10. jaanuar: Roosil on õnnelik kutsikapõlv

Vilja Kohler
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juhtkoerahakatis Moundhill’s Lonely Rose eile: kaal 4,8 kilo, turja kõrgus 32 sentimeetrit ja vasak esikäpp 4,5 sentimeetrit.
Juhtkoerahakatis Moundhill’s Lonely Rose eile: kaal 4,8 kilo, turja kõrgus 32 sentimeetrit ja vasak esikäpp 4,5 sentimeetrit. Foto: Margus Ansu

Aasta esimeses lehes lubasime, et hoiame huvilisi kursis pimeda inimese juhtkoeraks kasvava labradori retriiveri Moundhill’s Lonely Rose’i (täna kaks kuud ja 12 päeva vana) käpakäiguga. Eilne külaskäik Moundhill’s Lonely Rose’i, omadele Roosi juurde näitas, et kutsika käpp käib väga hästi ja lõbusalt ning see on omajagu kasvanud. Aga see pole loomulikult kõik.


«Õues saab Roosi juba aru, et hädad tuleb seal ära teha,» rääkis Moundhill’s Lonely Rose’i juhtkoeraks kasvatava juht- ja abikoerte kooli treener Veronika Malm. «Aga välja küsida ta ise veel ei oska ja sellepärast on meil ikka ka loike põrandal.»

Tõtt-öelda Roosi veidi veel pelgab koduukse taga ootavat suurt maailma. Seevastu Malmide kodus tunneb ta end kui kala vees. Eile hammustas ta näiteks puruks telefonilaadija juhtme. Kingi närida kutsikas veel ei jõua, aga sussid veab ta hea meelega oma pessa. Seda talle ka ei keelata, sest juhtkoer peab oskama asju võtta ja tassida.

«Roosil on praegu õnnelik kutsikapõlv,» muheles Veronika Malm. «Ta avastab maailma, mängib teiste nooremate koertega ning saab ka ise aru, et talle on üsna palju lubatud.» Praegu õpetab treener talle puhtusepidamist ning kindlate söögiaegadega režiimi ja kannatlikkust. Kuidas Moundhill’s Lonely Rose’il selle kõige õppimine läheb, anname teada järgmisel nädalal.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles