Eriolukorra muudatus lubaks tööle tervisetõendit esitamata

Koroona- ja muude viiruste leviku ajal on tõhusaim viis ennast pahade pisikute kaitsta pesta käsi sooja vee ja seebiga, samuti desinfitseerida.

FOTO: Aivar Aotäht

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine annab tööandjatele eriolukorras võimaluse mitte nõuda tervisetõendit töötajalt, kes tegeleb toidu käitlemise, loomakasvatuse ja teistel erialadel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut.

«Me ei saa ka eriolukorras lubada, et nõuete lõdvemaks laskmine võiks kaasa tuua hoopis vastupidiseid efekte,» kritiseeris riigikogu sotsiaalkomisjoni asejuht, sotsiaaldemokraat Helmen Kütt seadusemuudatuse plaani. 

Ta lisas, et peab silmas just uute töötate tööle lubamist ilma tervisetõenditeta näiteks lasteaedadesse, hooldekodudesse või siis toidukäitlemisega tegelevatesse asutustesse.

«Vajadus tublide töötajate järele ei tohi ohustada neid, kelle hüvanguks või heaks need inimesed tööle asuvad, sest tervisekontrollita tööle asuja võib kaasa tuua nakkuse leviku ja seda siis just seal, kus on eriline kaitse oluline. Ärme unusta, et lisaks Covid-19le on ka muud nakkushaigused,» selgitas Kütt.

Nii on kaalumiskohaks, kas eriolukorras seaduse muutmisest tulenev kasu kaalub üles võimalikud ohud. Eile riigikogus seadusemuudatusi tutvustanud justiitsminister Raivo Aeg (Isamaa) märkis, et siin tulebki hüved kaalukausile panna. 

«Kumb teenus on siin olulisem, kas see, et inimesed ei peaks nälga kannatama, või see, et siis tööandja, kasutades ka maksimaalselt erinevaid isikukaitsevahendeid, vältides võimalikku nakkuse edasiandmist, samas ka lootes konkreetse isiku enda vastutustundelisusele, neid meetmeid siis või seda tööd võimaldab teha,» põhjendas Aeg. 

Ta toonitas, et seadusemuudatus kehtiks ainult eriolukorra ajal. 

Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmine annab tööandjatele võimaluse mitte nõuda tervisetõendit töötajalt, kes tegeleb toidu käitlemise, loomakasvatuse ja teistel erialadel, kus töö iseärasused võivad soodustada nakkushaiguste levikut.

Tõendi asemel saab piirduda töötaja kinnitusega, et ta on terve. Aeg selgitas, et olukorras, kus plaaniline tervishoiuteenuse osutamine on peatatud, ei ole võimalik inimestel läbida tervisekontrolle ega saada vajalikke tervisetõendeid. Samuti saavad edasi töötada ka need inimesed, kelle tervisetõendi kehtivusaeg nimetatud olukordades läbi saab.

Pärast eriolukorra lõppemist tuleb läbida tervisekontroll ja võtta kirjalik tervisetõend tavapärases korras hiljemalt 90 päeva jooksul. 

Riigikogu sotsiaalkomisjoni sai tänasel videoistungil sotsiaalministeeriumi ametnikelt ülevaate koroonaviiruse levikust põhjustatud majanduslike ja sotsiaalsete tagasilöökide vastu kavandatud seadusemuudatustest. 

«Peame oleme väga tähelepanelikud, et me ei annaks eriolukorraks mõeldud meetmetele võimalust laieneda ka eriolukorrajärgsesse aega,» sõnas sotsiaalkomisjoni juht Tõnis Mölder (Keskerakond). Ta tõi seadusemuudatustest esile haiguspäevade hüvitamisele 1.–3. päeva puhul tagasiulatuvalt. Selleks hüvitise maksmiseks kõikide haiguslehtede osas perioodil 13. märts kuni 1. mai on prognoositud 7,1 miljonit eurot.

Tagasi üles
Back