Riina Solman: Abhaasia eestlased on osa Eestist

Riina Solman

FOTO: Tairo Lutter

Rahvastikuminister Riina Solman nõustub Postimehes 21. mail ilmunud juhtkirja autoriga, et väliseesti kogukondade kaasamine välispoliitika arengukavasse on vajalik. Solmani sõnul pole aga välisministeeriumiga konkurentsi tekkinud ja tegelikult on koostöö tihe. 

«Juhtkirjas käsitleti hiljuti valminud välispoliitika arengukava 2030, mis hõlmab muu hulgas ka välismaal elavate eestlastega seonduvat. Nõustun igati artikli autoriga, et väliseesti kogukondade kaasamine on äärmiselt vajalik. Praeguses valitsuses kuulub vastutus selle teema eest rahvastikuministrile. Võin kinnitada, et erinevalt artiklis toodust ei ole välisministeeriumiga tekkinud selles vallas konkurentsi, vaid hoopis väga tihe koostöö, nagu ka teiste ministeeriumitega, kes väliseestluse edendamisse panustavad. Välisministeeriumi osas puudutab see eelkõige konsulaarteenuste- ja võrgustiku panust meie väliskogukondade toetamisse,» kommenteeris rahvastikuminister.

«Tihe seos on valdkonnal aga ka kultuuriministeeriumiga. Näiteks toetatakse nende kaudu väliseesti kultuuriorganisatsioone ja pakutakse Eestisse tagasipöördujatele nõustamist ning toetusi Integratsiooni Sihtkapitali kaudu,» selgitab ta. «Lisaks on valdkonnal tihe seos ka haridusministeeriumiga, kes korraldab eesti keele õpet võõrsil. Kõigil nendel pooltel on oluline roll ja rahvastikuministri ülesandeks on kõik need tegevused üheks tervikuks kokku siduda, millega praegu väga aktiivselt ka tegelen.»

«Tuleb tähele panna, et välispoliitika arengukava koostamine algas juba enne rahvastikuministri ametkonna taastamist. Kuna varem väliseestluse valdkonnal puudus riiklike strateegiate tugi, otsustati see teema lülitada välispoliitika arengukavasse. Kuigi see oli kindlasti oluline ja vajalik samm, ei vähenda see vajadust väliseesti kogukondade arengut ja Eestiga seotust edendava tervikliku strateegia järele,» selgitab Solman. «Seetõttu algatasin juba eelneva aasta lõpus üleilmse eestluse programmi koostamise ning hetkel on see töö juba lõpusirgel. Lisaks varem nimetatud ministeeriumitele ja teistele ametkondadele on selles protsessis tihedalt kaasa löönud ka väliskogukondade esindajad. Seega, kui käesoleval aastal senine Rahvuskaaslaste programm 2020 lõpeb, tuleb selle asemele veelgi terviklikuma haardega Üleilmse eestluse programm 2030.»

«Programmis on oluline roll ka Eestist lahkunud eestlaste toetamisel, kes soovivad kodumaale naasta,» kinnitab ta. «Erilist tähelepanu tuleb muidugi pöörata just neile eestlastele, kes vajavad oma riigi tuge keerulise olukorra tõttu elukohariigis, eelkõige pean silmas Abhaasia eestlasi. Lisaks leiavad programmis kindlasti kajastust juba end tõestanud tegevused, nende hulgas eesti keele laagrid välismaal, tagasipöördumistoetus ning nõustamised Eestisse naasnutele või seda plaanivatele eestlastele.»

«Igati nõustun, et «välismaal elavatele eestlastele pööratud tähelepanu on sihtgrupile kindlasti liigutav, kuid peale sõnade vajab see ka tegusid». Siiski ei tohi unustada, et ka sõna võib olla tegu. On väga oluline, et väliseestlased tunneksid ennast osana Eestist, mis on eeltingimuseks eestluse alalhoidmisele ja ka Eestisse tagasipöördumisele. Ilma suhtluseta ja sõnadeta seda tagada pole võimalik. Seetõttu oleme programmi väljatöötamise käigus jõudnud koostöös ERRiga ideeni kutsuda sügisest ellu iganädalane väliseesti uudistele pühendatud saade. Väliseestlased teavad Eesti meedia kaudu siin toimuvat üsna hästi, kuid vastupidise kohta ei saa kahjuks sama öelda. Eesti diasporaa on hinnanguliselt 120 000 kuni 200 000 inimese vahel, mis tähendab, et väljaspool Eestit elavad eestlased moodustavad umbes 15 protsenti kõikidest eestlastest. Meil siin kodu Eestis tuleb jõuda arusaamisele, et väliseesti kogukonnad on oluline osa Eestist. Nendega arvestamiseks ja sideme hoidmiseks on hädavajalik, et oleksime kursis ja teaksime, mis väliskogukondades toimub. Koostöö saab tugineda üksnes teineteise tundmisel, suhtlemisel ja tunnustamisel ning seetõttu on sõnal oluline jõud,» räägib Solman.

«Samuti on sõnal oluline jõud väliskogukondade siseselt. Seda ülesannet on seni väga hästi täitnud väliseesti ajalehed, kuid paraku on paljud neist viimasel ajal raskustesse sattunud ja kinni pandud või digitaalseks muutunud,» kirjeldab Solman. «Seetõttu oleme juba programmi koostamisega paralleelselt välja kuulutamas taotlusvooru väliseesti väljaannete toetuseks. Taotlusi saab esitada suve jooksul ning otsused sünnivad septembriks. Olemasolevad lehetoimetused ja nende võrgustik aitab ühendada inimesi nii väliskogukonna siseselt kui ka luu ja hoida kontakti Eestiga. Need ja teisedki käega katsutavad meetmed leiavad põhjalikumat kajastust peagi valmivas programmis, mis oleks aluseks ka täiendavate ressursside saamisel väliseestluse valdkonda.»

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles