Ringkonnakohus jättis Dikajevi pika vanglakaristuse muutmata

Haron Dikajev.

FOTO: Mihkel Maripuu

Tallinna ringkonnakohus jättis esmaspäeval muutmata Eesti kuritegelikus ilmas tuntud Haron Dikajevi ja tema kaaslaste süüdimõistmise ning samaks nende karistused.

Vandeadvokaat Tanel Mällas taotles ringkonnakohtus 54-aastase Dikajevi süüdimõistmise tühistamist ning tema õigeksmõistmist kogu süüdistuse ulatuses, kuid ringkonnakohus ei pidanud seda põhjendatuks ning jättis Dikajevile kuritegeliku ühenduse juhtimise eest mõistetud 12-aastase vangistuse muutmata.

Ühtlasi jättis ringkonnakohus muutmata ka Dikajevi jõuku kuulunud Sergei Džavakjani (46), Tanel Mandelkorni (36), Grigori Bagatõi (39), Vitali Kaera (32), Eduard Oleiniku (51), Dmitri Sidorenko (47) ja Jevgeni Podolinski (39) karistused. Kõigi süüdimõistetute advokaadid taotlesid ringkonnakohtult nende õigeksmõistmist.

Ringkonnakohus leidis, et maakohtus toimunud kohtulik arutamine on olnud terviklikult õiglane ning märkis, et süüdistustes on piisavalt kirjeldatud kuritegeliku ühenduse struktuuri ja liikmete vahelist ülesannete jaotust ning süüdistuses kui ka maakohtu otsuses kajastatu on piisav, et teha kindlaks kuritegeliku ühenduse juhtimine või sinna kuulumine.

«Nii süüdistuses kui ka maakohtu otsuses on ära toodud spetsiifilised tunnused, mis iseloomustavad just kuritegelikku ühendust, sinna kuulumist ja selle juhtimist,» märkis ringkonnakohus

Eelmise aasta 21. augustil tunnistas Harju maakohus Dikajevi süüdi ja mõistis talle sama karistuse, mida nõudis talle kohtuvaidluses riigiprokurör Vahur Verte.

Maakohus karistas kuritegelikku ühendusse kuulunud Džavakjani, Mandelkorni, Bagatõid, Kaera, Oleinikut, Sidorenkot ja Podolinskit vangistustega vahemikus kuus aastat ja kuus kuud kuni 13 aastat.

Juba 2017. aasta suvel läksid prokuratuuriga kokkuleppele eelmiste kaassüüdistatavad Sergei Primak, Sergei Niinemets, Artur-Ažar Simonov, Aleksandr Dmitruk, Robert Raag, Alexander Nikolajev, Valeri Dementjev ja Aleksandr Varlamov ning neile mõistis kohus karistused tingimisi vangistustest kuni nelja-aastase reaalse vangistuseni. Kohus lõpetas suures ulatuses maksude tasumisest hoidumisele kaasaaitamises süüdistatava Andrei Jermolajevi kriminaalasja otstarbekuse kaalutlustel, kuna ta kannab juba kaheksa aasta pikkust vangistust.

Riigiprokuratuur saatis kohtu ette 18 inimest, kellest enamikule pandi süüks Haron Dikajevi juhitud kuritegelikku ühendusse kuulumist.

2016. aasta sügisel alanud protsessil ütles Dikajev, et ta ei tunnista oma süüd kuritegeliku ühenduse juhtimises, kuid tunnistab osaliselt oma süüd kehalise väärkohtlemise süüdistuses.

Süüdistuse järgi rahastas kuritegelik ühendus enda tegevust erinevate majandus- ja varavastaste kuritegude toimepanemisega.

Muuhulgas pandi toime käibemaksupettusi, millega tekitati Lätile ja Leedule sadade tuhandete eurode ulatuses kahju.

Eeluurimisel kogutud andmete järgi finantseeriti ühendust samuti Eestis toimepandud kelmustega, millesse kaasati inimesi, kes soostusid tasu eest vormistama oma nimele järelmaksu- ja laenulepinguid. Selle tulemusena sai ühendus enda omandusse tehnikat ja sularaha.

Süüdistatavatele heidetakse ette ka kehalist väärkohtlemist, omavolilist sissetungi, omastamist, dokumendi võltsimist ja selle kasutamist, tulirelva helisummuti ebaseaduslikku käitlemist, suures koguses narkootikumide käitlemist ning liikluskuritegusid.

Viit inimest, kes kuritegelikku ühendusse ei kuulunud, süüdistati selles, et nad aitasid oma tegevusega ühenduse liikmetel erinevaid kuritegusid toime panna.

Riigiprokurör Vahur Verte sõnul võib eeluurimisel kogutud infole tuginedes öelda, et kuritegelik ühendus oli püsiva struktuuri ja selge hierarhiaga ning selle eesmärk oli range konspiratsiooni varjus tegutsedes toime panna erinevaid kuritegusid.

«Uurimisel kogutud info järgi hoolitses ühendus oma liikmete eest, rahastas neid ja vajadusel kindlustas neid elamispinnaga. Samas allumatuse või korralduste täitmata jätmise korral karistati ühenduse liikmeid füüsiliselt, kusjuures karistamist taluti vastupanu osutamata,» ütles Verte.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo talitusejuhi Ago Leisi sõnul kestis selle kriminaalasja uurimine üle kolme aasta.

«Selle aja jooksul tuli eraldi välja joonistada iga kuritegeliku ühenduse liikme konkreetne roll ja tegevus. Erinevate kriminaalsete tegevuste tõendamiseks koguti tõendid ükshaaval kokku ning iga tõendit analüüsiti. Maksukuriteo puhul tehti tihedat koostööd Läti ja Leedu ametivõimudega ning see kõik võttis oma aja,» selgitas Leis.

Keskkriminaalpolitsei organiseeritud kuritegude büroo pidas ühenduse liikmetest enamiku kinni 2015. aasta aprillis ja juunis. Dikajev peeti kinni 2015. aasta juuni lõpus ning Harju maakohus võttis ta vahi alla.

Kriminaaluurimine käivitati 2012. aasta lõpus ning seda uuris keskkriminaalpolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.

Praeguseks aastakümneid kriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Dikajev on korduvalt kohtu all olnud, kuid on rasketest süüdistustest pääsenud.

Dikajev oli kohtu ees 1995. aasta septembris nn krasnodarlaste ja tšetšeeni grupeeringu allilmasõja tõttu, milles jäi kadunuks kolm krasnodarlast, kellest kaks leiti hiljem tapetuna ning üks jäigi kadunuks.

Dikajevit süüdistati nende tapmise korraldamises, kuid kohtus ei suudetud seda tõendada ning teda karistati vaid relva ebaseadusliku omamise eest kaheaastase vangistusega. Mees vabastati vanglast hea käitumise tõttu enne tähtaega.

1999. aastal oli Dikajev 1995. aasta allilmasõja tõttu taas kohtu ees, kus ta mõisteti esimeses kohtuastmes süüdi huligaansuses, kuid teises astmes õigeks.

2002. aasta septembri lõpus vahistati Dikajev kahtlustatuna meediaärimees Vitali Haitovi mõrva korraldamises, kuid vabastati süütõendite puudumise tõttu.

2005. aastal mõistis kohus Dikajevi koos viie kaaslasega süüdi ühelt ärimehelt 100 000 krooni väljapressimises ning saatis nad neljaks aastaks vangi. Dikajev vabastati enne tähtaega 2008. aasta märtsis.

Tagasi üles