OTSEPILT ⟩ Arutelu: valitsus kaugenes tasakaalus eelarvepoliitikast juba enne kriisi

Video ei ole enam kättesaadav.

Tänasel riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil võetakse luubi alla riigikontrolli ülevaade sellest, milline on olnud riigijuhtide eelarvepoliitika ning kas on peetud kinni riigieelarve põhimõtetest.

Tänase arutelu aluseks on riigikontrolli «Ülevaade rahandusprognoosi ja -seirega seotud riskidest riigi eelarvepoliitikas», mille eesmärk oli selgitada, kas ja millised riskid riigi majandus- ja rahandusprognoosi koostamises ning riigieelarve tulude ja kulude seires võivad pärssida valitsuse kaalutletud eelarveotsuste tegemist.

Riigikontrolli ülevaatest selgub, et riik pole märganud oma rahakotis toimuvaid ülekulusid, enne kui need on juba päris suured ja midagi enam teha ei anna.

Istungile on kutsutud rahandusminister Martin Helme, riigikontrolör Janar Holm, eelarvenõukogu liige ja riigikontrolli peakontrolör Märt Loite ning teised rahandusministeeriumi ja riigikontrolli ameti esindajad.

Avalik istung algab kell 13.15. 

Riigikontroll: riigi kulude-tulude prognoosimine logiseb ja kulutuste jälgimine lonkab

Riigikontroll võrdles ülevaates rahandusministeeriumi eelarveprognoose ja riigi tegelikke tulusid-kulusid ning osutas, et 2018. aastal keset stabiilset majanduskonjuktuuri oli keskvalitsuse nominaalne puudujääk plaanitust üle 200 miljoni suurem. Seda vaatamata eelarvenõukogu korduvatele hoiatustele.

Raskusi on olnud eelkõige riigikassasse laekuvate aktsiiside ja Euroopa Liidu toetuste kasutamise hindamisega. Lisaks tuvastas ülevaade, et järelevalve kulude üle eelarveaasta kestel on puudulik, mistõttu tekib oht, et eelarvepuudujääki märgatakse alles siis, kui see on juba suureks kasvanud.

Reaalsusele toetuvad prognoosid ja riigieelarve kulude ja tulude pidev seire mängivad olulist rolli ratsionaalsete eelarvevalikute tegemisel, millel on pikaajaline mõju riigi, siinsete elanike ja ettevõtete käekäigule. «Praegune aeg annab hinnangu vahepeal levinud suhtumisele, et «reservid põlevad kasutult» ja tuleks kasutusele võtta, või et Eestil on ruumi laenamiseks palju ning seda tuleks ka kohe teha,» kommenteeris riigikontrolör Janar Holm ülevaate tulemusi.

«Praegu võime end tunda õnnelikult, et vaatamata varude kiirele vähenemisele viimastel aastatel on koroonaviirusest tingitud kriisi alguseks keskvalitsuse reserve veel siiski mõnevõrra järel,» lisas riigikontrolör, osutades, et distsiplineeritud eelarvepoliitikat läheb eelseisvatel aastatel veelgi rohkem vaja. Holmi sõnul näitab praegune kriis, kui oluline on riigi rahaasjad korras hoida ja kui kiiresti võivad kahaneda puhvrid ja reservid, millest tavaoludes jaguks pikkadeks aastateks.

Tehtud ülevaate käigus täheldas riigikontroll valitsuste teadlikku kaugenemist rahaliselt tasakaalus eelarvepoliitikast juba enne kriisi. Nii aastatel 2018 kui ka 2019 kulutas keskvalitsus sadu miljoneid planeeritust rohkem, vastavalt 208 ja 220 miljonit eurot. Kiiretel majanduskasvu aastatel, kui maksutulud kasvasid keskmiselt 9 protsenti aastas, ei piisanud sellest siiski kulude katteks. Eelarvepuudujääk kasvas, reservid kahanesid ning riik lükkas kulude kasvu ohjamise või mitteohjamise otsustamise sageli edasi.

Riigikontroll leiab, et eelarvenõukogule tuleb anda eelarvereeglite täitmise jälgimisel suurem roll, mis võimaldaks mõjusamalt juhtida valitsuse tähelepanu riigi tulude ja kulude kavandamisega seotud riskidele. Seni pole nõukogu tehtav kriitika olnud piisavalt terav või pole lihtsalt selge, kuidas peab valitsus eelarvenõukogule vastama. Tuleb kokku leppida, milline on eelarvenõukogu roll ja sisunõuded eelarvenõukogu arvamusele ning millal ja kuidas peab Vabariigi Valitsus eelarvenõukogu arvamusele reageerima.

Riigikontroll näeb, et vaja on märksa operatiivsemalt teavet riigikassa tulude laekumisest ja riigieelarve tegelikest kuludest. Sealhulgas tuleb hinnata realistlikumalt, kui palju kasutatakse eelarveaastal Euroopa Liidu toetusi ning jälgida, milliseid kulusid ja kui palju aasta kestel riigieelarvest tehakse. Samuti tuleb tagada, et andmed teistelt ministeeriumidelt prognoosiks ja tulude/kulude seireks oleksid asjakohased ning piisavad.

Riskide maandamiseks riigi rahandusprognoosi koostamisel on rahandusministeeriumil vaja teha kokkulepped teiste ministeeriumidega, kuidas tagada usaldusväärne info erinevatest eluvaldkondadest. Samuti selgitada välja põhjused, miks on riik viimastel aastatel süsteemselt veerandi võrra üle hinnanud oma võimekust Euroopa Liidu toetusi kasutusele võtta, ja mida selle lahendamiseks teha. Arvestades väheinformatiivset aastaeelarve struktuuri, tuleb rahandusministeeriumil koostöös ministeeriumidega juurutada riigieelarve sisukas ja analüütiline kulude jooksev jälgimine eelarveaasta kestel.

Lisaks on vaja leida lahendus, mil viisil parandada riigi mittemaksuliste tulude prognoosimist ning kiirendada riigi majandustehingute info jõudmist riigi raamatupidamisse. 

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni juhi, reformierakondlase Jürgen Ligi sõnul on riigikontrolli ülevaade väga tähenduslik, kuna aastatel 2017–2020 on eelarvete otsused olnud Eesti jaoks harjumuspäratult ettevaatamatud. 

«Oleksime ka koroonakriisiks palju paremini valmis olnud, kui poleks hea majanduskasvu ajaks planeerinud elamist minevikus loodud reservide arvel,» ütles Ligi. «Rahanduse alustõed naeruvääristati kui dogmad, aga riigikontroll rõhutab nad üle nagu mantra, et headel aegadel tuleb valmistuda halbadeks, mis jäi paraku tegemata. Kriisi ajaks olid reservid juba suuresti ammendatud ja riik sügavalt võlgades nii töötukassa, haigekassa kui haiglate ees,» selgitas Ligi.