Rahandusministeerium on ette valmistanud uue eelnõu, mille järgi tuleks Tallinna vanalinnas asuv Mustpeade Maja ikkagi Mustpeade vennaskonnale tagastada, Tallinn on sellele jätkuvalt vastu.
Valitsus läheb Mustpeade Maja tagastamisel teisele ringile
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eelmise aasta jaanuaris andis riigikohus õiguse Tallinna linnale, kes oli Mustpeade Maja tagastamise vastu. Kohtu põhjendus seisnes tol korral selles, et tagastamise otsus ei olnud piisavalt motiveeritud.
Rahandusministeeriumi vastuses Postimehele on kirjas, et uue tagastamisotsuse tegemisel on võetud arvesse kõik asjassepuutuvad väited ja seisukohad ning uus otsus on põhjalikult motiveeritud.
«Kui nüüd peaks juhtuma, et valitsus võtab tagastamisotsuse vastu, siis annab linn selle kindlasti kohtusse,» ütles Tallinna linnapea nõunik ja vanalinna asjatundja Jüri Kuuskemaa.
Ta lisas, et kui 1999. aastal tähistati Mustpeade vennaskonna Tallinnas olemise 600. aastapäeva, siis tekkisid linnal vennaskonnaga sõbralikud suhted ning Kuuskemaa ise käis Bremenis vennaskonna iga-aastasel kogunemisel.
Vennaskonna Eesti osakond
«Juba siis nägin, et vennaskonnas oli kuuskümmend liiget keskmise vanusega 60 – 80 aastat, enamus neist elas Saksamaal, osa ka Rootsis ning vaid kaks venda olid Eestist,» ütles Kuuskemaa. «Minu soovitus oli, et kui vennaskond ei taha välja surra, siis tuleks koostöös Eesti noorte ärimeestega luua Tallinnas Mustpeade vennaskonna osakond. Tegemist on ju auväärse meeste klubiga.»
Sel juhul oleks ka põhjendatud Mustpeade Maja tagastamine vennaskonnale. Eesti ärieliidist koosnev osakond võiks hakata Mustpeade Maja majandama. Sel juhul oleks tegemist äriprojektiga, kuid Tallinnale ei oleks niisugune variant loomulikult kasulik.
«Kahjuks on see Tallinna osakond siiani loomata, mistõttu on praegu tekkinud olukord, kus ei ole sisulist põhjendust anda neile (vennaskonnale – toim.) tagasi see majavaldus, mis koosneb kolmest majast 87 ruumiga,» kinnitas Kuuskemaa. «Mina isiklikult ka praegu tagastamist ei poolda.»
Kuuskemaa ei osanud öelda, miks valitsus ikkagi tahab nii järjekindlalt Mustpeade Maja tagastada. Ühe võimaliku põhjusena tõi ta välja oletuse, et ei taheta Mustpeade vennaskonnale hoone eest kompensatsiooni maksta ja nii soovitakse riigi raha kokku hoida.
Tallinna abilinnapea Eha Võrgu sõnul käitub rahandusministeerium praegu täpselt samamoodi nagu eelmiselgi korral, kui jäeti rahuldamata linna taotlus Mustpeade Maja mitte tagastada. See näitab tema sõnul, et valitsust ei huvita üldse, et see hoone võiks olla avatud kultuuriobjekt. Pealegi tegutseb majas praegu juba Tallinna filharmoonia.
«Kui eelmisel korral oli riigikohtu lahendis kirjas, et Mustpeade Maja tagastamise otsus on motiveerimata, siis nüüd püüab rahandusministeerium neid vajakajäämisi ümber teha ja vigu parandada,» ütles Võrk. Samas lisas ta, et ka uus eelnõu on kehvasti motiveeritud ning puuduvad uued argumendid. Kui muud üle ei jää, peab linnavalitsus taas kohtusse pöörduma.
Avalik kasutus säilib
Rahandusministeeriumi väitel on Mustpeade vennaskond võtnud hoone avaliku kultuuriobjektina kasutamise suhtes siduvaid kohustusi, mistõttu jääb maja kultuurile, linnakodanikele ja turistidele ka edaspidi avatuks.
«Maja kuulub praegu Tallinna linnale ning tagastamise korral saavad selle kasutuse üle otsustada üksnes arvatavad tulevased kaasomanikud – Tallinna linn ja Mustpeade vennaskond,» seisab ministeeriumi vastuses.
Abilinnapea Võrk ei saa aru, miks praegu mujal maailmas tegutsevad mustpead on Eesti valitsusele tähtsamad kui kohalik rahvas. Paratamatult tekib huvi, miks ikkagi tahetakse kramplikult seda maja tagastada. Üldlevinud kogemuse järgi olulisi kultuuriobjekte ei tagastata.
Võrk märkis, et kui mustpead tõesti tahavad oma tegevust Tallinnas jätkata, siis võiks ju linn neile selles majas ruume rentida.
Mustpeade Maja
Mustpeade vennaskond tekkis 1399. aastal. Vennaskond oli tegev ainult Eesti ja Läti aladel, mujal Euroopas tundmatu. Vennaskonna liikmed lahkusid Tallinnast 1940. aastatel.
Mustpeade Maja (Pikk 26) kohal asus elamu arvatavasti juba 14.sajandil. 16. sajandi esimesel poolel ostsid selle mustpead, ehitati uus võlvimata laega saal.
1597.a. toimus suurem ümberehitus, kujundati ümber ka maja fassaad.
Järgmine suurem ümberehitus oli 1908.a., põhiliselt muudeti interjööre.
Maja restaureeriti põhjalikult 1970.aastate lõpus, interjöör uuendati 1990.aastate lõpus.
Allikas: wikipedia