Tähtis teada ⟩ Keskpäevane ülevaade olulisematest kriisiuudistest

Postimees
Copy
Paljudel riikidel, kaasa arvatud Eestil, on kavas kasutusele võtta koroonaäpp, et saaks leevendada eriolukorra meetmeid.
Paljudel riikidel, kaasa arvatud Eestil, on kavas kasutusele võtta koroonaäpp, et saaks leevendada eriolukorra meetmeid. Foto: ROBIN UTRECHT/SIPA/ROBIN UTRECHT/SIPA

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 20. aprilli keskpäeval. 

1535 ametlikult nakatunut

Viimase ööpäeva jooksul analüüsiti Eestis 602 koroonaviiruse testi, millest 7 proovi osutus positiivseks. Eestis on tänaseks Covid-19 diagnoosi saanud 1535 inimest.

Praegu vajab meil haiglaravi 128 inimest, kellest 9 on juhitaval hingamisel. Kõige noorem haiglaravi vajaja on 19-aastane ja kõige eakam 100-aastane. Haiglatest on välja kirjutatud 165 inimest. Uusi surmajuhte ööpäeva jooksul ei lisandunud. Kokku on Eestis koroonaviiruse tõttu surnud 40 inimest.

Ikka veel tundmatu viirus

Terviseameti teatel laborid nädalavahetusel puhkasid, seetõttu oli ka testitulemusi vähem, nii et tagasihoidlikule langustrendile vaatamata ei tohiks me muutuda hooletuks, et mitte maha visata senist tööd. 

Mitte keegi ei tea täpselt, kui palju on Eestis koroonaviirusest nakatunuid ja kui palju on neid, kes on haiguse läbi põdenud. Lähikuudel toovad sellesse selguse Tartu ülikooli teadlased, kuna valitsus on otsustanud toetada kaht teadusprojekti kokku 2,1 miljoni euroga. Seni teame viiruse kohta üldiselt vaid seda, et vanus ja muud terviseprobleemid suurendavad Covid-19 tõsisema haiguskulu riski. Kui kaua aga võtab aega koroonaviirusest täielikult taastumine

Oma loo räägib naine, kes ilma ühegi teadaoleva koroonaviiruse sümptomita läks sünnitama ja sai elu kohutavaima uudise: ta oli nakatunud. «Mind valdas tohutu hirm, mitte enda, vaid lapse pärast,» kirjeldab naine hetki, kui arstid talle pärast sünnitust teatasid, et tema koroonaproov osutus positiivseks. Kas laps on nakatunud, kas see võib olla vastsündinule eluohtlik, kas ma võin teda rinnaga toita, vasardasid küsimused noore ema peas. 

Pettumus Hiinas ja kurb statistika

Maailma liidrid leiavad üha enam, et pole mingit põhjust tõsta Hiinat esile viiruspuhangu eduka kontrolli alla saamise eest, sest praegune olukord näitab, et ilmselt anti Wuhani ametnikele poliitiline ülesanne surmade ja nakatunute arv teatud piirini kergitada pärast seda, kui muud maailma tabas šokina kõrge nakatumis- ja suremusmäär. Ühendriikides on uude koroonaviirusesse surnud vähemalt 40 585 inimest, neist laias laastus pea pooled New Yorgi osariigis. 

Seni on viirus laastanud kõige karmimalt Euroopat, siin on tuvastatud ligi pool maailma nakkusjuhtudest ning üle poole surmajuhtudest. Euroopa mandril on tuvastatud enam kui miljon uue koroonaviiruse juhtu ning haigusse on surnud ligi 100 000 inimest. Euroopa suurim nakkusjuhtumitega riik on Hispaania (191 726 juhtumit), järgnevad Itaalia, Saksamaa, Suurbritannia ja Prantsusmaa. Surmajuhtumeid on enim Itaalias (23 227), järgnevad Hispaania, Prantsusmaa, Suurbritannia ja Belgia.

Piirata või lõdvendada?

Euroopas on alanud juba ka esimene piirangute leevendamise laine. Saksamaal avatakse täna mõnes piirkonnas väiksemad kauplused esimest korda kuu aja jooksul. Norras avati täna lasteaiad – võimude sõnul on lasteaedade taasavamine võimalik, kuna lapsed põevad Covid-19 kergemalt.

Piirangute leevendamise esimese etapini on jõudnud ka Uus-Meremaa, kus avatakse järgmisel nädalal osa ettevõtteid ja koole, lõdvendatakse kohaliku reisimise piiranguid ja lubatakse kuni kümne inimese kogunemised. 

Seevasu Rootsis, kus seni on olnud koroonaviiruse seljatamise strateegiaks inimeste vaba valik ja vastutus ning pigem rahustav tooni, võib olukord peagi rangemaks muutuda.

Eesti eluolu 

Eesti ettevõtjad on pidanud kärpima, koondama ja riigilt abi küsima, kuid lihatöösturid nende hulka ei kuulu: nende kinnitusel on viimane kuu olnud liha jaemüügis paganama hea aeg. Iseäranis hästi läheb hakklihamüük.

Kuidas koroonaviirusest tingitud eriolukord on nende argirütmi ja tegemised pea peale pööranud, sellest räägivad avameelselt näitleja Elisabet Reinsalu, Saidafarmi peremees Juhan Särgava, reaalkooli direktor Ene Saar ja Alko1000 juht Einar Visnapuu. Praegusest olukorrast on osanud parima võtta Kinoteater ja Henrik Kalmet, kes korraldasid laupäeval Toidupanga toetuseks püstijalaetenduse «Eriolukord ruudus», millele ostis pileti 4444 inimest. Tänu sellele ettevõtmisele annetab Kinoteater Toidupangale 43 143 eurot. 

Sel nädalal saab igaüks oma kodus osa esilinastusest, kui vaatajate ette jõuab kodumaine uus filmitoodang. Esmakordselt Eestis toimub pidulik esilinastus Netikino vahendusel ning tund aega hiljem jõuavad lühifilmid ühtse kassetina Elisa, Telia ja Netikino voogedastusplatvormidele. Sellest, mis kultuurivaldkonnas veel toimub, annab ülevaate Postimehe kultuurikalender.  

Kui paljud võrdlevad praegust aega ulmefilmide ja -raamatute süžeega, siis vahelduseks meenutab David Vseviov üht juba päriselt läbi elatud utoopiat ja etappi inimkonna ajaloos – oma essees keskendub ta Lenini 150. sünniaastapäeval müütidele, millele oli rajatud maailma esimene sotsialistlik riik. Head lugemist!

Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles