Otse Postimehest ⟩ Raivo Vare hinnangul viis hinnašokk naftaturu tagasi aastasse 1980

Transiidi- ja majandusekspert Raivo Vare hinnangul oleme toornafta hinnašoki valguses musta kulla turul langenud tagasi aastasse 1980. «Põhiline on saada üle majanduslikust šokist. Šokiteraapia puhastab samal ajal majandusest välja üleliigse. Meile kõigile võib see olla lõppude lõpuks ka kasulik, aga kahjuks on see väga valus protsess,» nentis ta.

Raivo Vare selgitas Postimehe otsesaates, et miinustesse ei langenud tegelikult «päris nafta» hind, järsult kukkus naftapõhise finantsinstrumendi ehk väärtpaberi hind. «Tegelikult käib märkimisväärne osa kauplemisest paberil mitte füüsilise naftaga. Probleem seisneb selles, et tegemist on kui võlakohustusega, mille peab lunastama kokkulepitud perioodi lõpus. Eile [20 aprill - toim.] oli vaja saada lahti maikuu futuuridest [väärtpaber, mis kohustab tulevikus ostma v. müüma vara varem kokku lepitud ajal ja hinnaga - toim.]. Kõik mõistavad, et praegune kriis on nii sügav, et nõudluse puudumine on võimalik mai lõpuni, samas on hoidlad juba praegu toornaftat täis. Kardetavasti ei ole ka mai lõpus sellist kogust edasi müüa,» nentis ta. Vare kirjelduse järgi seisnes väärtpaberite omanike loogika selles, et müüa võimalikult odavalt, sest vastupidisel juhul oleks kahjum kujunenud palju suuremaks.

Üldiselt ei peegelda tänane seis «päris nafta» hinda, aga turg näitab liikumise suunda, uskus majandusekspert. «Prognoosi järgi langeb nafta hind veelgi. Hinnad ei hakka tõusma veel vähemalt juuni lõpuni. See on seotud hinnanguga, mis on antud üldisele majanduskriisile. Nafta on üks olulisemaid sisendeid ja kui tarbimist ei ole, siis kõik eeldavad, et toimub toornafta ületootmine ja hinnad seetõttu langevad,» arvas Raivo Vare.

Ameerika Ühendriikide kütuse hinna madalseisu võrreldes Euroopaga põhjustab Vare sõnul muuhulgas USA-s toodetava kildanafta ülepakkumine. «Neil on vaja tooraine iga hinna eest maha müüa, aga nad ei saa seda isegi eksportida, mistõttu jääb kõik Ameerika siseturule. Seetõttu on USA siseturu hinnad oluliselt madalamad, kui nad võiksid olla,» põhjendas ta.

Eesti tanklates kütuse hinnad ei ole langenud, sest meil osteti kütus sisse eelmisel perioodil oluliselt kõrgema hinnaga. «Eestis saadava kütuse hinna langus sõltub tanklate võimekusest osta operatiivselt sisse uue laine odavat toodangut. Tavaliselt on tsükkel paari kuu pikkune. Kindlasti ei toimu see hüppeliselt ja me ei hakka nägema olematuid hindu,» arvas Raivo Vare, lisades, et Eesti tanklakettide otsuseid tema ennustada ei oska.

Nafta kui geopoliitiline tooraine

Ettevõtja ja kunagine transpordiminister Raivo Vare sõnul on nafta tegelikult «geopoliitiline toore» ja naftaga seotu on alati «geopoliitilise maiguga». «Esiteks räägime Venemaast, mis on toornafta hinnast väga sõltuv. Rohkem kui kolmandik riigi eelarvest tuleb otseselt nafta tuludest ja tänaste hindade juures ei tule üldse mingit tulu. Moskval on vaja, et naftabarreli hind oleks vähemalt 42 dollarit. Tänane seis läheb Venemaale maksma 150-250 miljonit dollarit päevas,» kirjeldas ta, lisades, et kokku läheb meie naabri eelarvest kaduma miljardeid.

Ohtlikus seisus on ka Venezuela. «Venezuelas oli niigi käimas geopoliitiline võitlus, näiteks on riigis sees Iraani ja Venemaa eriväelased. Vastaseis on nii geopoliitilistel põhjustel kui ka naftaturu pärast. Venezuela nafta on olnud põhiline tarneallikas USA-s Texases asuvale naftatöötlemise kompleksile. Nende poolt kasutatav tehnoloogia on peenhäälestatud raske Venezuela nafta töötlemiseks. Kui Venezuela kukub ära, siis on ameeriklaste jaoks lähim koht, kust rasket toornaftat saada, Venemaa,» lausus Vare.

Asjatundja hinnangul on võimuvahekorrad üleilmse kriisi tõttu maailmas muutumas. «Venemaa nõrgeneb, aga USA majandus võib laiemas perspektiivis tugevneda. Hiinale on olukord soodne, sest Peking toodab ainult kolmandiku toornaftast oma tarbeks, ülejäänud ostab sisse. Saudi Araabia odavate hindade tõttu võib võita kõige rohkem Hiina. Sama saab öelda ka India kohta, kes ise toodab kuuendiku vajaminevast toornaftast. Kindlaid võitjaid ja kaotajaid on raske prognoosida,» selgitas ta. «Naftasektor tervikuna kaotab, ehk suurimad importijad võidavad ja eksportijad kaotavad,» võttis Vare mõtte kokku.