Rattaõnnetustes on tänavu viga saanud ligi sada inimest

Pilt on illustreeriv.

FOTO: Politsei

Tänavu on rattaõnnetustes saanud viga juba 97 inimest, kolm ratturit hukkus, edastas ERR-i uudisteportaal.

«Inimesed kasutavad rohkem kergliiklusteid ja jalgrattaid. Seal, kus on inimesi, juhtuvad õnnetused,» ütles Põhja prefektuuri välijuht Ragnar Jänes uudistesaatele «Aktuaalne kaamera».

Politseiniku sõnul on oma roll õnnetuste sagenemisel ka selles, et ratturid tegelevad sõidu ajal kõrvaliste tegevustega. 

Ka taunib politsei aina enam levinud kommet sõita liikluses kõrvaklappidega. «Kuulmine on meil üks tähtsamaid meeleorganeid, mis liikluses on kasutuses peale silmade. Proovige nii sõita, et te midagi ei kuule,» sõnas Jänes. 

Samuti oleks õnnetusi politsei hinnangul vähem kui kergliiklusteedel liiklejad peaksid kinni parema käe reeglist.

Tänavu liikluses viga saanud 97 jalgratturist ligi viiendik olid alla 18-aastased  ja sama palju oli ka üle 60-aastaseid rattureid. Viiendik rattureist olid õnnetuse hetkel joobes.

Jalgratastega õnnetuste puhul oli 48 protsendil tegemist otsasõiduga ja 52 protsendil kukkumisega.

Üle poole otsasõitudest olid ratturi ja sõiduauto vahel. Peamine põhjus oli see, et, et autojuht ei andnud ratturile teed. Aga oli ka juhtumeid, kus ratturid sõitsid ise kas sõitvale või parkivale autole otsa.

13 juhul toimus otsasõit kahe ratturi vahel, peamiselt sõideti teisele tagant otsa, aga kokku saadi ka külje pealt. Neljal juhul said kokku jalakäija ja jalgrattur. Üks jalgrattur sai löögi bussilt ja teine veoautolt. 17-aastane noormees ületas raudteed jalgrattal, tal olid peas kõrvaklapid ja kapuuts ning ta sai vedurilt löögi.

Kukkumiste peamine põhjus oli kontrolli kaotamine ratta üle. 

Tagasi üles