Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
/nginx/o/2020/05/04/13084014t1hd00f.jpg)
Terviseameti Põhja regioonis töötab epidemioloogide rühm, kelle ülesanne on detektiivitööga jõuda jälile koroonakolletele. Neil tuleb nõustada Harjumaa, Tallinna, Järva- ja Raplamaa Covid-19 positiivseid ja nende kontaktseid, selgitada välja nakatumisteed ja potentsiaalselt nakatunud isikud. Kuidas see toimub, seda uuris Postimees.
«Terviseameti Põhja regioonis töötab üheksa koroonadetektiivi ja kaks detektiivi abilist, kellest igaüks on vähemalt viis tundi päevas Covid-19-positiivsete ja nende kontaktsetega ühenduses ja nõustamises,» rääkis terviseameti Põhja regiooni menetlusgrupi juht Juta Varjas.
Epidemioloogide töö algab sellest, et positiivse koroonaproovi andnud inimesega võetakse ühendust. Alati ei ole võimalik inimest kohe kätte saada, kuid koroonadetektiivid üritavad nii kaua, kuni Covid-19 põdeja vastab. Sest kätte tuleb saada kõik.
Kui palju aega ühele nõustamisele kulub, oleneb sellest, kui paljude inimestega nakatunu ühes leibkonnas elab ning kas ta on sotsiaalseid kontakte ja ringiliikumist vähendanud.
On neid inimesi, kelle käimistes ja suhtluses teiste inimestega saadakse kiiresti selgust, kuid on ka neid, kellele ei meenu algul, kellega on suheldud ja kus käidud.
:format(webp)/nginx/o/2020/05/04/13084015t1h0af8.jpg)
«Neil juhtudel on intervjuud pikad, käsitletakse inimeste harjumusi, kontakte, kohti ja selgitatakse nii võimalik nakatumistee. Terviseameti inspektoritega ollakse üldiselt väga meeldivad ja koostöövalmid, sest tajutakse, et me ei arvusta haigust ega nakatunuid, vaid teeme kõik meist oleneva, et viiruse levik peatada,» rääkis Varjas.
On nõustamisi, mis kestavad vaid viis minutit, enamasti kulub aega rohkem, pikemateks esmasteks nõustamisteks kulub ligi tund. Mitmel juhul on aga terviseameti inspektorist saanud haigestunu kontaktisik ja nõustaja kõigiks 14 isolatsioonipäevaks. «Küsitakse nõu, kirjeldatakse oma haiguse kulgu, vahel meenub veel kontakt kellegagi, keda algul ei mainitud,» kõneles ta epidemioloogide tööst nakatunutega. «Inimesed helistavad hea meelega meile tagasi, kui neil on küsimusi või meenub mõni seos.»
Inimesed helistavad hea meelega epidemioloogidele tagasi, kui neil on küsimusi või meenub mõni seos.
Inspektorite menetlusgrupi juhi sõnul on nõustamise ajal ette tulnud, et inimese seisund on halvemaks läinud. Siis on teda julgustatud kohe kiirabi kutsuma. «Teeme seda tööd inimeste pärast ja meie kõigi jaoks. Päevad on pikad, aga nakatunutega on vaja kohe tegeleda. Meie nõustame, aga igal inimesel on vastutus ka ennast ja teisi hoidvalt käituda,» tõdes Varjas.
Kogu aeg käib uute seoste loomine
Koroonadetektiivide töös on tähtsad ka meeskonnasisesed diskussioonid ja infovahetus, mille käigus luuakse uusi seoseid ning hüpoteese, samuti kerkivad omavahelises arutelus üles uued küsimused.
/nginx/o/2020/05/04/13084014t1hd00f.jpg)
«Nii pannakse suurt pilti kokku ja minnakse igasse juhtumisse detailselt sisse – eesmärk on ju, et meil oleks kõik nakatunud võimalikult kiiresti teada. Tegutseme tõesti suure ajalise surve all, sest iga viivitus kontaktsete teada saamisel ja nendega ühenduse loomisel võib tähendada uusi nakatunuid,» rääkis menetlusgrupi juht. «Kui jääb arusaamatuks, kus ja mis asjaoludel nakatumine toimus, siis ei saa me aidata sellele korralikult piiri panna,» selgitas ta.
Põhja regiooni üksteist koroonadetektiivi aitavad ka teiste regioonide epidemiolooge nakatumise allikate väljaselgitamisel ning osalevad rahvusvahelises koostöös, näiteks Euroopa varajase hoiatuse süsteemis.
Küsimusele, mis teeb epidemiolooge praegu murelikuks, vastas Varjas, et kui alguses tekkisid kolded reisilt tulnute tõttu, siis nüüd teevad muret uued nakatumismustrid. Perekolded kanduvad tööle, muutuvad seal töökollektiivi kolleteks ning kanduvad nõnda järgmistesse peredesse edasi.
Mõned korteriühistud on pahased olnud, et me ei ütle täpselt, mis korrusel ja korteris haige on.
Pahameelt on nad kuulda saanud osalt korteriühistutelt. «Mõni korteriühistu on pahane olnud, et me ei ütle täpselt, mis korrusel ja korteris haige on. Meie, terviseameti vaade on, et peame koroonaohuga arvestama kogu aeg, ja inimesed peavad seega õppima ennast alati ja igas olukorras hoidma ning riski vähendavalt käituma,» selgitas ta.
Terviseamet teavitab kõrge Covid-19 riskiga korteriühistuid majasisesest nakkusohust ning annab juhised, kuidas paremini tagada ühiselt kasutatavates ruumides puhtus ja terviseohutus.
Teisi majaelanikke Covid-19-positiivsest juhtumist ei teavitata, kuid haigestunud inimesed saavad põhjalikud kodusel ravil viibimise juhised, nende kontaktsed saavad samuti juhised oma tervise jälgimiseks ning võimaliku nakkuse edasikandmise vältimiseks.
Kuidas nende töö ikkagi välja näeb?
Terviseamet jagas Postimehega kahe kortermaja juhtumi isikustamata kirjeldust. «Need juhtumid on pigem erandid, kuid väärivad siiski tähelepanu ja hoolikat läbimõtlemist igas majas ja korteriühistus, kus inimesed samades üldkasutatavates ruumides käivad, pindu katsuvad ja suhtlevad. Peame õppima koos koroonaviiruse ohtudega ohutult elama ja terveks jääma,» rääkis terviseameti Põhja regiooni juht Ester Öpik.
Nakkuse võib saada ka teiste inimestega koridoris kokku puutumata – see võib edasi kanduda saastunud pindade kaudu.
Epidemioloogid jõudsid nende juhtumite puhul järeldusele, et nakatunud võivad ühiskasutuses olevate ruumide kaudu levitada nakkust ka teistele. Maja välisuksest sisse astudes võib end psühholoogiliselt turvaliselt tunda, kuid tegelikkuses tuleb säilitada ettevaatlikkus.
Nakkuse võib saada ka teiste inimestega koridoris kokku puutumata – see võib edasi kanduda saastunud pindade kaudu, nii viiakse haigustekitajad oma korterisse ja tuppa. Koju jõudnuna tuleb võtta ära välisjalanõud ning seejärel kohe käsi pesema minna. Kui olete pesemata kätega jõudnud puudutada ukselinki, lülitit või mõnda muud kohta, tuleb need pinnad kohe puhastada.