Minul läheb meie maakonnalehes 25. tööaasta. Kunagi töötasid siin inimesed üle neljakümne aasta, praegu vahetatakse töökohti sageli.
Vaade: Olen sild laulva revolutsiooni eelõhtust tänasesse päeva
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui palju inimesi on selle veerandsajandi jooksul meie toimetuses töötanud! Vanade aeg sai ümber, paljud uued tulnud on liiga ruttu väsinud. Nende hulgas on olnud väga toredaid inimesi, aga nad pole nii pingelisele tööle vastu pidanud.
Meie praeguse nelja ja poole reporteri hulgas – see poolekohaline olen mina – on kolm väga noort inimest: kaks 22- ja üks 24aastane, toimetuse juhil on eluaastaid 36. Nendele kõigile on meie praegune kollektiiv väga oluline.
Mina olen saanud ajalehetoimetuses töötades üle elada südamevärinad, mis tekkisid Valga noortekooride festivalil, kuhu tuldi veel tunnustamata sinimustvalgete lippudega, ja oma kollektiiviga Balti ketis seistes. Peagi tuli aeg, kui leht sai praeguse nime ja päisest juleti välja jätta kohustuslik hüüdlause «Kõigi maade proletaarlased, ühinege!».
Aastad läksid. Kui 2004. aastal tuli Valgamaalase etteotsa ettevõtlik Marek Pihlak, tähistasime suurejooneliselt lehe Valgamaalaseks nimetamise
60. aastapäeva. Järgmise sammuna rajas ta Valgamaalasele uue kodu ja toimetus kolis kesklinnast läbijooksva katusega majast turu ja raudtee vahele, kus praegugi asume. Uues kohas tuli harjuda töötama suures avatud ruumis.
Meie töös on tulnud kogu aeg õppida: küll üha muutuvat elu ja aina uusi inimesi tundma, küll neist kirjutamist vastavalt sel ajal esitatud nõudmistele, küll kirjutamiseks vajalike tehniliste vahendite kasutamist. Siin ei saa tekkida rutiini.
2011. aastast on Valgamaalase väljaandja AS Ühinenud Ajalehed. Väljaandja on pööranud tähelepanu sellele, kuidas meie paberleht välja näeb, millel me istume, mida oma tööarvuti ekraanil näeme, kuidas tunneme end Ühinenud Ajalehtede suures peres.
Kihutame alatasa justkui ajaga võidu. Töötempo on kogu aeg kiirenenud ja konkurents tihe. Paberlehte lähevad veel viimasel hetkel enne trükkisaatmist kuumad uudised sisse, veebi peavad need kohe minema. Ja oh häbi, kui mõni teine väljaanne meist ette jõuab.
Uudiseid peab olema. Kui kõvu pole, tuleb leppida pehmetega.
Tihti räägitakse, et nüüd võib kõigest kirjutada. Põhimõtteliselt nii ongi, aga samas tuleb silmas pidada ka kehtivaid seadusi. Näiteks ei tohi kedagi leheveergudel süüdi mõista enne, kui seda on teinud kohus. Kui sa aga seda ei tee, võib juhtuda, et tuleb keegi ja nimetab sind araks.
Parim ajakirjandus on uuriv, mille tulemusel sulid paljastatakse. Riigijuhid tsiteerivad ajakirjandust. Suurte otsuste vastuvõtjad loevad Riigikogus ajalehti. Seda nähes on tunne, et kõige suurem võim riigis on siiski ajakirjandusel.
Valgamaalase peatoimetaja Sirli Homuha eestvõtmisel oleme nüüd hüpanud ajaloo sügavikku ja tähistame lehe 105. sünnipäeva. Elame veel, sest head inimesed on soovinud meile palju õnne ja andnud sellega mõista, et oleme vajalikud.