Statistikaamet: eriolukorras on liikuvus vähenenud

Külg külje kõrval liikumine on asendunud ettevaatliku eraldihoidmisega.

FOTO: Matti Kämärä / Põhjarannik

Kriisikomisjonile koostatud liikuvusanalüüsi esialgsed tulemused näitavad, et eriolukorra kehtestamisega on kaasnenud liikuvuse vähenemine. 

Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul on kriisikomisjoni tellitud liikuvusanalüüsi eesmärk uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks.

Eile laekusid statistikaametile kõigilt mobiilioperaatoritelt nende tehtud liikuvusanalüüsi koondtabelid ja nende põhjal arvutas statistikaamet välja kogu Eesti paiksusmäära.

«Analüüsi esimesed tulemused näitavad, et eriolukorra ajal on liikuvus vähenenud. Paiksete mobiilide hulk kasvas Eestis tervikuna 13 protsenti peale eriolukorra kehtestamist. Püsivalt jäid kodumasti piirkonda täiendavalt üle 150 000 inimese,» selgitas Mägi.

Eelmisel reedel sõlmitud kokkuleppe kohaselt tegid mobiilioperaatorid eraldi oma klientide liikumisanalüüsi, kasutades Mägi sõnul algandmetena mobiilsidevõrgu anonüümseid andmeid alates 20. veebruarist 2020.

Statistikaamet kasutab liikuvusanalüüsiks mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis on teinud Elisa, Tele2 ja Telia. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid ja üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal analüüsida. 

Liikuvusanalüüs tehti statistikaameti, mobiilioperaatorite, riigikantselei, terviseameti, andmekaitse inspektsiooni, ministeeriumide, rahandusministeeriumi infotehnoloogiakeskuse ja Positiumi koostöös.

Täpsemad tulemused avaldab statistikaamet 8. aprillil. Liikuvusanalüüsi koostamist ja edastamist jätkatakse eriolukorra lõpuni.

Kuidas inimeste liikumist kontrollitakse? 

Operaatorid tuvastasid iga mobiilinumbri peamise asukoha. Selleks tehti kindlaks mobiilimastid, kuhu number on 24 tunni jooksul kõige kauem ühendatud. Arvesse võeti nii keskmist kui ka maksimaalset liikumiskaugust peamisest asukohast. Analüüsis ei kasutatud klientide reaalajaandmeid. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal analüüsida. Liikuvusanalüüs ei näita, mis riigis on Eesti inimesed viibinud või viibivad ja kuhu täpsemalt nad liiguvad.

Igale anonüümsele mobiilinumbrile leiti peamine asukoht ja vaadeldi, kui kaua see number on olnud peamisest asukohast eemal.

·         Paikne on anonüümne mobiilinumber, kui see viibis vähemalt 95% ööpäevast oma peamise asukoha piirkonnas.

·         Liikuv on anonüümne mobiilinumber, kui see viibis üle 5% ööpäevast oma peamisest asukohast eemal.

Tulemused üldistati kohalike omavalitsusüksuste alusel ja võimaluse korral ka detailsemalt: maal kantide (asulate grupp) ja Tallinnas ning Tartus asumite järgi. Järgmisena vaatas statistikaamet mobiilioperaatoritelt laekunud koondandmed üle ja arvutas kogu Eesti paiksusmäära, mille põhjal valmisid väljavõtted, nt  «XXX piirkonnas on 87% mobiilidest paiksed». Seejärel visualiseeris ettevõte Positium liikuvusanalüüsi tulemused ja esitas need Eesti kaardil.

Valitsuse kriisikomisjoni tellitud liikuvusanalüüsi eesmärk on uurida, kuidas Eesti ühiskond on eriolukorras rakendatud meetmed vastu võtnud ehk kas inimesed on jäänud paiksemaks. Ühtegi teist ülesannet nende anonüümsete andmete alusel ei lahendata. Liikuvusanalüüsis kasutatud andmete säilitamise aeg on piiratud eesmärgi saavutamise ja eriolukorra lõppemisega. Pärast projekti lõppu kustutatakse kõik andmed.

Allikas: statistikaamet

Tagasi üles