Maade korraline hindamine viiakse läbi 2022. aastal

Maade uus korraline hindamine tõstaks maksutulu.

FOTO: Meelis Meilbaum / Virumaa Teataja

Valitsuskabinet kiitis täna heaks riigihalduse minister Jaak Aabi ettepanekud maade hindamise läbiviimiseks. Hindamise protsess plaanitakse läbi viia 2022. aastal ning puudutab ligikaudu 750 000 maatükki.

Selle tulemusel saavad adekvaatse info maa tegeliku väärtuse kohta nii riik, kohalikud omavalitsused kui ka eraomanikud. Maa hindamine annab ajakohase aluse maaga tehingute tegemiseks ja maa maksustamiseks. Maamaksu aastasele kasvule seatakse piirang ja kodualuse maa maksuvabastus jääb kehtima.

«Maade viimane korraline hindamine toimus 2001. aastal. Vahepealse ajaga on maa väärtus tõusnud keskmiselt seitse korda ja sellest ajast pärinevad andmed pole enam ajakohased,» märkis maade hindamisega tegeleva Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits. 

«Aastatega on maa väärtus kordades kasvanud, kuid see ei tähenda sama suurt ja järsku maamaksu kasvu. Selleks kehtestame kaitsemehhanismid seaduse tasandil – vähendame maamaksu maksimaalseid määrasid ja seame piirangu, et maamaksu aastane tõus ei tohi ületada kümmet protsenti eelmise aasta maamaksu suurusest,» ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

«Samas annab maa hindamine ka maa omanikele otsest kasu. Ajakohastatud maa hinnad teevad kõigil ladusamaks müügi- ja rendilepingute sõlmimise, väheneb vajadus tellida eraldi maa hindamist ja suurenevad maa omanikele laekuvad talumistasud tehnovõrkude ja rajatiste pealt.

Pikk vahe hindamises on pannud ebasoodsasse olukorda kohalikud omavalitsused, kelle maamaksutulu on aastaid paigal püsinud. Seega on neil ka vähem vahendeid, millega parandada kohalikku elukeskkonda,» ütles Aab.

Hindamise tulemused võetakse maksustamisel aluseks kõige varem 2024. aastal. Muudatuste jõustudes võib elamumaa ja maatulundusmaa ehk õuemaa, põllumaa ja metsamaa maksimaalne maksumäär olla 0,5 protsenti ja ülejäänud sihtotstarvetel 1 protsent maaüksuse väärtusest, praegu on maksimaalne määr 2,5 protsenti. Minimaalseks maksumääraks on 0,1 protsenti maa väärtusest.

Konkreetse maksumäära otsustab kohalik omavalitsus. KOV-idel on õigus kehtestada erinev maksumäär erinevatele maa sihtotstarvete gruppidele, mis annab võimaluse vähendada maaomanike maksukoormust ja suunata maa kasutust. Sõltumata KOV-ide kehtestatud maksumääradest rakendub 10-protsendiline aastase kasvu piirang. 

Lisainfo:

  • Maamaksu laekumine on püsinud samal tasemel alates 2012. aastast ja olnud ligi 60  miljonit eurot aastas.
  • Maa hindamisega antakse ühtse metoodika alusel hinnan  iga maaüksuse väärtusele. Selle määrab eelkõige maa asukoht ja see, milleks maad saab kasutada. Maad hinnatakse peamiselt toimunud turutehingute võrdlemisel, arvesse võetakse erinevad kohandustegurid, sh ajaline kohandus (nt kui tehinguhinnad peaksid lähiaastatel langema, siis sellega arvestatakse ka korralisel hindamisel).
  • Iga maaüksuse väärtuse detailne arvutuskäik koos seda mõjutavate teguritega avalikustatakse Maa-ameti kodulehel, selle kohta on võimalik küsida selgitusi ja täpsustada sisendandmeid.
  • Masshindamine on oluliselt odavam kui ühekordne hindamine – ühe maaüksuse väärtuse väljaselgitamine korralisel hindamisel läheb maksma alla 1 euro, erakorralisel hindamisel alates 200 eurost. Maa tegeliku väärtuse info olemasolu võimaldab kõigil maaomanikel ja huvilistel kulusid säästa ühekordselt tellitavatelt hindamistelt.
Tagasi üles
Back