Sisuturundus
Kriisikogemus annab kohalikule turismile uue hoo
Eestimaa Talupidajate Keskliit alustas koostöös Maaeluministeeriumiga koordineeritud agroturismi edendamisega paar aastat tagasi, mil kutsus kõiki ettevõtlikke ja hakkajaid talupidajaid algatusega liituma, et pakkuda kohalikele põllumajandustootjatele turismiteenuse osutamisega lisasissetuleku võimalust. Tänaseks on projektiga ühinenud rohkem kui 30 talu, kes ühel või teisel moel rikastavad toidu- ja turismisektorit. Ent talude potentsiaal sellega tegeleda on tunduvalt suurem ning käesoleval aastal, mil rinda tuleb pista koroonaviiruse põhjustatud kriisiga, võib just agroturism olla paljude jaoks päästerõngaks, et elu maal seisma ei jääks.
Mitu rauda tules
Fakt on see, et kriis ja olukord, milles eksisteerime, mõjutab kõiki ja kõike ning tegemist on ajaga, mil paljud harjumuspärased asjad, olukorrad ja valikud muutuvad ning pole enam endised. Me avastame end uuest reaalsusest. See on aeg, mil tasub olla nutikas ja avatud meelega, et kriisist väljuda tugevamana. Talunikele, kelle põhitegevuseks on erinevate põllumajandus- või kalandustoodete valmistamine, on agroturismiga tegelemine üks võimalus seljatada kriis sujuvamalt, kuna läbi selle on võimalik hajutada riske erinevate tegevuste vahel. On ju agroturism põllumajandustootmise ja turismi kombinatsioon, mis pakub võimalust külastada talusid või teisi põllumajanduslikke ettevõtteid, kogeda maaelu ja maal elamise viise ning lüüa kaasa igapäevases talutöös.
Eestimaa Talupidajate Keskliidu tegevjuht Kerli Ats toob agroturismi boonusena välja tõsiasja, et põllumajandusettevõtetel on võimalik selle tegevusega tugevdada ettevõtete konkurentsivõimet ja jätkusuutlikkust läbi turismitoodete ja traditsiooniliste põllumajandustoodete lisamüügi. “Põllumajandustootjate jaoks on üheks suuremaks riskiks hindade volatiilsus ning agroturism on hea võimalus riske hajutada erinevate ettevõtlustegevuste vahel,” tõdeb Kerli Ats. Sama meelt on ka Jaanihanso siidritalu peremees Alvar Roosimaa, kelle sõnul on väikeste maaettevõtete jätkusuutlikkuse võti fokusseeritud mitmekülgsus.
Ideaaljuhul peaks Roosimaa hinnangul igal talunikul olema kolm või neli või lausa viis erinevat sissetulekuallikat, mis koos töötades sünergia moodustavad ning kui juhtub, et mõni neist mingil põhjusel ära langeb, suudavad teised ellu jääda ja kriisist üle aidata. „Näiteks oli meie kalender märtsi alguses kevadistest broneeringutest kirju, mõned rohkem kui aasta aega tagasi tehtud. Inglased, sakslased, prantslased, lätlased, soomlased ja muidugi kohalikud reisiseltskonnad olid kinni pannud ekskursioone, degustatsioone, koolitusi, seminare, kuid töise hooaja alguse asemel on olnud hoopis kolm kuud vaikust. Ent elu aitab sees hoida kaubandus ja meie oma e-pood,“ tõdeb Roosimaa lisades, et õnneks on nad alati olnud konservatiivsed ja pole kõiki mune ühes korvis, ühe käe otsas õõtsutanud.
Ka Nopri talu turundusjuht Karl Niilo märgib, et kriisi tõttu said nad kinnitust asjaolule, et vaid ühele sissetulekuallikale orienteerumine pole jätkusuutlik. „Paraku pole kriis jätnud puutumata kedagi ning tugeva löögi sai just turismisektor, mis põhineb suuresti emotsioonidel. Näiteks olime meie sunnitud sulgema oma talupoe. Seega turismile pole majanduslikus mõttes üksi mõtet lootma jääda, küll on see aga võimalus hajutada riske erinevate valdkondade vahel,“ märgib Niilo.
Kohalik turism saab uue võimaluse
Kui veel hiljuti oli soodsam, ahvatlevam ja prestiižikam puhata palmi all, siis erinevate liikumispiirangute tõttu on paljud sel kevadel avastanud end soost ja rabamatkadelt. Kuna soojamaareisid sel suvehooajal tõenäoliselt oma tavapärases mahus ei taastu annab see võimaluse siseturismile. Selle edendamisse annavad suure panuse ka kohalikud ettevõtted ja tootjad, kes oma uksi taas külastajatele avama hakkavad, et pakkuda kohalikku toodangut, tutvustada oma tegevusvaldkonda ning eriolukorraga nii mitmeski mõttes rikastunud meelelahutusprogrammi.
„Külaliste võõrustamine ja ettevõtmiste korraldamine Jaanihansol on meie jaoks ilmselt kõige olulisem väljund oma brändi tutvustamisel ning samal ajal väga oluline sissetulekuallikas. Samavõrra tähtis on meie enda jaoks kohtuda inimestega ja saada otsest tagasisidet, näha emotsioone ja vahetuid reaktsioone,“ tõdeb siidritalu peremees Roosimaa, kelle sõnul ootavad nad juba külalisi ning pakuvad teenuseid vastavalt uuele normaalsusele. Mõnele projektile on paraku tõmmatud ka pidurit, kuid mitte lõplikult. „Hoovi peal on käimas uhke välilava ehitus, mille oleme korraks konserveerinud, aga kindlasti kavatseme selle lõpuni teha. Suuremad kontserdid muidugi lähituleviku reaalsusesse ei mahu, aga kunagi teeme ka need ära. Kui tuleb ilus suvi, siis ei ole mingit põhjust, miks inimesed ei peaks tahtma külla tulla, vaadata põnevaid asju, maitsta ehedaid jooke ja tunda ennast puhtas maaõhus hästi,“ märgib Roosimaa, kes on veendunud, et elu läheb edasi ja ehk annab kriisikogemus kodumaisele turismile uue hoo sisse.
Positiivset joont hoiab ka Nopri talu rahvas, kelle eesmärk on jõudsalt edasi töötada. Nopri turundusjuhi Karl Niilo sõnul on olukord ajutine. „Kõik saab uuesti ja veel paremini toimima,“ on mees veendunud lisades, et Nopris alustatakse turismi tegevustega aktiivsemalt juulis, mil külastajatele pakutakse taas võimalust tutvuda piimafarmiga, meiereiga, degusteerida tooteid ja neid kaasa osta. „Käesoleval aastal tahame külastajatele jätkuvalt näidata, kuidas elu talus päriselt käib ning sel suvel keskendume pereturistidele, kellele hakkame pakkuma uut moodi võimalust iseseisvalt taluga tutvuda,“ sõnab Niilo lisades, et peatselt on iseteenindusekskursiooni juhised ka kõigile saadaval. Samuti avatakse taas talupood.
Agroturism kui Eesti nokia
„Suures pildis on urbaniseeruvas maailmas agroturismi tulevik helge ja Eesti on siin väga heas positsioonis oma rohke puutumatu loodusega,“ toob Jaanihanso talu omanik Alvar Roosimaa välja märkides, et Jaanihanso on alati entusiastlikult ühinenud kõigi kohalikku toidu- ning joogikultuuri propageerivate ettevõtmistega, kuna siidrivabriku idee on algusest peale olnud kujundada välja traditsioonilise veinimaja stiilis ettevõte, mille kultuuris ja tegevuses on kesksel kohal külaliste vastuvõtmine. „Ülemaailmselt on lisandväärtust pakkuvad veinimajad ja -mõisad pika edumaaga kõige populaarsemad turismisihtkohad väljaspool linna. Seetõttu on algatused, mis meie eesmärki propageerida aitavad, Jaanihanso jaoks täpselt õige väljund.“
Nopri turundusjuhi Karl Niilo sõnul annab toidutootjate tegevuse näitamine läbi agroturismi edendamise tarbijale ja ka kõigile teistele selge ja loogilise põhjenduse maaelu vajalikkusest. Lisaks saab tarbija agroturismi kaudu teada kui usaldusväärne on Eesti toit. „Oma piirkonnas toodetud toit on see, mida tuleb hinnata. Vaid läbi tarbija positiivse hinnangu on Eesti maaelu ja toidu tootmine jätkusuutlik.“
Eestimaa Talupidajate Keskliidu üheks rolliks on agroturismi ettevõtete koondamine, et aidata neil oma teenust külalistele tutvustada – nii kohalikule kui välisturistile. Taluliidu tegevjuht Kerli Ats kutsub kõiki inimesi üles agroturismitalusid külastama ning talunikke üles algatusega ühinema. „Meie peamiseks tulevikuvisiooniks on, et agroturismi teenust pakuksid Eestis kordades rohkem talunikke kui neid täna liitunud on, et saaksime üheskoos põllumajandust laialdasemalt tutvustada.“ Agroturismiga saavad liituda kõik talupidajad, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on põllumajandus, mesindus või kalandus ning, kes soovivad oma põhitegevuse kõrvalt pakkuda lisaks turismiteenust.
Liisa-Maria Connor – agroturist, blogija, müügi ja juhtimise treener
Alles hiljuti avanes mul võimalus kogeda ehedat maaelu ning külastada Hõbeda kitsefarmi. Võin öelda, et igapäevaselt linnas elades on juba ainuüksi linnast välja saamine ja maaelu kogemine värskendav. Minu jaoks oli tore näha, kuidas suure pühendumuse ja armastusega tehakse seda, mida nad teevad – ei mingit suurt ekspordiplaani, vaid lihtsalt suur armastus maaelu ja loomade vastu, mida teistegagi jagada. Huvitav on aga see, et olen varemgi farme külastanud, kuid ma ei teadnud, et see ongi agroturism. Ma ei teadnud, mida see sõna endas hõlmab, ma ei olnud sellest midagi varem kuulnudki. Kuid nüüd, Hõbeda farmi külastades, sain teada, et niisama lihtsalt saabki paljude talude uksest sisse astuda ning ei pea ootama mõnd Avatud Talude päeva, et seda teha. Kindlasti julgen soovitada seda kogemust kõigile, eriti lastega peredele, sest paljud lapsed tunnevad loomi piltidelt küll ära, kuid pole neid kunagi päriselt näinud. Kõigile teistele soovitan samuti olla avatud meelega ning kogeda, mida kodumaal pakutakse. Eestis on väga palju uskumatult põnevaid kohti, rohkem kui usume.