Tähtis teada ⟩ Keskpäevane ülevaade olulisematest kriisiuudistest

Ikla piiripunktis lõppes täna südaööl piirikontroll. Foto: Urmas Luik

Postimees annab kiirülevaate eriolukorra ja koroonakriisiga seotud olulisematest uudistest ja arengutest 15. mai keskpäeval. 

1766 ametlikult nakatunut

Viimase ööpäevaga lisandus Eestis kaheksa positiivset testi, suri üks inimene. Hommikuse seisuga vajab koroonaviiruse tõttu haiglaravi 42 inimest, kellest viis on juhitaval hingamisel. Tänaseks on haiglast koju saadetud 287 inimest. Kokku on tervenenud 1375 eestimaalast. Koroonaviirus on Eestis nõudnud 63 inimese elu.

Eestis on seni kokku tehtud üle 68 tuhande esmase testi, millest 1766 ehk 2,6 protsenti on olnud koroonaviiruse suhtes positiivsed. 

Eriolukorra lõpp

Eriolukord, mille valitsus kuulutas välja 12. märtsil, lõpeb Eestis pühapäeva südaööl. See ei tähenda siiski veel kõigi piirangute lõppemist samast ajast – osa piiranguid on leevendatud juba varem ning osa jääb kehtima ka pärast eriolukorra lõppu.  

Foto: Valitsuse kommunikatsioonibüroo

Kehtima jäävad piirangud

1. Spordivõistlused pealtvaatajatega ei ole lubatud.
2. Toitlustusasutuste lahtiolek ja alkoholimüük on lubatud kuni vaid kella 22ni.
3. Kasiinod, vesipiibu kohvikud, mänguautomaatide saalid, täiskasvanute klubid jmt meelelahutuskohad on suletud.
4. Ööklubid on suletud.
5. Covid-19 diagnoosiga isikutel ja lähikontaktsetel on karantiinikohustus.
6. Hoolekandeasutustes viibivatel Covid-19 diagnoosiga isikutel on keelatud kokkupuude teiste isikutega, välja arvatud hoolekandeasutuste töötajate ja meditsiinitöötajatega.
7. Tallinna-Stockholmi liinil on reisijatel liikumisvabaduse piirang huvireisi raames (see tähendab, et kruiisireise ei toimu).
8. Kehtima jäävad piirangud riigipiiri ületamisel (välja arvatud erisused Läti, Leedu ja Soomega).
9. Isikutel, kes on ületanud Eesti riigipiiri riiki sisenemise eesmärgil, on kohustus viibida karantiinis 14 päeva (välja arvatud erisused Läti, Leedu ja Soomega).
10. 2+2 reegel.

Märgiline tähis

Südaööl lõppes Eesti ja Läti piiril 17. märtsil kehtestatud ajutine piirikontroll ja riigipiiri valvamine. Kaitsemaskidega ametnikud kontrollisid südaööni kõigi piiri ületavate sõidukijuhtide reisidokumente. Kell 12 öösel kuulutati piiril töö lõppenuks ja pärast tordisöömist jäi Ikla piiripunktis pimedaks ja vaikseks. 

Leevendustest hoolimata peavad piiriületajad endiselt järgima koroonaviiruse tõkestamiseks antud korraldusi, näiteks maskikandmise nõuet või 2+2-reeglit, mille kohaselt tohib üheskoos liikuda kuni kaks inimest ja teineteisega tuleb vähemalt kahemeetrist vahemaad.

Lennureisijaid aga peavad arvestama sellega, et neid ootab ees hulk uusi reegleid. Iseäranis tasub meeles pidada seda, et ühtseid reegleid pole – järgmises riigis ja lennujaamas ning lennukis võib kehtida juba teistsugune eeskiri. Aga muidugi tasub olla valmis ka selleks, et sihtpunktis ootab ees paar nädalat karantiini.

Kuigi airBaltic teatas eile, et avab alates esmaspäevast uuesti otselennuliinid Tallinna ning Amsterdami, Kopenhaageni, Oslo ja Riia vahel ning nädal hiljem ka otselennuühenduse Vilniusega, sekkus hilisõhtul sellesse Eesti valitsus. Seetõttu on vähemalt Amsterdami ja Kopenhaageni lennuliini avamine kahtluse all. Lisaks läheb ilmselt sulgemisele lennuliin Minskisse. Otsuse, kuhu lennata saab, langetame meie, rõhutas valitsuse nimel rääkinud majandus- ja taristuminister Taavi Aas äsjasel pressikonverentsil ja selgitas, et Minskis on nakkuskordaja ohutuks reisimiseks praegu veel liiga kõrge. 

Kas teine laine tuleb?

Postimehe ja teaduste akadeemia nõukojas ütles haiguse kulgu modelleeriv TTÜ professor Jaan Kalda, et ajakirjanduses meil ja mujal räägitakse muudkui sellest, kas teine laine tuleb, ja et kas ta tuleb pigem tsunami või rahuliku lainetusena jne. Samas näib, et keegi ei teadvusta endale, et selle laine tulek ja kuju ei ole mitte loodusseadus, vaid otseselt meie endi käitumise tulemus. «Kui laseme kõik päris lahti, siis tuleb selline tsunami, et vähe ei ole,» tõdes Kalda. Inimesed peavad aru saama, et piirangute leevenedes langeb nende õlule veelgi suurem vastutus selle eest, et haiguse uus plahvatuslik levik ära hoitaks.

Eesti sajandi võimalus

Ülemaailmses pandeemias on avanenud Eestile ambitsioonikas võimalus alustada Maailma Terviseorganisatsiooniga (WHO) digikoostööd, mille võtmesõnaks on andmevalitsemine: immuunsustasku, andmete liikumine ja privaatsus. Postimehega rääkinud asjaosaliste kinnitusel on tegemist kõike muud kui tagasihoidliku koostööplaaniga – see on meie e-riigi põhimõtete globaalse läbilöögi võimalus, millest oleme alati unistanud. Tegu on sajandi võimalusega näidata, et meie x-tee saab tõhusalt aidata ka suurt rahvusvahelist organisatsiooni. 

Nädalavahetus Postimehega

Rootsi, mida paljud poliitikud ja teised arvamusliidrid on sageli seadnud Eestile eeskujuks, on võidelnud koroonapandeemia vastu märksa leebemalt kui teised Euroopa riigid. Nüüdseks teame, et jutud, nagu tahtnuks Rootsi saavutada teistest riikidest leebemate piirangutega rahva karjaimmuunsust, on linnalegend, ja et tegelikult oli eesmärk hoida haiglaid ülekuumenemise eest. Ent äsja tunnistas Rootsi, et ei ole suutnud eriti oma eakaid kaitsta, mis tekitab küsimuse, kas seal on pandeemia ohjeldamisel midagi väga viltu läinud.

Nädalavahetuse Arter rääkis Rootsi Perearstide Seltsi esimehe ja Rootsi arstide liidu liikme Marina Tuutmaga, kes lahkus Eestist 16 aastat tagasi ning töötab nüüd perearstina Karlstadis. Tema toob meieni põhjaliku ja mõtlemapaneva pildi sellest, miks viirus ikkagi Rootsis laastas ja seal hooldekodusid ründama pääses.

Homne Arter uurib ka seda, mis imekoht on paljuräägitud Wuhani viroloogiainstituudi kõrgeima ohtlikkusetasemega laboratoorium, kus ilmselt ainsa eestlasena on käinud viroloogiaprofessor Andres Merits.

Täpselt 30 aastat tagasi edastas toonane valitsusjuht Edgar Savisaar raadio kaudu rahvale legendaarseks saanud sõnad: «Toompead rünnatakse! Kordan: Toompead rünnatakse!». Mis aga toimus enne ja mis juhtus pärast seda üleskutset?

AK fookuses on ühe Eesti olulisema kõrgkooli, tehnikaülikooli rektorivalimised ja Saksamaal resideeruva helilooja Jüri Reinvere vaatlus pandeemia mõjudest – ning tema ennustus, et teadlaste kuulamine jääb ajutiseks. 

Sellest ja veel paljust muust saate lähemalt lugeda nädalavahetuse Postimehest.

Ole kursis päeva kõige olulisemate uudistega ja telli endale Postimehe uudiskiri, mis koondab igal hommikul paberlehe lood – uudised, reportaažid, analüüsid ja sisukad arvamused.

Kõigile küsimustele eriolukorra ja koroonaviirusega seonduva kohta leiate vastused Postimehe suurest ülevaatest.