Isamaa toetus on madalaimal tasemel alates eelmise aasta algusest (10)
14. mai 2020, 06:21
Erakondade reitingute järgi on Isamaa toetus langenud madalaimale tasemele alates eelmise aasta algusest – selle üks põhjus on teadur Martin Mölderi hinnangul asjaolu, et Isamaal sisuliselt puudub toetus venekeelse elanikkonna hulgas.
Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti ASi tellitud viimase küsitluse järgi toetab Reformierakonda 30,9, Keskerakonda 24,5 ja Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 18,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Nädalaga ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud, kuid viimase kahe nädala jooksul on 1,5 protsendi võrra langenud Reformierakonna toetus.
Esikolmikule järgnevad Sotsiaaldemokraatlik Erakond 8,4, Eesti 200 7,5 ning Isamaa 5,2 protsendiga. Alates eelmise aasta algusest, kui Norstat erakondliku eelistuse küsitlustega alustas, pole Isamaa toetus veel nii madalal tasemel olnud.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 48 ja opositsioonierakondi 39,3 protsenti vastajatest.
Teadur Martin Mölderi sõnul on valitsuserakondade toetus viimase aasta jooksul liikunud väga erinevates suundades. Kui EKRE pikaajalist toetust valitsusse kuulumine eriti mõjutanud ei ole ning Keskerakond on praeguseks hakanud sellest pigem võitma, siis Isamaa toetus on valimistest alates liikunud stabiilselt allamäge ning jäänud praeguseks pidama napilt valimiskünnise kohale.
«Kui vaadata viimaste kuude arenguid Isamaa toetuses, siis on märgata, et pärast eriolukorra kehtestamist tegi nende toetus selge languse meeste hulgas, samal ajal kui esmalt Keskerakonna ja seejärel EKRE toetus tegi samas valijagrupis hüppe,» märkis Mölder.
Isamaa toetus on märkimisväärselt kõrgem võrreldes nende üldise toetuse tasemega ainult 75-aastaste või vanemate seas. «Ning nad on selgelt kõige madalama toetusega erakond vene keelt kõnelevate valijate hulgas. Võiks isegi öelda, et vene valijate hulgas Isamaal toetus sõna otseses mõttes puudub. Samas on isegi EKRE suutnud selles valijagrupis mõneprotsendilist toetust hoida. On märkimisväärne, et kohati on EKRE toetus vene valijate hulgas olnud samal tasemel, kui Isamaa praegune toetus eesti valijate hulgas. See võiks olla Isamaale järelemõtlemise koht,» ütles Mölder.
«Erinevate koalitsioonivõimaluste hulgas on praegune valitsus ilmselt Isamaa kõige eelistatum, kuid paraku ei ole nad suutnud valitsuses olemist enda kasuks muuta. Osalt võib olla tegemist konservatiivse suunamuutuse järelmõjuga. Kolme aasta tagune Isamaa ja Res Publica Liit ei olnud sugugi nii selgelt konservatiivne erakond ning valitsuse moodustamise eelistamine EKREga võis erakonnalt viia osa valijaid, kes oleksid pigem toetanud vana Isamaad. Ehk pole erakonnal veel uusi valijaid õnnestunud juurde võita,» märkis Mölder.
Samas on Isamaa asukoht ideoloogilisel maastikul Mölderi sõnul selleks soodne. «Nende valijad on koos EKRE ja Reformierakonna valiajatega selgelt majanduslikult paremal poolel ning kuigi Isamaa valijaskond on liikunud viimastel aastatel konservatiivsuse suunas, asuvad nad sellel mõõtmel Reformierakonna ja EKRE vahel. Seega on nad strateegiliselt heas positsioonis, et mõlemalt valijaid juurde võita,» lisas Mölder.
Tulemuste presenteerimisel on MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut ja uuringufirma Norstat Eesti AS keskendunud viimase nelja nädala koondtulemusele. See tähendab, et valimiks kujuneb vähemalt 4000 inimest ning statistiline viga on +/– 1,55 protsenti. Sellisel kujul erakondade toetusprotsentide arvutamine tasandab üksikutes küsitlustes esinevad kõikumised, mis tulevad nii suuremast statistilisest veast kui lühiajalise mõjuga sündmustest. Nelja nädala koondtulemuste presenteerimine andis kõikide valimiseelsete küsitluste seas kõige täpsema tulemuse, erinedes tegelikest valmistulemustest maksimaalselt vaid 0,9 protsenti.
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituut on 2016. aasta jaanuaris asutatud mõttekoda, mis uurib ja analüüsib Eesti ühiskonnas toimuvaid sotsiaalseid protsesse.