Uuring: eriolukord pole Eestis inimõigusi rikkunud

Jalutavad inimesed Pirital. FOTO:SANDER ILVEST/POSTIMEES

FOTO: Sander Ilvest

Eesti elanikest 88 protsenti leiab, et riigis on inimõigustega kõik korras ning 83 protsenti vastanutest leidis, et eriolukorra piirangud pole rikkunud kellegi inimõigusi, nii selgub inimõiguste instituudi tellimusel ja Turu-Uuringute AS-i poolt läbiviidud küsitlusest.

Suurim toetusprotsent ehk 92 protsenti on õpilaste ja üliõpilaste ehk 15-29-aastaste ning eakamate pensionäride ehk 75-aastaste või vanemate ehk 94 protsendi seas. Meeste ja naiste toetusprotsent vastavalt 87 protsenti ja 88 protsenti. Samuti on toetusprotsent kõrge Eesti kodanike hulgas - 90 protsenti, Venemaa kodanike ja määratlemata kodakondsusega elanike seas on vastav protsent 68 protsenti ja 70 protsenti.  

Seekord küsiti vastajatelt ka, kas nad on ise rikkunud kellegi inimõigusi. Sellele küsimusele vastas jaatavalt üheksa protsenti kõikidest vastanutest, mis omakorda jagunes: mehed 12 protsenti ja naised kuus protsenti.

Proportsionaalselt on tulemus kõikides vastanute rühmades liikunud aastate lõikes positiivses suunas. Inimeste hinnangut inimõiguste järgimisele mõjutab oluliselt nende suhtluskeel, sellele korreleeruv rahvus, haridustase ja sissetulek, sotsiaalne positsioon ja mõningal määral ka elukoht, sissetulek.

Eriolukorra piirangud ei ole rikkunud kellegi inimõigusi, leidis 83 protsenti vastanutest. 14 protsenti arvasid, et eriolukord on rikkunud nende inimõigusi, eriti on seda tunnetanud 40-49-aastased ehk 20 protsenti ja muust rahvusest inimesed 19 protsenti ning määratlemata kodakondsusega 25 protsenti ja Kirde-Eestis elanikud 24 protsenti. Samuti tunnetasid piiranguid negatiivselt vabakutselised ehk 25 protsenti ja keskastmejuhid 21 protsenti.

Küsimusele, kas Eesti põhiseadus kaitseb teie õigusi ja väärtusi, oli kõigi jaatavalt vastanute protsent 82. Kui 90 protsenti Eesti kodanikest usuvad, et põhiseadus kaitseb neid, siis Venemaa kodanike ja määratlemata kodanike seas oli «Jah» vastus ära toodud vastavalt 52 protsenti ja 67 protsenti, muude riikide kodanike seas oli see 83 protsenti.

Samuti on vastajatele oluline, et Eesti põhiseaduses on õigustele lisaks välja toodud ka kohustused. Põhiseaduse järgimist pidasid tähtsaks 96 protsenti, maksude maksmist 94 protsenti ja valmisolekut kaitsta riigi iseseisvust 86 protsenti vastajatest.

Viimase kolme aasta jooksul on enim vastajate hinnangul järginud ja kaitsnud inimõigusi oma töös politsei- ja piirivalveamet ehk 74 protsenti, tervishoiusüsteem 73 protsenti, maksu- ja tolliamet ning kohalikud omavalitsused 66 protsenti, valitsus 62 protsenti, kaitsevägi 59 protsenti, õigussüsteem 58 protsenti.

Küsimusele, kas Eesti ajakirjandus on oma tegemistes järginud ja kaitsnud inimõigusi, vastati järgmiselt, et eestikeelne meedia on seda teinud 55 protsendi ulatuses ja ei ole seda teinud 23 protsenti ning küsimusele ei osanud vastata 21 protsenti. Eesti venekeelses meedias oli see protsent vastavalt 31 protsenti, 18 protsenti ja 51 protsenti. 

Vastanud leidsid, et enim on oma töös inimõigusi järginud Eesti rahvusringhääling ehk 67 protsenti, vastupidist  arvasid 14 protsenti ning «ei oska öelda» vastas 19 protsenti. Eesti erameedia puhul olid tulemused vastavalt 44 protsenti ja vastupidist leidis 21 protsenti ning oma arvamust ei osanud öelda 35 protsenti. Eesti trükiajakirjanduse puhul vastas samale küsimusele jaatavalt 54 protsenti , «ei» vastas 20 protsenti ja midagi «öelda ei osanud» 26 protsenti vastanutest.

Privaatsust ja õiguste rikkumist sotsiaalmeedias ja internetikeskkonnas on rohkem tunnetanud mehed ehk 14 protsenti ja naised 10 protsenti, samuti õpilased ja üliõpilased. 

Turu-Uuringute AS viis läbi 14.-18. maini veebiküsitluse veidi enam kui 1000 Eesti elaniku seas. Küsitluses paluti inimestel hinnata, kas eriolukord on rikkunud Eestis inimeste õigusi ning kas riigiinstitutsioonid, meedia ja ettevõtlus on järginud ja kaitsnud oma töös inimõigusi. Lisaks uuriti inimeste tunnetust, kas Eesti põhiseadus kaitseb nende õigusi ja väärtusi ning kas põhiseaduses sätestatud kohustused on ka inimestele tähtsad. 

Tagasi üles