Tähtis teada ⟩ Keskpäevane kiirülevaade olulisematest kriisiuudistest

Peapiiskop Urmas Viilma kutsus üles kirikukelli lööma, et valitsus lubaks kirikuuksed taas avada ja kogudused saaksid jumalateenistustele koguneda.

FOTO: Nature.korp.net

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 4. mai keskpäeval. 

1703 ametlikult nakatunut

Viimase ööpäeva jooksul lisandus kolm kinnitatud koroonadiagnoosi, seega on Eestis tänaseks ametlikult märgitud 1703 Covid-19 positiivset inimest. Hommikuse seisuga vajab viiruse tõttu haiglaravi 77 inimest, kellest kuus on juhitaval hingamisel. Haiglast on välja kirjutatud 247 inimest. Kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 55 elu.

Registreeritud koroonaviirusesse nakatunute arv on Eestis langenud ning tõenäosus tänaval ringi liikudes või poes aktiivselt viirust levitava isikuga kohtuda on väga väike. Siiski pole viirus kadunud ning tuleb mõelda, kuidas siit edasi minna, arutleb eriolukorra teadusnõukogu nõustav matemaatilise statistika professor Krista Fischer. Fischer pole nõus väidetega, et karjaimmuunsus on vältimatu ning ta toob selle väite kinnituseks ka kolm argumenti. 

Täna arutab valitsus kaubanduskeskuste avamist ning juba kuulutas ka president Kersti Kaljulaid välja kobarseaduse, millega kohendatakse õiguslikku raamistikku nii, et on tagatud tegevuste jätkumine ja majanduse toimimine ka erinevate piirangute tingimustes.

Viiruse vangis

Eestis on hakanud tekkima piirangutele häälekas vastuseis. Nädalavahetusel saatis peapiiskop Urmas Viilma vaimulikele ja kogudustele ringkirja, millega kutsub kõiki üles kirikukellade helistamisega meelt avaldama, et valitsus lubaks kirikuuksed taas avada ja kogudused saaksid jumalateenistustele koguneda. Viilma kutsub üles helistama kirikukelli esmaspäeval, kolmapäeval ja reedel keskpäeval ja pärastlõunal.

Piirangute lõdvendamisel on paljud riigid võtnud appi koroonaäpid, millest loodetakse abi viiruse leviku peatamisel. Euroopa riikidest on kohustuslik äpp Poolal, mingil kujul koroonaäppe kasutavad ka Itaalia, Austria, Hispaania, Tšehhi ja Slovakkia. Eesti pole veel seda teed läinud. Meie mobiilioperaatorid vaatlevad esialgu liikumisandmeid, millest selgub, et kõige vähem püsivad eriolukorra ajal paiksena Harju ja Tartu maakonna elanikud, kõige paiksemad on aga Ida-Virumaa, Valga, Saare ja Hiiu maakonna inimesed. 

Kõigil kolmel Eesti suurel telekomiettevõttel – Telia, Tele2 ja Elisa – on esimest korda ajaloos välismaalasest juht. Nad on näinud oma mitmekülgse karjääri kestel nii mõndagi, aga tänane olukord on neilegi täiesti erakordne. Tele2 kanadalasest tegevjuht Chris Robbins ei usu, et maailm muutub kunagi taas täpselt selliseks, nagu see oli enne koroonapandeemia puhkemist. Sõbrad neist riikidest, kus ta varem on töötanud, on rääkinud, et inimeste käitumine on juba muutunud. Näiteks prantslased tervituseks enam ei musita ning tšehhid ja leedukad ei kätle.

Mai viimastel päevadel ametist tagasi astuv Saaremaa vallavanem Madis Kallas aga räägib, et tegi kuumemal kriisiajal tööd saunas – ka tal endal diagnoositi koroonaviirus. Tema tagasiastumine tuli paljudele üllatusena, kuid ta tunnistab ise, et oli võrkpallikohtumise tagajärgede tõttu nii nurka aetud, et sealt oleks olnud edaspidi väga raske välja tulla. Need süüdistused oleks jäänud teda saatma kogu ametiajaks.  

Piirid ja piirangud

Selgub, et eriolukorra ajal Soomes töötamise asemel Eestisse jääda otsustanud ehitajad on leidnud võimaluse Soome tagasi hiilida, sest seal töötamist jätkavad ehitajad kinnitavad, et tööd on endiselt ja palka pole vähendatud. Kuna kaubavedu on lubatud, siis väikese pakibussiga sõites saab ilusti üle. Ütlevad lihtsalt, et lähevad kaupa tooma ja et nad on transporditöölised.

