Kaheksa päeva koroonakriisi epitsentris: «Hallo, doktor Laane, kuidas läheb?»

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane tutvumas haigla ette paigutatud Kaitseväe välihospidaliga, mis lisas Kuressaare haiglale 20 hapnikuravi kohta. Foto: Maanus Masing/Saarte Hääl

Kuressaare haigla ravijuht Edward Laane andis nädala jooksul Arterile ülevaateid elust Kuressaare haiglas koroonakriisi epitsentrist. «Hallo, kell on seitse, kas saate praegu rääkida?»

Kolmapäev, 1. aprill

Kaitseväe välihospidal on jõudnud Kuressaarde.

«Praegu hospidali sisemust veel korrastatakse, homme peaks saama töökorda. Välihospidalis on 20 kohta, kaheksal neist saab patsientidele anda suures mahus hapnikku.

Suureneb kohtade arv, kus saame anda hapnikku. See on oluline kasu meie haigetele. Hapnikuravi ongi koroonaviiruse ravis peamine.

Kuressaare haigla ei ole ehitatud nakkushaiguste haiglaks ega intensiivravihaiglaks, vaid maakondlikuks haiglaks.

Meil on kahe-, mõnikord ka neljakohalised palatid, milles on üks hapnikutoru. Igas palatis on hapniku andmise võimalus, aga see ei tähenda, et iga patsient saab. Kui on kaks patsienti, siis hapnikku on võimalik anda ühele neist.

Praegu töötame selle kallal, et saaks hapnikku jagada, kaheses palatis mõlemale anda.

Seis on tõsine, 25 patsienti oli hommikul sees, nende seas maksimaalselt kümme on selliseid, kes saaks ilma lisahapnikuta hakkama.

Haigus on Kuressaares väga laialt levinud. Neil, kes haiglasse satuvad, on peamisteks sümptomiteks õhupuudus ja kõrge palavik.

Esialgne riiklik taktika oli, et maakonnahaiglasse üldse Covid-haigeid ei hospitaliseerita. Kõik peavad minema nelja suurhaiglasse.

Taktika muutus kaks nädalat tagasi, mil otsustati, et kui maakonnahaiglal on võimekus, siis nad võivad koroonapositiivseid patsiente ravida.

Saaremaa on koroona epitsenter, haigeid on siin rohkem. Igaüks, kes elab Kuressaares, võib olla nakatunud, me ei saa seda välistada. Kõiki patsiente mandrile viia oleks üsna keerukas. Mandrihaiglad täituksid saarlastega ja siis ei jaguks Tallinnas või Pärnus kohti, kui seal peaks midagi juhtuma.

Testimisega on selline lugu, et me võime täna testida – test on korras, negatiivne. Aga keegi ei anna garantiid, et paari päeva pärast on inimene nakatunud ja test on positiivne.

Töötajatel on raske, iga inimene käitub natukene erinevalt. Rõhutust või muret on märgata. Mul on halb eelaimdus, et püüd lahendada seda infektsiooni Kuressaares moel, et eraldame koroonapositiivsed haiged koroonanegatiivsetest, on sama hästi kui võimatu.»