või viibimiskoha aadress karantiini ajal muutub, siis tuleb PPA-d sellest teavitada e-maili teel aadressile [e-mail].

Eestisse tohib siseneda ainult ajutiste piiripunktide kaudu. Sisepiiri ületamine väljaspool piiripunkte on käsitletav ebaseadusliku piiriületusena ning on karistatav. Sisepiiri piiripunktide loetelu on leitav: https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord.

Milliseid andmeid ja miks minu käest Eestisse sisenedes piiril küsitakse?

Piiripunktis tuvastatakse isik, kontrollitakse reisidokumente, inimest küsitletakse sh võimalike haigussümptomite kohta ja inimene annab kinnituse, et on teadlik viiruse tõkestamiseks kehtestatud tingimustest, sh kohustusest püsida 14 päeva kodus. Liikumispiirangu kinnituse peavad allkirjastama inimesed, kes ei kuulu erandite hulka.

Millisteks piiranguteks ma pean olema valmis piiri ületamisel?

Nii sisepiiri (nt piir Lätiga) kui välispiiri (nt piir Venemaaga) kaudu Eestisse sisenemisel pead olema valmis järgmisteks piiranguteks: Eestisse sisenedes pead olema valmis piiripunktis esitama andmed oma reisiteekonnast, reisikaaslastest, võimalikest kokkupuudetest nakkusohtlike inimestega ja sellest, kas sul endal on viimastel päevadel esinenud viirushaiguste sümptomeid.

Arvestama pead, et Eestisse lubatakse:

Eesti kodanikud ja Eesti elamisluba või elamisõigust omavad Eesti elanikud, sealhulgas nn halli passi omanikud. Samuti need välisriigi kodanikud ning need välismaalased, kelle pereliige elab Eestis. Rahvusvahelise sõjalise koostöö raames pääsevad riiki ka Eestisse saabuvad välismaalased.

Ilma haiguse tunnusteta isikud, kes elavad Eestis ja töötavad Lätis ja vastupidi. Neil on võimalik piiri ületada ilma 14 kalendripäeva pikkuse kohustusliku liikumisvabaduse piirangu perioodita (täpsem info https://www.politsei.ee/et/juhend/eriolukord).

Politsei eriloal pääseb riiki välismaalane, kellel pole haigusnähte ning kelle lähisugulane on Eesti kodanik või elamisõigusega isik.

Riiki pääseb rahvusvahelist kaubavedu teostav transport. Lisaks ka elutähtsat teenust osutavad inimesed, näiteks kütusetarnijad.

Eesti riiki tohivad transiitkoridorina läbida välismaalased, et jõuda oma koduriiki, juhul kui neil ei ole Covid-19 haigusnähte.

Teistel Eestisse sisenemine keelatakse ning nad saadetakse piirilt tagasi.

Piirikontrolli puhul kontrollitakse inimeste reisidokumente ja samuti haigusnähtude esinemist. Riigipiiri ületamise ajutine piirang kehtib kuni korralduse muutmiseni ning selle vajalikkust hinnatakse hiljemalt iga kahe nädala järel. Lisaks tea, et piirangute kehtimise ajal tohib sisepiiri ületada ainult selleks ettenähtud kohas ehk ajutiste piiripunktide kaudu.

Millisteks piiranguteks ma pean olema valmis välispiiri ületamisel (Välispiir on Eesti riigipiiri osa, mis ei ole sisepiir. Näiteks Eestis on välispiir Eesti ja Venemaa vahel)?

Piiri ületamisel võib minna tavapärasest veidi kauem.

Kas mõned välispiiri piiripunktid võidakse mõneks ajaks sulgeda?

Hetkel sellist otsust ei ole langetatud, kuid vajadusel võidakse mõned välispiiri piiripunktid sulgeda või piirata inimeste piiriületamist. Vastava otsuse puhul kindlasti informeeritakse ka laiemat avalikkust.

Mis kell Narva piir igapäevaselt suletakse?

Narvas asuv nn Narva maantee piiripunkt töötab 24 tundi iga päev.

Ostsin naaberriigist kutsika, kas on võimalik, et koera müüja tooks kutsika naaberriigi piiripunkti ja ma ise tulen Eesti piirile vastu?

Ei, PPA ametnikud ei käi naaberriigi piiripunktides ja ei too kutsikaid (ega teisi lemmikloomi) Eestisse. Ostetud lemmikloomade Eestisse toomiseks tuleb leida muu lahendus või oodata piirangute lõppemist.

PPA ei tee takistusi isikutele riigist väljumisel (v.a. juhul kui te olete eelneva 14 päeva jooksul saabunud Eestisse ja teile on kehtestatud 14 päevaks liikumisvabaduse piirang).

Teise riiki sisenemisel (lemmiklooma äratoomisel) peavad Eesti kodanikud arvestama hetkel kehtivate erinevate piirangutega ja vajadusel ise kontakteeruma teise riigi piirivalveasutustega ja taotlema endale eriloa riiki sisenemiseks. Eesti Politsei- ja Piirivalveamet ei väljasta lube teistesse riikidesse sisenemiseks.

Kui kaua eriolukorra piirangud kestavad?

Eriolukord kehtib tänase seisuga 1. maini 2020, kui valitsus ei otsusta teisiti. Piirangute kestvuse aeg sõltub olukorrast. Olukorra stabiliseerudes (viiruse leviku kontrolli alla saamisel) võidakse piirangud lõpetada. Piirangute kehtestamisest ja lõpetamisest teavitatakse.

Kas ma tohin piiri ületada?

Praegu ei ole Eestist väljumist piiratud. Eesti riik ei soovita välismaale reisida, aga see pole keelatud. Kaalu kindlasti, kas reis on hädavajalik. Turismireisid ei ole mõistlikud. Jää koju, sest teise riiki minnes võid jääda karantiini ja koju pääsemine on väga raske või isegi võimatu.

Koroonaviiruse leviku piiramiseks võivad riigid ootamatult muuta riiki sisenemise või seal liikumise tingimusi.

Kas bussis ja lennukis on ka nakkusohtu?

Bussi ja lennukiga reisides oled sa mitu tundi võõraste inimestega ühes ruumis. Nii on piisknakkusel väga lihtne levida.

Kui Eesti kodanik tuleb välismaalt töölt, peab ta praeguste juhiste järgi koju jääma. Kas PPA takistab teda, kui ta soovib 14 päeva jooksul riigist lahkuda? Mille alusel ta seda teeb?

Valitsuskomisjoni korraldusel peavad Eestisse tulnud inimesed jääma 14 päevaks koju. Kui Eesti inimene läheb praegu välismaale ja tuleb kas või samal päeval tagasi, siis peab ka tema 14 päeva kodus olema. 14 päeva ei pea kodus püsima Eesti inimesed, kes Lätis töötavad ja vastupidi.

Kodus püsimise kohustus tähendab, et inimene peab olema 14 päeva oma elukohas või välismaalase puhul näiteks hotellis ning võimalusel vältima sotsiaalseid kontakte. Liikumispiirang on vajalik, sest siis ei levi nakkus nii hõlpsasti.

Kas ma võin bussiga välismaale sõita, kui vaja?

Kui võimalik, siis ära tee seda. Kui välismaale minek on hädavajalik, siis arvesta, et viibid bussis mitu tundi koos võõraste inimestega, mis tähendab, et piisknakkusel on lihtne õhu kaudu levida. Alates 17. märtsist Eestisse tagasi tulles peavad aga kõik inimesed 14 päeva kodus püsima.

Neil, kel on soov või vajadus Eestisse tagasi tulla, soovitame seda teha kiiresti. Hiljem ei pruugi see enam võimalik olla, sest olukord muutub kiiresti. Kui oled kindel, et saad kriisi ajal välismaal hakkama, siis järgi kohalike võimude juhiseid. Pane kindlasti tähele oma viisa või muu loa kehtivusaega.

Kui asukohariik on piirid sulgenud või kui transport ei toimi, võta ühendust välisministeeriumiga e- posti aadressil [e-mail] (lisa isikuandmed ja kirjelda probleemi) või Eesti saatkonnaga, et saaksime sind edasi juhendada.

Kas laevaliiklus Eesti-Soome või Eesti-Rootsi vahel jätkub?

Laevaliiklus jätkub osaliselt, aga kontrolli alati vedajalt üle, kas Sind huvitav laevaliin on käigus. Alates 17. märtsist kehtib sadamas piirikontroll, nii et võta kindlasti reisidokument kaasa. Riiki sisenemisel kehtivad piirangud.

Kas ma saan minna Eestist Venemaale pärast 18. märtsi?

Alates 18. märtsist kell 00.00 on Venemaa piir teiste riikide kodanikele ja kodakondsuseta isikutele suletud. Piiri võivad ületada ainult järgmised haigusnähtudeta isikud:

• Venemaal resideeruvad diplomaatiliste esinduste töötajad ja nende pereliikmed;
• veokijuhid rahvusvahelistel vedudel;
• lennukite ja laevade meeskonnaliikmed;
• rongitöötajad rahvusvahelistel raudteevedudel;
• ametlike delegatsioonide liikmed;
• isikud, kellele on väljastatud diplomaatiline või teenistusviisa või siis tavaviisa seoses
• lähisugulase surmaga;
• isikud, kes elavad alaliselt Vene Föderatsioonis;
• isikud, kes siirduvad lennujaamadest transiidiga järgmisse riiki – nõutav on jätkulennu olemasolu. Lennujaama transiittsoonist ei lubata välja ka viisaga, et näiteks maad mööda Eestisse jõuda.

Halli passi omanikud tavakorras üle Vene piiri ei saa, v.a. lähisugulase matusele minekuks, mida tuleb dokumentidega tõendada. Vene Välisministeerium on eraldi rõhutanud, et kõigil Vene kodanikel on õigus Venemaale tagasi pöörduda. Venemaa riigipiiri ületamise kohta saab täiendavat teavet Vene Välisministeeriumi infoliinidelt: [phone], [phone], [phone], [phone].

Kuidas toimub reisimine Soome ja seal tööl käimine?

Seoses piirikontrolliga alates 19. märtsist on muutunud Soome sisenemise tingimused, aga kõik need, kellel on Soomes elamisõigus, saavad jätkuvalt riiki siseneda.

Transiit läbi Soome on lubatud rahvusvahelistest lennujaamadest ja sadamatest. Näiteks Vantaa lennujaamast või Turu sadamast võib igaüks minna vabalt Helsingisse sadamasse, et jõuda Tallinna laevale. Mingeid lisadokumente, näiteks laevapiletit ei nõuta. Piiriületusel kontrollitakse andmeid infosüsteemidest (piirikontrolli infosüsteem ja rahvastikuregister), et vajalikke seoseid tuvastada.

Praeguste andmete järgi saavad kaugemalt tulevad Eesti kodanikud ja alalised elanikud tulla Soome kaudu koju tagasi ka pärast 22. märtsi. Lisadokumente Soomes ei nõuta, aga reisi alguskohas peaksid olema valmis näitama lennufirmale tõendit (näiteks laevapiletit) selle kohta, et reisi lõpp-punkt on Eesti. Soome kehtestab riiki sisenemise nõuded, piirangud ja erisused ise.

Piiriületuse kohta saad teavet Soome piirivalve veebilehelt.

Olen reisil ja tahan koju tagasi tulla, aga ei ole veel võimalust leidnud. Mida ma tegema pean?

Veel on üksikuid võimalusi regulaarlendudega Eestisse jõuda. Proovi kõigepealt kasutada olemasolevaid transpordivõimalusi. Arvesta ühtlasi, et riikide kehtestatud meetmed võivad ootamatult rangemaks muutuda ja liikumisvõimalused ammenduvad. 

Eestisse naasmise võimaluste leidmiseks pöördu näiteks reisifirmade poole: 

• Estravel: [e-mail] tel: [phone]
• Baltic Tours: [e-mail]
• CWT Estonia: [e-mail]
• Go Travel: [e-mail]
• Reisibüroo Atlas: [e-mail]
• WRIS: [e-mail]
• Reisiekspert: [e-mail]

Kui Sa ka reisifirma abiga võimalust ei leia, võta palun ühendust välisministeeriumiga numbril [phone].

Olen reisil ja tahan koju tagasi tulla, aga ei ole veel võimalust leidnud. Kuulsin, et mõned hädasolijad on erilennukitega tagasi toodud. Tahaksin selliste võimaluste kohta rohkem teada saada?

Erilende korraldatakse vaid erandjuhtudel ja väga piiratud sihtkohtadesse, kust naasmiseks enam muid võimalusi ei ole. Palun arvesta, et erilennud ei ole tasuta. Lennupileti hind sõltub lennu täituvusest. Kui erilend toimub ja eriti kui selle korraldaja on mõni teine riik, siis:

• erilennule pääsevad reeglina eelisjärjekorras korraldajariigi kodanikud;
• eelistatakse neid, kes vajavad abi teistest enam: näiteks lastega pered, eakad ja kroonilisi
• haigusi põdevad inimesed;
• kõige väiksem tõenäosus on lennule pääseda tudengitel, lennu lähteriigis töötavatel
• inimestel ja perele või tuttavatele külla läinud inimestel, see tähendab nendel, kes ei ole riigis turismi eesmärgil.

Erilendude kohta saab teavet välisministeeriumi Facebooki lehelt, samuti kohaliku või lähima Eesti saatkonna Facebooki lehelt.

Sain lennupiletid tagasi Eestisse. Millega peaksin arvestama praegu Eestisse reisides? Kas peaksin midagi teisiti tegema kui tavaliselt?

Soovitame varakult lennujaama minna ja ennast esimeste seas pardale registreerida. Kui tekib tõrkeid, helistage OTSEKOHE välisministeeriumisse numbril [phone]. Mida rohkem aega jääb lennu väljumiseni, seda kindlamini saame selle õigeaegselt lahendada.

Transiit läbi Tai – millega arvestada?

Kõigilt Taisse sisenejatelt, sealhulgas transiitreisijatelt võidakse küsida vähem kui 72 tundi tagasi väljastatud tervisetõendit, mis kinnitab, et reisija on terve (see ei pea sisaldama Covid-19 testi). Tõendi nimi on «Fit to fly medical certificate», sellel peab olema arsti allkiri ja see peab olema kas inglise keeles või tõendi väljastanud riigi ametlikus keeles. Kui Sinu lähteriik sellist dokumenti ei väljasta, tuleks leida muu transiidivõimalus. Taist väljumisel tervisetõendit ei nõuta.

Transiit läbi Leedu — millised on tingimused?

Transiit läbi Leedu on lubatud kuni 13. aprillini. Transiidiks ei tohi kasutada enda transporti (eraauto või takso). Kuna transiidiks on vaja eelnevat kokkulepet Leedu ametivõimudega, siis anna palun kohe endast märku Eesti saatkonnale Vilniuses (nimi, kontakttelefon/e-post, reisidokumendi number): [e-mail]. Eestist läbi Läti ei tohi Leetu sõita, st Eestist ei saa minna lennujaama vastu sugulasi/tuttavaid ära tooma.

Olen USAs, minu viisa (ESTA) hakkab lõppema, aga ma ei leia tagasilende. Mida peaksin tegema?

Kui viibid USAs viisavabadusprogrammi (ESTA) raames, siis ei tohi jääda USAsse kauemaks kui 90 päeva. Soovitame esimesel võimalusel Euroopasse tagasi tulla. Erakorralistel juhtudel (näiteks haiglasse sattudes või lennu tühistamisel ilmastikutingimuste tõttu) esita avaldus USA ametivõimudele (US Citizenship and Immigration Services), et nad annaksid Sulle eriloa ja lükkaksid lahkumise 30 päeva võrra edasi (grant of satisfactory departure). Lähima kodakondsus- ja immigratsiooniteenistuse kontaktid. Kui oled USAs viisaga, pead täitma vormid I-539 ja I-912 (mõlemad veebisaidil https://www.uscis.gov/i-539-addresse) ja selgitama, miks Sa ei saanud õigel ajal lahkuda. Kui viisa kehtivusperiood on lähipäevil lõppemas, võta ühendust kodakondus- ja migratsiooniteenistusega https://www.uscis.gov/about-us/find-a-uscis-office. 

Millega peaksin arvestama tulles koju läbi Soome?

Eesti kodanikud ja alalised elanikud saavad ikka Soome kaudu koju tulla. Rahvusvahelistest lennujaamadest ja sadamatest on transiit läbi Soome ja Helsinki lubatud.

Kui reisid läbi Soome, pead olema valmis näitama reisi alguspunktis lennufirmale tõendit (näiteks laevapiletit) selle kohta, et reisi lõpp-punkt on Eesti. Kui Sul tekib ikkagi probleeme lennule saamisega, helista KOHE [phone].

Helsingi lennuväljale jõudes võidakse Sul lubada lennujaamast väljuda vaid sadamasse minekuks. Kui saabumine Helsingisse on laeva väljumisajast palju varasem, pead arvestama pika ooteajaga lennujaamas. Teenuste kättesaadavus Helsingi lennuväljal on väga piiratud.

Eestisse jõudes mine kohe koju või peatuspaika. Sul on kohustus püsida 14 päeva isolatsioonis.

Olen reisil ja saaksin oma praeguses asukohas veel mõnda aega turvaliselt hakkama. Vaatan, et lennuühendused ei ole täielikult katkenud. Mis ma tegema peaksin? Kas püüdma tagasi tulla või jääma kohapeale?

Riigid võtavad lähiajal karmimaid meetmeid ja lennuühenduste arv väheneb. Kui viibid välismaal ja suudad seal kriisiperioodil turvaliselt hakkama saada, siis ei ole tarvidust Eestisse tagasi pöörduda. Jälgi hoolikalt viisa kehtivusaega ja teisi riigis viibimise tingimusi. Kahjuks on hetkel väga raske öelda, millal kriis lõpeb ja millised piirangud kehtivad mõne kuu pärast. Mõtle läbi tegevusplaan juhuks, kui kriis peaks venima pikale. Kui Sa ei saa pikemalt välisriiki jääda, tule Eestisse nii kiiresti kui võimalik.

Soovin tulla Eestisse läbi Läti – millised on nõuded?

Läti kaudu Eestisse tulevad Eesti elanikud, sealhulgas kaubavedajad, peavad täitma vastava ankeedi ja vajadusel esitama selle Läti piirivalvele. Ankeet on Läti Transpordiministeeriumi lehel, neid jagab ka piirivalve. Sellega kinnitad, et lahkud Lätist võimalikult kiiresti ega külasta avalikke kohti.

Millised liikumispiirangud kehtivad Soome sise- ja välispiiridel alates 19. märtsist?

Sisepiiridel on reisijate liikumine lubatud järgmiselt. Helsingi Vantaa, Maarianhamina ja Turu lennujaamad ning Helsingi, Maarianhamina, Turu ja Vaasa sadam on avatud Soome kodanikele ja elanikele ning teistele Euroopa Liidu kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks. Teised lennujaamad ja sadamad on avatud ainult kaupade transpordiks; Ahvenamaa, Haapasaari, Hanko ja Helsingi merepiiri kontrollpunktid, Nuijamaa sadam ja Santio, samuti Soome-Rootsi ja Soome-Norra maismaapiiripunktid on avatud Soome kodanikele ja elanikele ning teistele Euroopa Liidu kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks.

Välispiiridel on reisijate liikumine lubatud järgmiselt.

Õhu- ja mereliiklus. Õhuliiklus Helsingi Vantaa, Maarianhamina ja Turu lennujaamade kaudu, samuti mereliiklus Helsingi, Maarianhamina, Turu ja Vaasa sadamate kaudu on avatud Soome kodanikele ja elanikele ning teistele Euroopa Liidu kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks. Kaupade transport on lubatud. Kõik teised välispiiripunktid lennujaamades ja sadamates on avatud ainult kaupade transpordiks. Ahvenamaa, Hanko ja Helsingi välispiiri merepiiripunktid on suletud.

Maismaa ja raudteetransport. Soome-Vene piiril Imatra, Kuusamo, Niirala, Nuijamaa, Rajajooseppi, Salla, Vaalimaa ja Vartiuse piiripunktides on piiriületus lubatud ainult Soome ja Vene kodanikele ja Soome elanikele ning teistele Euroopa Liidu kodanikele koju pöördumiseks ja muuks hädavajalikuks reisimiseks. Piirid on avatud kaupade transpordiks. Inari, Parikkala ja Vainikkala on avatud ainult kaupade transpordiks.

Töötan Soomes ja sõidan regulaarselt Tallinna ja Helsingi vahet. Kas võin samamoodi jätkata või peaksin otsustama, kus soovin kriisi lõpuni viibida?

Kui Sul on Soomes elamisõigus, võid sinna tagasi minna, kuid Soomes kehtib üldine nõue, et välismaalt tulija peab olema 14 päeva karantiinis. Sellest tuleb kinni pidada ja tööandjaga vastavalt kokku leppida. Eesti kodanikuna saad Eestisse tagasi pöörduda, aga pead samuti jääma 14 päevaks karantiini.

Kui elad püsivalt Eestis, aga käid tööl Soomes ja Sul ei ole Soomes elamisõigust, siis 22. märtsil jõustunud juhiste kohaselt ei tohi Sa enam Soome riiki siseneda. Võid seda teha ainult siis, kui Sul on Soomes elamisõigus. Kõik Eesti kodanikud, kes töötavad Soomes, aga elavad Eestis, pidid otsustama, kas minna Soome või jääda Eestisse. Eestisse jäädes ei saa nad minna Soome enne reeglite muutumist, mis võib aega võtta. Eesti kodanikud saavad alati naasta koju. Reisilaevad Helsingi ja Tallinna vahel praegu liiguvad. Tallink jätkab Eesti ja Soome vahel sõitmist muudetud graafiku alusel. Lisainfot saad Tallinki, Eckerö Line’i või Viking Line’i kodulehelt.

Olen Eesti kodanik ja tulen välisriigist, kas ma tohin piiri ületada?

Eestisse lubatakse Eesti kodanikud ja need, kelle on Eestis elamisluba või elamisõigus, sealhulgas nn halli passi omanikud. Alates 17. märtsist peavad kõik Eestisse tulijad jääma 14 päevaks koju (v.a erandid).

Minu registreeritud elukoht on Soomes. Praegu olen Eestis. Kas saan Soome tagasi minna? Ja kui vaja, siis uuesti Eestisse tulla?

Sul on võimalus Soome tagasi minna, aga pead 14 päevaks koju jääma. Eesti kodanikuna saad Eestisse tagasi pöörduda, aga pead samuti 14 päevaks koju jääma. Olukord muutub kiiresti ja viiruse levikut tuleb piirata, nii et palun kaalu reisivajadust hoolikalt ja reisi teise riiki vaid hädavajadusel.

Kui inimene tuleb Soomest Eestisse lähedase matusele, kas ta peab jääma karantiini Eestis või võib jääda Soomes pärast sinna naasmist?

Matustele tulles võiksid taotleda erakorralist piiriületusluba. Saada aadressil [e-mail] järgmine vorm.

Sel juhul ei pea Sa 14 päevaks Eestisse jääma. Aga palun tutvu enne reisimist Soome tagasipöördumise reeglitega, sest alates 22. märtsist pääsevad riiki ainult need Eesti kodanikud, kellel on Soomes elamisõigus.

Lapsevanema elukoht on Soomes. Ta tahab tulla Eestisse lapsele järele ja siis lapsega Soome tagasi minna. Reeglite kohaselt peaks ta jääma Eestis 14 päevaks koju. Kas ja kuidas võib teha erandi?

Erandi tegemiseks tuleb taotleda erakorralist piiriületusluba. Saada aadressil [e-mail] järgmine vorm. Sel juhul ei pea Sa 14 päevaks Eestis koju jääma. Aga palun tutvu enne reisimist Soome tagasipöördumise reeglitega, eriti 14-päevase isolatsiooni kohta.

Olen Venemaal, lennu- ja rongiühendused on katkenud. Kuidas on võimalik Eesti elanikul pääseda Venemaalt tagasi Eestisse? Kuidas pikendada reisikindlustust, kui see hakkab lõppema?

Aeroflot katkestas lennud Moskva ja Tallinna vahel alates 19. märtsist kuni 23. aprillini. Kasuta Venemaalt Eestisse naasmiseks isiklikku või kohalikku transporti. Peterburist Vene piirile Jaanilinna/Ivangorodi saab sõita bussiga või rongiga. Pihkva ja Petseri vahel toimub bussiliiklus ja sõidab Peterburi-Pihkva-Petseri rong Lastotška. Piiri saab ületada jala. Võta kindlasti ühendust vedajaga ja täpsusta, kas buss või rong sõidab. Täpsemat infot saad Eesti esindustest Moskvas, Peterburis ja Pihkvas. Reisikindlustuse pikendamiseks võta ühendust reisikindlustusfirmaga või Eesti Kindlustusseltside Liiduga Facebookis või liidu kodulehel.

Olen praegu välismaal ja mõtlesin, et jäängi natukeseks siia. Millega peaksin arvestama ja millal lennud taastuvad?

Kui oled kindel, et saad kriisiajal välismaal turvaliselt hakkama, siis ei pea tagasi pöörduma. Arvesta otsuse tegemisel järgmiste asjaoludega. Tõenäoliselt kestab kriis pigem kaua. Peaksid olema valmis jääma praegusse asukohta vähemalt kaheks kuuks.

Transpordivõimaluste arv väheneb pidevalt. Eesti piirid jäävad Eesti kodanikele ja elanikele ikka avatuks, aga juba on tekkinud olukord, kus Eestisse tuleb vaid üksikuid lende ja needki võivad katkeda. Riigid üldiselt pigem karmistavad tingimusi, enne kui neid leevendatakse. Sulguda võivad ka majutus- ja söögikohad ning kaduda võimalused hooajatööks. 

Täida kindlasti kõiki nõudeid asukohariigis seaduslikuks viibimiseks (kontrolli, kas vajad viisat või viisapikendust, elamisluba, enda registreerimist immigratsiooniametis vms). Küsi teavet asukohariigi nõuete kohta riigi immigratsiooniametist või Eesti saatkonnast, kui see olemas on. Kui otsustad Eestisse tagasi pöörduda, tee seda võimalikult kiiresti.