Uuring: 14 protsenti inimestest usub, et nende käitumine eriolukorda ei mõjuta

15.03.2020

FOTO: Madis Veltman

Inimeste hulk, kes jälgivad koroonaviiruse leviku piiramisega seotud suuniseid, on märgatavalt kasvanud, eestlastest rohkemgi on hakanud pingutama venekeelsed elanikud. Väljas liikuvate inimeste hulk on järjest vähenemas, kuid 14 protsenti inimestest usub endiselt, et tema käitumine olukorda ei mõjuta.

Riigikantselei tellitud uuringu kohaselt järgib 79 protsenti inimestest enda hinnangul kõiki antud suuniseid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks, mis on 8 protsendi võrra kõrgem kui nädal varem. 41 protsenti on enda väitel hakanud veelgi rohkem pingutama, kusjuures venekeelsete elanike seas on see viis protsenti kõrgem.

Uuringu põhjal võib öelda, et peaaegu kõik elanikud on koroonaviirusega seotud teemadega kursis: 99 protsenti Eesti elanikest ütleb, et on hästi või pigem hästi kursis, venekeelsete seas 97 protsenti.

67 protsenti eestimaalastest püsib enda sõnul kodus (lisaks 7 protsenti neist karantiinis), väljas liikuvate inimeste osakaal on vähenenud ja on võrreldes eelmise nädalaga vähenenud 31 protsendilt 25-le. Inimesed, kes käivad väljas, nimetavad peamiseks põhjuseks tööd ja värske õhu hingamist.

14 protsenti küsitletud Eesti elanikest ei usu, et tema käitumine oluliselt olukorda mõjutaks. 7 protsenti vastajatest on üles tunnistanud, et hakkab kodus istumisest väsima, kõige kõrgem osakaal on 15–24 aastaste noorte seas.

Turu-uuringute AS-i sotsioloog Tõnis Stamberg ütles, et võrreldes kahe eelmise nädalaga on näha inimeste suhtumise stabiliseerumist – info vajalikest meetmetest on arusaadav kõikidele Eesti elanikele ja alates 12. märtsist riigis kehtima hakanud eriolukorras kasutusele võetud meetmetega on kõik leppinud. Usk riigi toimimisse kriisiolukorras on kõrge.

43 protsenti eestimaalastest on rahul praeguste meetmetega, 51 protsenti pooldaks nende karmistamist. Võrreldes eelmise küsitluskorraga on kasvanud rahulolu olemasolevate meetmetega ja vähenenud karmistamise pooldajate osakaal. Meetmete leevendamist soovib vaid 5 protsenti vastanutest. Kõige rohkem toetavad meetmete karmistamist Valga-, Võru- ja Järvamaa elanikud, kus toetus on vastavalt 71, 66 ja 71 protsenti, kõige vähem aga Läänemaa elanikud, kus 73 protsenti on rahul hetkel kehtivate meetmetega.

23 protsenti eestimaalastest kasutab olulise allikana riigiasutuste kodulehti, sh lehekülge kriis.ee, kusjuures teistest rahvustest elanike seas on see märgatavalt kõrgem kui eestlastel, vastavalt 28 ja 21 protsenti. Kõige aktiivsemalt kasutavad riigiasutuste kodulehti noored vanuses 15 – 24 aastat, kes on samuti aktiivseim infotelefoni 1247 kasutajarühm.

60 protsenti vastajatest on täheldanud, et koroonaviirusega seotud olukord on vähendanud nende ja nende perekondade sissetulekut ning see on nädalaga kasvanud 5 protsendipunkti võrra. Mure on suurem venekeelsete inimeste seas, kus mure majandusliku olukorra pärast on kasvanud nädalaga 64 protsendilt 72-le. Kõige rohkem muretsevad klienditeeninduse valdkonnas tegutsejad ja oskustöölised.

Uuringus küsitleti telefoni ja veebi teel kokku 2031 Eesti elanikku kes olid 15-aastased ja vanemad. 

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles