Tähtis teada ⟩ Keskpäevane ülevaade olulisematest kriisiuudistest

Eesti-Läti piir taasavatakse 15. mail. Foto: Marko Saarm

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 8. mai keskpäeval. 

1725 ametlikult nakatunut

Eestis on tänaseks koroonaviirus diagnoositud 1725 inimesel, kokku on tehtud 61 767 esmast testi – see teeb positiivsete testide protsendiks 2,8. 

Viimase ööpäeva jooksul analüüsitud koroonatestidest osutus viis positiivseks. Tänase seisuga on koroonaviiruse tõttu haiglaravil 58 inimest, kellest viis on juhitaval hingamisel. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on koroonaviiruse tõttu surnud Eestis 56 inimest.

Kui terviseamet ütleb, et viirus ei ole meie elust kadunud, siis ei ole ameti eesmärk tekitada hirmu või paanikat, vaid panna meid mõtlema, et haigus on väga laialt levinud, selle prognoosimine ja maailmast kadumine peaaegu võimatu. Terviseamet arvestab selle haiguse puhul kahe aastaga – tõenäoliselt saame näha lainetena haigestumist, ütles tänasel pressikonverentsil ameti osakonnajuht Martin Kadai. 

Suured avanemised

Eile õhtul otsustas valitsuskomisjon lubada tänasest kõigil saarte ja mandri vahel vabalt liikuda. Kehtima jääb üldine 2+2 reegel: avalikus ruumis tohib koos liikuda kuni kaks inimest ja teistest tuleb hoida 2 meetrit vahet.

Uuest nädalast on lubatud taasavada kõigis kaubanduskeskustes kauplused, teeninduspunktid, restoranid ja toitlustusasutused ning lubatud on ka toidu kohapeal tarbimine. Piiranguna jäävad kehtma 2+2 reegel, siseruumis maski kandmise tungiv soovitus ning toidu kohapealse tarbimise lõpetamine hiljemalt kell 22, et vältida inimeste õhtust kogunemist.

Valitsus kiitis eile e-istungil heaks korralduse, millega laiendas võistkondlike sportmängude meistriliigade meeskondade treenimisvõimalusi ning lubas vabas õhus korraldada avalikke üritusi, mida saab külastada autoga.

Läti läheb lahti

Eesti-Läti piiri avanemist ootavad pikisilmi ka alkopoodnikud. Ühe piiripoeketi juhi sõnul kadus koroonakriisi tõttu küll suur osa nende sissetulekust, ent poed on siiski elujõus ja ootavad piiride avamist. Pärast koroonapiirangute tühistamist taaskäivitab ka bussifirma Lux Express reisijateveo Riiast, esialgu küll kolm korda väiksemas mahus, kui oli enne pandeemiat.

Läti valitsus pikendas eriolukorda 9. juunini. Esmaspäevast on Lätis lubatud kogunemised, kuid osalejaid ei tohi olla üle 25. Kaubanduskeskustel lubatakse töötada ka nädalavahetustel ja riigipühadel. Ühistransporti kasutavatel inimestel peavad olema kaetud nina ja suu. Kultuuri-, meelelahutus- ja spordikeskused võivad olla avatud kella seitsmest hommikul keskööni. 

Lätis tuvastati viimase ööpäeva jooksul 19 uut koroonaviiruse juhtumit (kokku on Lätis määratud 928 koroonadiagnoosi, viiruse tüsistuste tõttu on surnud 18 inimest). Leedus aga leiti eile kolm uut nakatunut (Leedus on kokku 1436 positiivse diagnoosiga inimest, kellest surnud 49).

Kriis ja seadus

Eriolukord lõpeb varsti ja see asendub hädaolukorraga, kuid uue eelnõu kohaselt saab terviseamet põhiõiguste ja -vabaduste piiramiseks praktiliselt samas suurusjärgus õigusi kui valitsus, kirjutab vandeadvokaat Leon Glikman. «Vägisi tekib mulje, et valitsus püüab oma vastutust allapoole delegeerida, piltlikult öeldes «tankisti» leida. Kui midagi keeratakse kihva allpool, siis saab valitsus sellest distantseeruda. Kehtiv hädaolukorra seadus on kohati ebaselge ja väärib täpsustamist. Seaduseelnõu muudab olukorra veelgi ähmasemaks,» leiab Glikman.

Õigusteadlane Uno Lõhmus leiab, et riigikogu menetletav seadusemuudatus, millega epideemiavastase võitluse juhtpositsioon kanduks valitsuselt ning eriolukorra juhilt terviseametile – andes viimasele õiguse ka väljaspool eriolukorda kehtestada karantiini, sulgeda asutusi ja koole, keelata avalike ürituste korraldamist – on vähese õigusselgusega. «Tõsi, seaduse täiendus näeb ette, et kui asutuste ja ettevõtete sulgemine, avalike koosolekute pidamise ja avalike ürituste korraldamise keeld toob kaasa olulise ühiskondliku või majandusliku mõju, läheb otsustuspädevus valitsusele. Kust jookseb piir olulise ja väheolulise mõju vahel ning kes otsustab,» küsib endine Riigikohtu esimees ja Euroopa Inimõiguste Kohtu kohtunik Lõhmus. 

Ta toob ka näite seoses Tartu Raatuse tänava ühiselamu juhtumiga. Ühiselamu elanike liikumisvabaduse piirangut võib hinnata vabaduse võtmisena, mis võib olla põhiseaduse § 20 järgi lubatav, kuid kui see kestab üle neljakümne kaheksa tunni, siis vaid kohtu loal. Taolistest olukordadest seaduse muudatused vaikivad. 

«Me oleme kaotamas vabadust. Ainukest põhjust, miks meie riiki vaja on,» leiab kirjanik Mart Kivastik. «Aga kuidas valimistel vahet teha, kes on vabaduse poolt, kes vastu? Väga lihtne. Vaba mees ei kanna maski. Kui me valimistega veel kord puusse paneme, siis tulgu meile tõepoolest taevas appi. Aga ta ei tule, ainult me ise saame end aidata.»

Koroonatüdimus

Tõesti enam ei jaksa, tahaks normaalset elu tagasi. Kui alguses said inimesed harjumatul viisil elamiseks tuge teadmisest, et muidu saabub tõeline katastroof, ning nad said hommikumantlid ja kodudressid mõelda küütlevateks kangelasturvisteks, ennast aga action-filmi väikesest inimesest suurkangelaseks, siis nüüd on paljude peas järel vaid segadus ja üha rohkem küsitakse, kas oli sel mu kahekuisel sotsiaalse isolatsiooni tõttu sassipööratud elul üldse mingi mõte, arutleb psühholoog ja pereterapeut Kätlin Konstabel.

Lapsevanemad on maadelnud viimased kaks kuud küsimusega, kuidas jagada iseenda aega ja motiveerida lapsi õppima. Haridusametnikud ütlevad seepeale, et vanemad ei peagi püüdma võtta õpetaja rolli. Ja haridusteadlased lisavad, et tähtis on jätta vastutus õppimise eest lapsele endale, vanemate ülesanne on tagada rahulik keskkond. Liiga lihtne pole see olukord kellelegi ja õppida tuleb kõigil käigu pealt.

Nädalavahetus Postimehega

Nädalavahetuse Arteris arutleb saatest Rakett 69 tuntud füüsik Aigar Vaigu lisaks muudele teemadele ka selle üle, miks meil koroonakriisis seni vedanud on. «Tõenäoliselt mängis suurt rolli see, et püsime kodus – sotsiaalne distantseerumine toimib, nii nagu seda ennustasid ka vastava viiruse leviku mudelid. Ja need mudelid näitavad ka seda, et tuleb teine, tuleb ka kolmas laine. Võib-olla muutub isegi traditsiooniks, et iga sügis ja kevad oleme mõnda aega kodus.» 

Vaigu leiab, et viiruse leviku arvud on ilusad – ilusad õpikunäited! «Võib-olla ma kõlan nagu mõni pahalasest professor ulmefilmist, kes räägib siin maailma lõpust, aga matemaatika toimib. Loodusel on täiesti ükskõik, mida meie tahame, loodus lihtsalt toimib. Ja matemaatika on keel, mille kaudu saame looduse toimimist kirjeldada ja ennustada tulevikku.»

Homne Arter räägib ka loo sellest, kuidas ettevõtja Kustas Kõiv suutis praeguses kriisis kõigest viie päevaga välja võluda ligi pool miljonit eurot, et laiendada oma parkimis- ja autopesulaäpi rakendust Saksamaale. 

Arvamuse ja Kultuuri fookuses on seekord ettevaatusühiskond: räägime hügieenilisest riigist, tootja vastutusest, autoritaarsusest ja paljust muust.

Sisukat nädalavahetust Postimehe seltsis, ja püsime terved!

Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.

Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest.