Dr Popov: tervenemise määramiseks pole kordustestimist vaja

Loora-Elisabet Lomp
Copy
Arkadi Popov
Arkadi Popov Foto: Madis Veltman

Terviseameti kriisistaabi meditsiinijuht Arkadi Popov ütles intervjuus Postimehele, et koroonaviirusest paranemise hindamiseks pole vaja täiendavalt inimesi testida. Haiguse seljatamise määramisel on tema sõnul peamisteks tuunusteks piisav ajaperiood ja sümptomite puudumine.

«Paranemise kohta on vastavaid soovitusi andnud erinevad tervishoiuorganisatsioonid (WHO, CDC, ECDC). Nende põhjalt oleme koostöös Eesti Infektsioonhaiguste Seltsiga välja töötatud vastavad nõuded ja soovitused. Eelkõige lähtume reeglist: kui haigestumisest on möödunud kaks nädalat ja inimesel pole viimase 72 tunni jooksul sümptomeid esinenud, võib tunnistada ta terveks. Ja siis ei olegi teda vaja enam täiendavalt testida. Maailma kogemus ütleb, et inimene ei ole siis ka enam nakkusohtlik,» selgitas Popov.

Tema sõnul poleks testide tegemine viirusest paranemise hindamisel ka kuigi otstarbekas. «Täna puuduvad kindlad andmed selle kohta, et testimine oleks tervenemise määramisel väga efektiivne. Pigem tuvastab testimine RNA osasid proovimaterjalis kui viirust ennast.» 

Samas kutsub Popov inimesi haigusümptomite tekkimisel perearsti juurde pöörduma. «Palume inimestel sümptomite olemasolul aktiivselt perearsti vastuvõtule pöörduda. Tahame tuvastada kõik potentsiaalsed COVID-19 nakkusekandjad, et töötada nendega individuaalselt ja kaardistada ära lähikontaktsed. 

Täna selgus ka, et aprilli alguses püstitatud Kuressaare välihaigla lõpetab paari päeva pärast tegevuse. Popovi sõnul pole välihaigla olemasolu enam vajalik, sest uute nakatunute arv on langustrendis. «Välihaigla täpne mandrile saatmise kuupäev on veel selgumisel. Praeguse seisuga toimub see hiljemalt 30. aprillil, võib-olla ka paar päeva varem. Haigla puhastatakse enne kokku panemist põhjalikult. Seda tehakse spetsiaalsete vahendite ja seadmetega. Terviseametil on olemas vastavad seadmed, mida plaanime pakkuda ka Kuressaare haiglale sealsete siseruumide desinfitseerimiseks.»

Sellest nädalast alustati Eesti haiglates ka plaanilise raviga. Meditsiinijuht kummutas eksliku arusaama, et koroonatesti peab tegema iga haiglasse minev patsient. «Iga inimene, kes arsti juurde läheb, ei pea olema testitud. Me isegi ei poolda seda. Meid huvitavad ikkagi aerosoole genereerivatele protseduuridele minevad inimesed, sest sellega kaasneb viiruse leviku suurim risk. Patsiendid, kes sellistele protseduuridele ei tule, ei pea olema reeglina testitud,» sõnas Popov lõpetuseks.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles