Tähtis teada ⟩ Keskpäevane ülevaade olulisematest kriisiuudistest
12. mai 2020, 12:49
Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 12. mai keskpäeval.
1746 ametlikult nakatunut
Viimase ööpäeva jooksul analüüsitud 1018 testist osutus kroonaviiruse suhtes positiivseks 5 ehk 0,5 protsenti. Eestis on tänaseks koroonatesti positiivse vastuse saanud 1746 inimest. Hommikuse seisuga vajab koroonaviiruse tõttu haiglaravi 48 inimest, neist 5 on juhitaval hingamisel, haiglast on koju saanud kokku 280 inimest, lõpetatud on 289 haigusjuhtumit. Uusi surmajuhtumeid ööpäeva jooksul ei lisandunud, kokku on koroonaviirus Eestis nõudnud 61 inimese elu.
Alates viirusepuhangu Eestisse jõudmisest on eksperdid kirjeldanud teaduskirjanduses levivaid väiteid sellest, nagu leviks Euroopas vähemalt kaks viiruse tüve: leebem nn Austria tüvi ja kuri, eriti surmav nn Itaalia tüvi. Seni on tegu olnud hüpoteesidega, konkreetseid uuringuandmeid nende väidete taga pole olnud. Nüüd heidab viirustüvede küsimusele Eestis valgust värske uuring. Lühidalt: kõik märtsikuus Eestis võetud üheksa proovi kuulusid tõenäoselt Põhja-Itaalias välja kujunenud gruppi. Lisaks tuli välja kaks tõenäoselt Eestis tekkinud mutatsiooni, milliseid mujalt maailmast teada ei ole.
Eestis saavad nüüd kõik soovijad teha ka antikehade vereanalüüsi, mis aitab teada saada, kas inimene on juba koroonahaiguse läbi põdenud.
Piirangute taandumine
Eestil on Läti ja Leeduga kokkulepe, et juba sellest reedest on kolme riigi vahel täiesti vaba liikumine – piirkontrolli Eesti-Läti piiril ei ole, Läti ja Leedu piiril on küll kontroll, kuid piiri saab ikkagi vabalt ületada. Ülehomsest lubab Soome töörännet, kus piiriületusel on vaja näidata töölepingut või tõestada muul viisil töösuhet.
Valitsust nõustav teadusnõukoda on pikalt arutanud Soome küsimust, kus koroonaviirusega nakatunuid on kolm korda rohkem kui Eestis ja nakatumine on endiselt probleem. Seetõttu teeb teadusnõukoda valitsuskomisjonile kaks ettepanekut: Soomest koju tulevad inimesed peaksid jääma karantiini ja peaksid saama testitud. Teadurite meelest peaksid Soomest tulnud inimesed jääma kodusesse karantiini ega tohiks ka kedagi külla kutsuda.
Eile tegid mitmed Euroopa riigid oma järgmise käigu malemängus salakavala vastasega, kus iga valearvestuse tagajärjed võivad olla rängad. Kui Prantsusmaa astus alles esimese suurema sammu tavaellu naasmise poole, siis juba varem piiranguid leevendama asunud Saksamaal on näha muret tekitavaid märke.
Iiri odavlennufirma Ryanair teatas täna, et taastab alates juulist 40 protsenti lendudest, et aidata turismist sõltuvatel majandustel nagu Hispaania, Portugal, Itaalia, Kreeka ja Prantsusmaa veidigi päästa tänavust turismihooaega. Lendudel seatakse sisse temperatuurikontroll ja näomaskid.
Uus tegelikkus
Eriolukorra lõpuni saame me ise avada haiguslehte, mis lubab haigena koju jääda. Seda võimalust on kasutatud varasemast palju rohkem: kui 2019. aasta märtsis-aprillis võeti 54 000 haiguslehte, siis tänavu on sama ajaga vormistatud neid ligi 100 000. Hüppeliselt suurenenud haiguslehtede hulk räägib nii rohketest haigestunutest kui ka avaliku soovituse kuulda võtmisest, et haigustunnustega inimene peaks koju jääma ja mitte tööle minema. Miks pole haige inimese töölt koju koju jäämine olnud meil seni ühiskondlik norm ja kas see võiks nüüd tänu koroonakriisile muutuda?
Täna kohtuvad ametiühingud peaministri ja tööandjatega ning kavatsevad tõsta üles teema töösuhete paindlikkusest kaubandussektori näitel. Ametiühingud soovivad, et töötukassa jätkaks palgatoetuse maksmisega ka suvel, kuid seda ei tohiks teha töötukassa reservide arvelt, vaid valitsus peaks raha juurde süstima.
Kuus nädalat uksi kinni hoidnud kaupmehed kutsuvad üles poodlemisega toetama Eesti majandust: väga palju kaupa on käes ja see on vaja maha müüa väga lühikese perioodi jooksul, sest muidu on kogu vaba raha selle all kinni ja pole võimalik osta uusi tooteid, mida sügisel müüma hakata. Kaupmehed rõhutavad, et ostlema kutsumine pole kindlasti agressiivne turunduskampaania, sest kõik saavad aru, mis on kaalul.
Epideemiast saab väljuda ainult juriidilises mõttes, aga ei saa väljuda koroonaviirusega ühiskonnast koroonaviiruseta ühiskonda ning ammugi ei saa väljuda sellisesse maailma, mida mäletame normaalsena – maailma, kus pandeemiat polnud kunagi olnudki, kirjutab Postimees tänases juhtkirjas. Meie väärtushinnangud on muutunud ja looduse poole vaatame me juba hoopis teise pilguga, leiab Pärnu arengusse jõudsasti panustanud ärimees Vallo Palm. Tema sõnul näeme me koroonaviirusest tingitud eriolukorra tegelikku mõju ilmselt alles sügisel – kriis võib kaasa tuua valulikke muutusi, kuid talle tundub, et pärnakad ei ole meeleheitel. Võib-olla saigi spaade aeg läbi, küsib ta retooriliselt.
Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.
Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest.