Küsitlus: koroonakriisis ollakse enim rahul politseiga
14. aprill 2020, 13:02
Koroonaviiruse pandeemia ajal ollakse kõige enam rahul politsei- ja piirivalveameti (PPA) tegevusega ning kõige vähem presidendi tegevusega, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstati küsitlusest.
Tänaseks on koroonaviiruse tõkestamiseks valitsuse poolt välja kuulutatud eriolukord kestnud juba üle kuu aja. Kuna koroonaviiruse pandeemia ning sellest tingitud eriolukord jätkub, siis paluti inimestel hinnata, kui rahul nad on erinevate institutsioonide tegevusega selle ajal, kui suurt ohtu nende arvate kujutab koroonaviiruse pandeemia tervisele ja majandusele, milline on mõju olnud nende isiklikule majanduslikule olukorrale ning millal võiks nende arvates eriolukorra lõpetada.
Inimestel paluti hinnata eraldi kuue institutsiooni tegevust ning öelda, kui rahul nad on nende tegevusega koroonaviiruse pandeemia ajal. Valdav enamus vastajatest on rahul politsei- ja piirivalveameti ja valitsuse tegevusega ning rahul ollakse ka meedia ning terviseameti tegevusega. Samas suhtuvad inimesed kriitilisemalt riigikogu ja presidendi tegevusse.
Politsei- ja piirivalveameti tegevusega on rahul 89 protsenti küsitlusele vastanutest, viis protsenti ei ole rahul ning kuus protsenti ei oska öelda. Valitsuse tegevusega on rahul 73 protsenti küsitlusele vastanutest, 23 protsenti ei ole rahul ning viis protsenti ei oska öelda. Terviseameti tegevusega on rahul 60 protsenti küsitlusele vastanutest, 35 protsenti ei ole rahul ning viis protsenti ei oska öelda. Meedia tegevusega on rahul 59 protsenti küsitlusele vastanutest, 37 protsenti ei ole rahul ning neli protsenti ei oska seda öelda. Riigikogu tegevusega on rahul 50 protsenti küsitlusele vastanutest, 40 protsenti ei ole rahul ning 10 protsenti ei oska öelda ning presidendi tegevusega on rahul 45 protsenti küsitlusele vastanutest, 41 protsenti ei ole rahul ning 14 protsenti ei oska seda öelda.
Suurem osa vastajaid tajub koroonaviiruse pandeemia näol ohtu Eesti riigi majanduslikule olukorrale ehk 96 protsenti ning Eesti inimeste tervisele üldiselt ehk 86 protsenti. Pisut vähem, kuid siiski valdav enamus - näeb ohtu oma ja oma pere tervisele ehk 79 protsenti ning oma ja oma pere majanduslikule olukorrale ehk 75 protsenti.
56 protsenti vastajatest ütleb, et koroonakriis pole üldse neid majanduslikult mõjutanud. Samas on vähenenud 30 protsendi küsitlusele vastanute sissetulek, viis protsenti on kaotanud töö ning neli protsenti on raskuses laenude või liisingutega.
Kuigi märkimisväärne hulk inimestest tunnetab juba otsest majanduslikku mõju, siis eriolukorra lõpetamisega vastajate arvates kiirustada ei tuleks. Eriolukorra lõpetamist soovitakse siis, kui nakatumiste arv märkimisväärselt väheneb, sel seisukohal on 45 protsenti vastajatest või kui ei ole enam ühtegi uut nakatumist, seda arvab 42 protsenti. Viis protsenti arvab, et eriolukord tuleks lõpetada kohe praegu ning nelja protsendi arvates siis, kui välja tuleb vaktsiin.
Küsitluse viis läbi Norstat Eesti AS veebikeskkonnas 7.-9. aprillini ning sellele vastas 1000 Eesti kodanikku.