Kaitsepolitsei: Kremli lõhestustegevuses valitseb idee- ja ressursipuudus

Punane väljak Moskvas. Foto: Konstantin Sednev

Möödunud aastal valitses Kremli lõhestuspoliitikas ühteaegu nii idee- kui ka ressursipuudus, märgib kaitsepolitsei täna avalikustatud värskes aastaraamatus.

Mõjutustegevuse arvelt võtab Kreml ressurssi vähemaks väga pika hambaga, aga rahvusvaheliste sanktsioonide mõjul on ta selleks olnud sunnitud. Seda soovitakse korvata oma püsinarratiivide – eelkõige ajalookäsitluse – agressiivse elluviimisega. Saatkonna ja Kremli-meelsete entusiasm kulus paljuski Punaarmee 1944. a vallutusretkede meenutamisele üle Eesti. Seda nähakse ettevalmistusena 2020. aasta 9. mai suurejooneliseks tähistamiseks, millesse Venemaa võimuorganid üritavad agaralt kaasata nii Venemaa enda kui ka välisriikide noori, märkis kapo.

Välisvene noorte liikumise konsolideerimisse on Venemaa viimastel aastatel rohkem panustanud, kuna on ilmselt aru saadud, et lõhestuspoliitika aktivistide vananeva põlvkonna toetusrahaga nuumamise asemel oleks mõistlikum hõlmata ning koolitada järgmise põlvkonna liidreid. Noorte mõjutusürituste näideteks on olümpiaadid, konkursid, võistlused jm, mille sisse on üldjuhul pikitud ideoloogilise kasvatuse elemendid. Tähelepanelikult tasuks suhtuda Venemaa katsetesse edendada rahvusvahelist noorte koostööd, näiteks vabatahtliku tegevuse, keskkonnakaitse ja kliimahoiu sildi all. Nendes teemades nähakse võimalust noori positiivselt ühisesse Venemaa info- ja tegevusvälja tõmmata, et neid hiljem enda huvides ära kasutada, kasvõi Eesti-vastases propagandas, hoiatas kaitsepolitsei.

Tänaste noorte kõrval on suur huvi inimeste vastu, kes on kunagi Venemaal ülikoolis õppinud. Nii kavatsetakse Kremli koordineerimisel hõlmata näiteks Moskva Riikliku Rahvusvaheliste Suhete Instituudi (MGIMO) jt valitud ülikoolide vilistlasi, kes praegu Eestis elavad. Näiliselt toimub kõik vilistlasorganisatsioonidesse sotsialiseerimise ettekäändel. Tegelik sügavam huvi on saada enam teavet inimeste taustast, kontaktidest ja praegustest tegevusaladest kasutamaks neid ära oma poliitilistes, ärilistes ja julgeolekualastes huvides.

Ohtlikuks tuleb pidada Kremli katseid tundlikes valdkondades edendada koostööd ja otsida otsekontakte kohalike omavalitsustega. Näiteks võivad mitmesugused haridusalased lepingud Venemaa regioonide ja õppeasutustega töötada vastu Eesti hariduspoliitika eesmärkidele, takistada Eesti elanike hariduslikku lõimumist ja äraspidi edendada hoopis Kremli lõhestuspoliitika eesmärke.

Vladimir Putin on viimasel aastal korduvalt nõudnud riikliku programmi „Vene keele toetamine ja edendamine välismaal“ jõulisemat elluviimist. Kremli huviks on venekeelse koolihariduse säilitamine välismaal, mistõttu korraldatakse pedagoogidele täienduskoolitusi, pakutakse õpilastele kasutamiseks õppekeskkondi ning kutsutakse jätkama haridusteed Venemaal.

Lõhestuspoliitika objekt on küll Eesti ühiskond tervikuna, kuid lõhestuspoliitikas osalejate arv ega mõju Eestis pole aastaga suurenenud. Tervikvaates on selge, et Kremli lõhestuspoliitika korrumpeerunud süsteem toimib tänaseni nn siseringi kuuluvate isikute huvides ja sellel on venekeelse kogukonna esindamisega vähe seost. Tegelikkuses Kremli mõjuvõimu suurendamine ja agressiivse välispoliitika elluviimine on valdavalt jäänud üksikute Venemaa rahastatavate isikute ja nendega seotud rühmitiste tasemele. Kremli mõjutustegevuse tööriistakastis näib töötavaid riistu nappivat, mistõttu pöördutakse ikka ja jälle tagasi juba varem kasutatud meetodite juurde, mida küll püütakse ajakohastada.

Kaitsepolitsei soovitab Venemaaga koostööd tehes nüüdki teadvustada Kremli varjatud eesmärke, et mitte rikkuda enese teadmata rahvusvahelisi sanktsioone ega sattuda Kremli lõhestuspoliitika toetajate ringi.