Eile kogunes Soome valitsus otsustama, kas, kuidas ja millal piir Eestiga taasavada. Arutelu jätkub täna. Seni on kahe riigi vahel lubatud vaid kaubavedu. Mai algusest alates lubab Soome kaubaliikluseks merepiiri ületada ka teiste veesõidukitega peale suurte liinilaevade, kuid see kehtib praegu vaid Rootsi-Soome piiri kohta - Eesti piir on väikelaevadele esialgu kinni, kuna Eesti pool ei ole merepiiri reegleid leevendanud. 

Ajal, kui Eestis räägitakse maskikandmise soovituslikust normist ja jagatakse nõuandeid, millisest materjalist võiks ise tõhusa maski teha, muutis Hispaania ühistranspordis maskikandmise kohustuslikuks. Euroopa rongiettevõte Eurostar teatas, et alates tänasest peavad kõik nende reisijad kandma maski. Ka mitu rahvusvahelist lennufirmat, näiteks Lufthansa, Delta, Malaysian Airlines, on teatanud, et nõuavad nii reisijatelt kui ka meeskonnaliikmetelt alates sellest nädalast näomaski kandmist. Lennufirmade kinnitusel on tegemist ajutise meetmega.

Kohutav viga?

Koroonaviirus ei kao maailmast ära ning võib jääda ringlema pikemaks ajaks, hoiatas Ameerika Ühendriikide nakkushaiguste tippekspert Anthony Fauci, kelle hinnangul on uus haiguspuhang vältimatu. 

USA president Donald Trump aga jätkab Hiina kritiseerimist pandeemiaga toimetuleku pärast. Trump ja tema nõunikud on pidanud võimalikuks, et Hiina võis vallandada viiruse «kohutava vea» tõttu ning USA luureteenistused uurivad endiselt oletusi Hiina laboris toimunud õnnetusest. USA välisminister Mike Pompeo teatas eile, et on «üüratult tõendeid» selle kohta, et koroonaviiruse pandeemia sai alguse Hiinas Wuhani linnas asuvast laboratooriumist ning et Hiina tuleb viiruse leviku eest vastutusele võtta. 

USA luure 1. mai kuupäevaga raport aga väidab, et Hiina varjas jaanuari algul uue koroonaviiruse puhangu tegelikku ulatust ja nakkusohtlikkust, et võita aega sellega võitlemiseks vajalike meditsiinitarvete soetamiseks.

Elu koos viirusega

See imepisike tegelane, keda ei näe isegi mikroskoobis, on muutnud maailma. On pannud seisma lennukid ja laevad, sulgenud piirid, kaotanud tuhandeid ja miljoneid töökohti ning paraku ka viinud (praeguseks!) hauda üle kahesaja tuhande inimese. Kuid viiruseid, mida enamasti ei peeta päris elusolenditeks, on tõenäoliselt leidunud vähemalt alates sellest ajast, kui Maale ilmusid esimesed ainuraksed eluvormid, ehk pea neli miljardit aastat tagasi, kirjutab astrofüüsik Laurits Leedjärv. Inimese püha ülesanne siin maamunal ei peaks olema mitte niivõrd maailma muuta kui maailmast aru saada ja selles kehtivate seadustega kohaneda. Ja mõista, et maailm ei piirdu selle maamunaga, mõtiskleb Leedjärv Postimehe veergudel.

Me ei ole läinud hulluks tavapärases mõttes, aga selles uues eksistentsis peitub mingi eriline energia. Midagi sellist, mida ma ei ole eales varem kogenud, aga mida ometi ääretult naudin, mõtiskleb ajakirjanik Justin Petrone. «Oleme teadnud, et kõik on katki, ometi astunud aina edasi. Me räägime aja ootamisest, mil minna tagasi endise ja vana juurde – aga kas me tõesti tahame tagasi minna? Ei, südames tegelikult ei taha. Las aeg liigub mööda oma rada. Vaatame, kuhu see välja viib.»

Vanausuliste uurijad kogu maailmas on oma ülestähendustes märkinud, et nood on läbi aegade suurtest epideemiatest kergemalt pääsenud. Selle põhjuseks peetakse vanausuliste eraklikku eluviisi ja suurt puhtusearmastust. Selle rahvakillu esindajaid on Eestis elanud juba üle 350 aasta, nende uskumused ja kombed on suuresti muutumatud ning nii mõnigi abinõu oleks justkui maha kirjutatud praeguse viirusetõrje võtetest.

Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.

Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest

Tagasi üles