Tähtis teada ⟩ Keskpäevane kiirülevaade olulisematest kriisiuudistest

Postimees
Copy
Käte desinfitseerimiskoht toidupoes.
Käte desinfitseerimiskoht toidupoes. Foto: Mihkel Maripuu

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 22. aprilli keskpäeval. 

1559 ametlikult nakatunut

Viimase ööpäeva jooksul lisandus Eestis seitse uut kinnitatud koroonaviiruse kandjat, kokku on Eestis tänaseks 1559 positiivse testivastuse saanud inimest. Haiglaravil on 114 inimest, kellest seitse on juhitaval hingamisel. Haiglatest on välja kirjutatud 184 inimest. Ööpäeva jooksul suri Covid-19 tõttu üks inimene, Eestis on koroonaviiruse tõttu surnud 44 inimest.

Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Arkadi Popov märgib küll, et praegune olukord on Eestis üsna soodne, kuid endiselt tuleb olla ettevaatlik. Popovi sõnul on Tallinna tänavatel liiga suur aktiivsus – palju liigub transporti ja aktiivselt käiakse poodides. Ta rõhutab, et valvsust ei tohi kaotada.

Eesti sammud

Homme otsustab valitsus eriolukorra pikendamise üle. Kuigi koroonaviiruse põhjustatud pandeemia on Euroopas ja mujal maailmas küll teatud määral pidurdunud, pole seda saadud pidama ning oht püsib. Nii et eriolukorda tõenäoluselt pikendatakse, aga maksimaalselt ühe kuu võrra, ütles eile sotsiaalminister Tanel Kiik. Peaminister Jüri Ratase sõnul pikendatakse eriolukorda minimaalselt kahe nädala võrra. Majandusminister Taavi Aas andis lootust, et kaubanduskeskused võidakse avada mai esimeses pooles. Endine peaminister Mart Laar leiab, et valitsust võib kiita, kas või selle eest, et on suudetud rahulikuks jääda ja otsuseid langetada.

Kuigi töötukassa arvestab positiivse stsenaariumiga, et viirusepuhang lõpeb peatselt ja majandus hakkab taastuma, näeb kassa juht Meelis Paavel suurt ohtu koondamistes. Tema must prognoos on ligi 90 000 töötut suve lõpuks

Isamaal on aga küpsemas uus plaan, kuidas aidata kriisi tõttu makseraskusse sattunud peresid. Nende ettepanek on luua riiklik tugilaen mahuga kuni kaks taotleja keskmist kuupalka, kusjuures ülempiir tõuseks vastavalt perekonna laste arvule.

Õppetunnid ja infosõda

Tänane Maa päev tuleb meile, suures karantiinieksperimendis olevatele maalastele, täiesti teistmoodi, puhtama õhu ja selgema taevaga. 50 aastat tähistatud päev tuletab koroonakriisi ajal taas meelde meie enda tekitatud keskkonnakriisi. Paljude teadlaste ja ekspertide arvates on just nüüd käes aeg alustada uuelt lehelt ja lahendada kliima- ja majanduskriis korraga.

Esialgu tuleb inimkonnal veel pidada karmi võitlust pandeemiaga – eile hoiatas USA juhtiv tervishoiuametnik, et uue koroonaviiruse teine laine võib olla isegi laastavam, sest langeb tõenäoliselt samale ajale gripihooaja algusega.

Koroonakriisis näidatakse üha enam näpuga Hiinale. Nüüd arvutas sakslaste kõmuleht Bild kokku koroona toodud kogukahju ning leidis, et viiruse tõttu kahaneb Saksamaa SKT 4,2 protsenti – niisiis võlgneb Bildi hinnangul Hiina Saksamaale 149 miljardit eurot viirusekahju. Hiina vastulööki nendele arvutustele ei tulnud sakslastel kaua oodata.

Selline pingpong meenutab omakorda aega, mil Nõukogude Liidu luureasutused käivitasid külma sõja päevil maailma läbi aegade ühe suurima infooperatsiooni Denver, millega Nõukogude Liit püüdis panna kogu maailma arvama, et HIV ja aids töötati välja USA armee uurimiskeskuses.

Sõnumeid maailmast

Tõenäoliselt täna kinnitab USA president Donald Trump määruse, millega peatab riiki sisserände 60 päevaks, ja mille eesmärgiks on muu hulgas kaitsta ameeriklaste töökohti. Ka Leedust on oodata täna karantiiniuudiseid, seal arutab valitsus karantiini pikendamist veel kahe nädala võrra, 11. maini, kuid kavatseb seda leevendada ja lubada mõnd laadi äridel ja asutustel tööd alustada.

Rootsis, kus ei ole erinevalt teistest Euroopa riikidest kehtestatud viiruse leviku tõkestamiseks rangeid piiranguid, räägitakse aga juba sellest, et koroonaviirus saavutas pealinnas Stockholmis eelmisel nädalal haripunkti ja nakatumiste arv hakkab nüüd langema.

Mitte ainult koroonast

Praeguses eriolukorras on vahelduseks huvitav lugeda Tartu Postimehe tänaseid lugusid punakatkust, millega võitluses me lõpuks edukad olime. Kui Tartus vahetati istuva Lenini lagunev monument seisva vastu, siis hakkasid tartlased nöökima, et kui Lenin on juba püsti tõusnud, siis loodetavasti hakkab varsti ära minema. Meie kaasaegne diktaator, Põhja-Korea juht Kim Jong-un aga on endiselt pildilt kadunud ja spekulatsioonid jätkuvad.

Lõpetuseks aga pakume võimaluse testida oma filmiteadmisi. Head nuputamist!

Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles