Kõo vallajuhtide lootused saada riigilt oma ainsa kooli ülalpidamiseks ligilähedaltki sama summa kui mullu ei täitunud ja nüüd peab pisike vald leidma tühjast rahakotist 2500 eurot, et kool senisel moel jätkata saaks.
Pisike kool kaotas suure osa riigi abist
7. jaanuar 2012, 13:36
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Eks see olnud ju enne ka teada, aga me ei mõelnud väga sellele,» nentis Kõo vallavanem Tarmo Riisk, kommenteerides riigilt Kirivere põhikooli ülalpidamiseks saadava raha vähenemist kolmandiku võrra. «Lootsime, et ehk asi laheneb.»
Asi ei lahenenud, sest selle aasta alguseks õppis Kõo valla ainsa põhikooli kolmes vanemas klassis alla 30 lapse. Rahandusministeeriumi omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna peaspetsialisti Andrus Jõgi selgituse kohaselt on just see õpilaste hulk piir, kust riik peab kooli nii ebaefektiivseks, et lõpetab tühjade kohtade eest maksmise.
«Lootus sureb viimasena,» vastas Tarmo Riisk küsimusele, mis edasi saab. Kõigepealt tahab ta tuleviku osas haridusministeeriumiga nõu pidada.
Kord näeb ette, et kui põhikooli viimases vanuseastmes õpib igas klassis vähemalt 10 last või on VII—IX klassis kokku minimaalselt 30 õpilast, maksab riik vallale nii palju, et kõikide klasside õpetajatele oleks võimalik täispalka maksta. «Kirivere kukkus sellest piirist läbi,» nentis Jõgi.
Seetõttu maksab rahandusministeerium tänavu vallale vaid reaalselt koolis õppivate laste pearaha ja seda on 30 protsenti ehk 41 500 eurot vähem kui mullu.
Nagu vallavanem Tarmo Riisk tunnistas, peab vald leidma oma rahakotist vähemalt 2500 eurot kuus, et kool senisel moel edasi tegutseda saaks. «Pean väga oluliseks, et kool säiliks, aga hind, mis selle eest maksta tuleb, kallineb hullusti,» nentis ta. «See käib üle jõu.»
Samas oli Riisk veendunud, et vähemalt suveni tuleb vallal ja koolil vastu pidada. «Kuni vähegi võimalik, üritame töökohti alles hoida.»