MTA avastas Lääne- ja Raplamaa ehitustelt 13 «mustalt» töötajat

Ehitus

FOTO: Dmitri Kotjuh/ Järva Teataja

Maksu- ja tolliameti (MTA) audiitorid kontrollisid 20. ja 26. mail Läänemaa ja Raplamaa üheksat ehitusplatsi, leides neljalt objektilt kokku 13 töötamise registrisse kandmata ehk«mustalt» töötavat inimest.

Rikkujate hulgas oli neli Eestis seadusliku aluseta töötavat Ukraina kodanikku. Probleemsed ehitusplatsid asusid Haapsalus ja Märjamaal. 

Kontrollid ehitusobjektidel on osa MTA ümbrikupalga maksmise vastasest tegevusest. Kui töötaja ei ole töötamise registrisse kantud, siis ei ole ta ametlikult tööle vormistatud ja reeglina ei maksta tema pealt ka tööjõumakse. Kontrollid viidi läbi koos politsei- ja piirivalveameti ning tööinspektsiooniga.

MTA Lääne regiooni maksuauditi üksuse juhi Airi Lepassare sõnul on ümbrikupalk Eestis jätkuvalt suurim maksuprobleem, mille tõttu kaotas Eesti riik eelmisel aastal hinnanguliselt 134 miljonit eurot maksuraha. Hinnanguliselt saab töötasu niiöelda ümbrikus kuus protsenti töötajatest ja ligi 25 protsenti Eesti ettevõtetest maksab töötajatele osaliselt ümbrikupalka.

«Läänemaal on olukord Eesti keskmisest halvem, siin on ümbrikupalga riskiga ligi 28 protsenti ettevõtetest, Raplamaal on see 24,6 protsenti,» ütles Lepassar.

MTA paneb inimestele südamele, et ümbrikupalka vastu võttes loobutakse olulistest hüvedest, mille vajadus kerkib eriti esile kriisiajal. Ümbrikupalga saajad jäävad näiteks ilma haigushüvitisest, töötukindlustusest ja võimalusest saada õiglast vanemahüvitist. Samuti annab korrektselt vormistatud töökoht ja ametlik palk seadusandliku kaitse tööandja vastu, kui peaks tekkima tööalane vaidlus. Lisaks tuleb arvestada, et MTA-l on võimalik maksmata jäänud tulumaks nõuda välja ka töötajalt.

«Kahjuks avastatakse sageli mustalt töötamise pahupooled alles pärast töökoha kaotamist. Näeme seda teravalt ka praeguses olukorras, kus töötajatele mõeldud riigi toetusest jäävad ilma need, kes töötasid mitteametlikult ja kellelt makse ei tasutud. Seega on just majanduslikult keerulistel aegadel äärmiselt oluline, et inimesed viiksid ennast kurssi oma õiguste ja kohustustega,» ütles Lepassar.

Üks Läänemaal kontrollitud probleemsetest ehitusplatsidest oli riigihanke objekt, millel on rikkumisi tuvastatud ka varem. Samuti olid kaks Raplamaal tuvastatud registreerimata töötajat just riigihanke ehitusel.

«On lubamatu, et riigihangete objektidel  töötavad ettevõtted, kelle maksuasjad ei ole korras. Me teeme selles osas koostööd hankijatega ning reageerime ka ise, kui näeme maksurikkumisi. Samuti on oluline, et avalik sektor ise töid tellides ei kasutaks ebaausate ettevõtjate teenuseid ning tellijana  pööraks rohkem tähelepanu alltöövõtjate taustale. Kindlasti muutuks seetõttu konkurents ehitusturul ausamaks ja paraneks ka töö kvaliteet ning tähtaegadest kinni pidamine,» kommenteeris Lepassar.

Eriolukorra järgselt on ausa konkurentsi tagamine taas MTA-l tugevas fookuses ja kontrolle ehitusobjektidel viiakse läbi üle kogu Eesti.

MTA töötajad viisid 2019. aastal läbi 906 tööjõumaksudega seotud kontrolli, mille tulemusena määrati kokku juurde 8,2 miljonit eurot makse. Personaalseid nõustamisvestlusi ümbrikupalga riski tõttu peeti 6233 ettevõtte juhiga, pärast mida kolmandik ettevõtetest parandas oma maksukäitumist ja nende ettevõtete tööjõumaksude tasumine kasvas oluliselt.

Tagasi üles