Liikuvusanalüüs ⟩ Viimased piirangud pole inimestele eriti mõjunud

Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul analüüsis amet kriisikomisjoni tellimuse alusel, kas inimesed on pärast eriolukorra kehtestamist jäänud paiksemaks. 15.03.2020. Viru raba.

FOTO: Ain Liiva

Kaua oodatud liikumisanalüüs sai valmis. Andmed näitavad, et üle terve Eesti muutus liikumisharjumus, kus inimesed viibivad keskmiselt 20 tundi ööpäevas oma asukohas, lühenenud on päeval läbitavad vahemaad ning ka väljaskäikude arv.

Statistikaameti peadirektori Mart Mägi sõnul analüüsis amet kriisikomisjoni tellimuse alusel, kas inimesed on pärast eriolukorra kehtestamist jäänud paiksemaks. Sõltumata sellest, et 200 000 on täiendavalt täitsa paikseks jäänud, siis ka need, kes liiguvad, teevad seda senisest vähem. Kõik on vähendanud liikumist, mida näitavad ka läbitavad vahemaad.  «Liikumisanalüüsist selgus, et Eesti inimesed viibivad eriolukorra ajal keskmiselt 20 tundi oma peamises asukohas, lühenenud on päeva jooksul läbitud vahemaa seniselt 27,5 kilomeetrilt 17,6 kilomeetrile ning käikude arv päeva jooksul peamisest asukohast mujale on vähenenud 1,8-lt 1,5-le,» rääkis Mägi. 

Ei ole veel jõutud analüüsida, kas suurtes linnades on liikuvus pea sama märkimisväärne kui teistes linnades. «Kuid tulenevalt rahvastiku demograafiast on suurtes linnades kõrgem tööhõive ehk rohkem tööealisi ja noori inimesi, kes liiguvad rohkem,» selgitas Mägi. 

Liikuvusanalüüs toob välja, et kõige suuremad muutused on toimunud nii Tallinna lähistel (Saku, Laagri, Saue jne) kui ka Tartu lähistel, kus inimesed on jäänud rohkem kodudesse ega sõida enam linna tööle. 

«Kas see oli oodatud tulemus? Meil ei olnud ootusi, mistõttu ei saa sellele nii vastata. Kuna tööl käimist ei ole piiratud, siis on arusaadav, et liikumine ei ole Eestis täielikult peatunud,» lisas ta. Eesmärk oli näha, kas on toimunud muutused, mis ka andmete järgi on juhtunud.  

Tuli ka see välja, et inimesed on ka veel paiksemaks jäänud nädalavahetustel, kui nad olid enne eriolukorra kehtestamist. «Ööpäeviti on liikuvus võrreldes eriolukorra eelse ajaga rohkem muutunud ehk liikuvus on tööpäeviti vähenenud,» lausus Mägi. 

Kuid tuli ka tõdeda, et märtsikuu lõpus kehtestatud veel ühed täiendavad piirangud ei ole mõjunud inimestele. «Märtsi lõpus lisandusid uued avalikes kohtades kehtestatud liikumispiirangud. Liikumisanalüüsist selgus, et võrreldes eriolukorra esimeste nädalatega, kui liikumine vähenes, ei ole täiendavad piirangud liikumisele nähtavat mõju avaldanud,» lisas Mägi.

Kui märtsi algusest kuni eriolukorra kehtestamiseni olid inimesed kodus keskmiselt 18 tundi, siis eriolukorra algusest kuni 24. märtsini oli keskmine viibimine oma asukohas 19 tundi ja 55 minutit. Alates 24. märtsist aprilli alguseni on keskmine tõusnud 20 tunnini.

Statistikaamet kasutas liikumisanalüüsiks mobiilinumbrite liikumisanalüüsi koondtabeleid, mis saadi mobiilioperaatoritelt. Nende alusel arvutati välja kogu Eesti paiksusmäär. Analüüsis ei kasutatud mobiilioperaatorite klientide reaalajaandmeid, tegemist oli anonüümsete koondandmetega. Üksikisikute liikumismustreid ei ole võimalik kõnealuste anonüümsete andmete põhjal tuvastada ega analüüsida. Liikuvusanalüüsi koostamist ja edastamist jätkatakse eriolukorra lõpuni.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles