Martin Kadai: Tallinnas ei ole nakatumine kõrgem kui mujal Harjumaal (2)
15. aprill 2020, 20:49
/nginx/o/2020/04/15/13056396t1hef11.jpg)
Terviseameti erakorralise meditsiini osakonna juhataja Martin Kadai sõnul analüüsisid nad hiljuti koroonaviiruse levikut ka Tallinna elanike hulgas ja ei täheldanud seal ülejäänud Harjumaast kõrgemat levikut.
«Võtsime viimaste päevade jooksul vaatluse alla ka Tallinna ja Harjumaa nakatumiste arvud eraldi. Saame täna öelda, et Tallinna elanike nakatumiste suhtarv elanikkonnast on sarnane ülejäänud Harjumaaga. Seal ei olnud suuri erisusi,» ütles Kadai Postimehele antud intervjuus.
Terviseamet viis hiljuti läbi ka Tallinna tervishoiutöötajate laustestimise. Pealinna kolme suurima haigla personalilt võeti 360 koroonaproovi, mis osutusid aga kõik negatiivseteks. Kadai sõnul oli testimise eesmärgiks uurida nakkuse võimalikku levikuviisi. «Selle otsuse taga oli soov aru saada haiguse levikust. Tutvusime ühe Hollandis tehtud uuringuga, kust selgus, et neljal protsendil sümptomiteta tervishoiutöötajatest oli tegelikult koroonaviirus ja nad olid nakkusohtlikud. Seetõttu tekkis meil vajadus kontrollida, kas selline nakkuse levik on ka meie haiglates võimalik.»
Säärane tervishoiutöötajatele tehtud laustestimine pole Kadai sõnul kogu elanikkonna või Saaremaa peal mõistlik. Viiruse levikust ühiskonnas annaksid tema arvamusel parema pildi antikehade testid.
«Hetkel on meil kasutuses PCR-test, mis tuvastab viiruse geneetilise materjali olemasolu inimese organismis. Seega on selle testi eesmärgiks saada teada, kas inimene on viirusega nakatunud ja levitab seda edasi. Mingi aja jooksul kaob see viirus ära, aga keha toodetud antikehad jäävad alles. Nende tuvastamiseks on n-ö kiirtestid, mille abil saab hinnata, kui paljud asümptomaatilised inimesed on viirusega kokku puutunud. Selle põhjalt saaksime infot viiruse leviku osas ning teha prognoose edasise suhtes.»
Kadai selgitas, et selline antikehade tuvastamisel põhinev uuring on plaanis läbi viia Saaremaal, aga täna on täpne korraldus veel kokkuleppimisel.
Terviseameti ametniku sõnul pole maailmas endiselt koroonaviirusest eriti palju teada. «Jätkuvalt on üleval palju vastamata küsimusi. Näiteks on tulnud välja, et viiruse geneetilist materjali on leitud uuesti ka patsiendilt, kel seda vahepeal enam ei tuvastatud. Teadmata on ka viiruseleviku hooajalisus, kuidas tekib immuunsus ja kui pikalt see kestab. Samuti ei ole päris selge, kuidas viirus ajas muutub: kas tekib igal hooajal uus tüvi jne. Muutunud ei ole aga tõsiasi, et enim ohustatud on jätkuvalt vanemaealised ja kroonilisi haigusi põdevad inimesed,» rääkis Kadai.