Majaomanikke võib ähvardada sunniraha kasutusloa puudumise tõttu

Projektibüroo OÜ
Copy
Foto: Shutterstock

Käesoleva aasta alguses jõustus seadus, mille kohaselt tuleb kõik üle 20 m² ehitusaluse pinnaga hooned kanda ehitisregistrisse ning neil peab olema kasutusluba, kui maja on valmis ning ehitustööd lõpetatud. Lisaks eluruumidele kuuluvad nende hulka ka suuremad kuurid, saunad, garaažid ja laudad. Kuigi kasutusluba on vajalik osa iga hoone puhul, ei võeta selle nõuet endiselt kuigi tõsiselt. Sellisel juhul võib majaomanikke ähvardada sunniraha määramine. Projektibürool on viimasel ajal tulnud aidata mitmeid kinnisvaraomanikke, kellele on omavalitsus määranud krõbeda sunniraha. Ühele lausa kokku 6000 eurot, kuna kinnistu omanik ei reageerinud talle eelnevalt koostatud hoiatusele.

Täpseid andmeid, kui palju on registrisse kandmata ja ebaseaduslikke ehitisi, ei ole, kuid tõenäoliselt ületab see 300 000 piiri. Seda olukorda on hakatud korrigeerima ning ehitisregistris andmeid korrastama, mille käigus kantakse sinna seal seni kandmata hooned, mis on suuremad kui 20 m². Antud nõue tuleneb Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadusest, mille  §26 sätestab muuhulgas ka sanktsioonid hoonetele, mis on ebaseaduslikud.

On küsitav, kas riik ja omavalitsused suudavad selle aasta jooksul kõigi registrisse kandmata hoonetega tutvuda ja ettekirjutused koostada, kuid samm-sammult on see töö ette võetud, esimesed hoiatused tehtud ning sunnirahadki määratud. Seega tasub kinnisvara omanikel kriitilise pilguga üle vaadata enda hooned ning veenduda dokumentide korrasolekus. Kui juhtub, et dokumendid on puudulikud või pole hoone(d) ehitisregistrisse kantud, tasuks uurida, mis on selle põhjus ning algust teha oma kinnisvara paberimajanduse korda tegemisega.

Seda ei pea tegema üksi, vaid selleks on võimalik pöörduda spetsialistide poole, kelle
igapäevaseks tööks on ebaseaduslike ehitiste seadustamine ning kasutusloa
taotlemisprotsessiga tegelemine. Projektibüroo müügijuht Joonas Annus märgib, et
keskmiselt kulub kasutusloa taotlemiseks kaks kuni kuus kuud. Seda teekonda, oma
kinnisvara dokumentide korrastamiseks, on otse loomulikult võimalik igal majaomanikul
kindlasti ka ise omal käel läbi käia, kuid sellisel juhul võib kogu protsess venida või suisa
takerduda. Kindlasti ei tohiks dokumentide korrastamisega viivitada, seadusest kõrvale
hiilida või omavalitsuse ettekirjutusi ignoreerida. 
 
Annus märgib, et sel aastal on nende juurde saabunud mitmed kinnisvaraomanikud, kellele
on kohalik omavalitsus teinud märkuse, kuna inimese kinnistul on seadustamata hoone(d). „On olnud ka juhtumeid, kus vald on määranud sunniraha, mille omanik on tänaseks küll tasunud, ent selle raha eest oleks saanud juba kõik vajalikud dokumendid korda aetud, kui seda oleks tehtud õigeaegselt,“ märgib Annus. Seega ei tasu jääda ootama ja lootma heale õnnele, et äkki keegi ebaseaduslikke hooneid ei märka. Mida väiksem koht, seda suurem tõenäosus, et ühel hetkel ametnikud nendele jälile jõuavad.

Milleks mulle kasutusluba vaja, kui juba aastaid maja kasutan?

See on põhjendatud küsimus, mis tekib iga majaomaniku peas, kes tõepoolest on oma majas elanud või hoonet kasutanud aastaid ka kasutusloata. Pahameelt tekitab mõte, et keegi võõras üleüldse oma nina isiklikesse asjadesse topib. Väga levinud on arvamused: „kelle asi see on, kuidas ma oma majas elan“ või „kasutusluba on järjekordne võimalus kellegi taskuid täita“.

Toome välja põhjendused, miks läheb kasutusluba siiski vaja.

  • Kasutusluba annab omanikule turvatunde. Kasutusluba tõendab, et hoone on ohutu ja seda on turvaline kasutada. Nimelt kinnitab kasutusluba maja tehno- ja elektrisüsteemide ning kandekonstruktsioonide korrasolekut. Ka tulekolded kontrollitakse üle enne kasutusloa väljastamist. Seda kõike kontrollivad vastavat pädevust omavad spetsialistid.
  • Kasutusloata hoone puhul ei pruugi kindlustus korvata õnnetusjuhtumi puhul kahju. Kui näiteks juhtub, et hoonel, millel peaks seaduse järgi kasutusluba olema, see puudub, võib kindlustus loobuda tulekahju või mõne muu õnnetuse korral kahju hüvitamisest. Seda seetõttu, et puudub kindlus, et maja tehnosüsteemid jakonstruktsioonid on turvalised ning nõuetele vastavad.
  • Kasutusluba tagab usaldusväärsuse panga ees. Kui mingil hetkel tekib soov kinnisvara osta on kasutusluba vajalik dokument. Pank jälgib laenu andes, kas olemasoleval ehitisel on kasutusluba või kas ehitusjärgus elamul on ehitusluba. Mõlemal on sama eesmärk – tagada ehitiste ja ehituse ohutus ja nõuetele vastavus. Pangale annab see kindlustunde, et vara, mille vastu nad laenu annavad, on kindeltagatis.
  • Kinnisvara müüja jaoks kiirendab kasutusloa olemasolu müüki. Kui majal on dokumendid korras ning hoone on spetsialistide poolt turvaliseks tunnistatud, saab seda palju kergemini müüa. Ka endal on süda rahul, kui on olemas teadmine, et ostjale antakse üle hoone, mis on igati tehniliselt korras.

Kasutusloaga seonduva aitab korda ajada Projektibüroo, kelle meeskonda kuuluvad eranditultkõrgelt haritud spetsialistid, kel laialdane töökogemus ehitusvaldkonnas.

Alusta juba täna oma kinnisvara dokumentide korrastamisega ning saada hinnapäring

www.projektiburoo.ee/hinnaparing/

Copy
Tagasi üles