Sisuturundus
Lugu õnnestunud metsaoksjonist: kuidas 1000 euro eest müüki pandud metsa eest maksti üle 25 000!
5. juuni 2020, 13:50
/nginx/o/2020/06/05/13137156t1h0690.jpg)
Timber.ee oksjonikeskkonnas toimus alles hiljuti oksjon, mis pani nii mõnegi metsamehe kukalt kratsima ning arvutikuvarile lähemalt küürutama, et näha ega nende silmad peta.
Oksjonile pandi väärtusliku metsa raieõigus vaid 1000-eurose alghinnaga. Paljude peast käis sel hetkel läbi mitmeid küsimusi: kus on konks, kas äkki on keegi teinud näpuvea ning unustanud ühe nulli lõppu kirjutada, kas tasub osaleda, kes on see julge hunt ja miks ta seda teeb? Pärast dokumentidega tutvumist sai oksjonist huvitatutele selgeks, et julge otsuse taga on Miskort AS, pika kogemusega metsakasvatusega tegelev firma Lääne-Virumaalt.
Ürask sundis metsa müüma
Paljude metsaomanike ja metsafirmade jaoks on käesolev aasta alanud ebasoodsalt: pehme talve tõttu on ära jäänud mitmed raied, mistõttu on pidanud paljud metsamehed tööta istuma ning soe ilm on loonud soodsad tingimused üraskite leviku suurenemiseks, kes piltlikult öeldes meie metsades kahe suupoolega kasvavat metsa matsutavad.
Säärase ebameeldiva üllatuse osaliseks sai tänavu kevadel ka Miskort AS, kes kevadise istutamise käigus avastas, et neile kuuluval kõrvalkinnistul on hakanud mingil põhjusel männik kuivama. Kohe telliti ekspertiis, mis kinnitaski, et tüve putukkahjur ehk suur-säsiürask on jõudnud ka nende Rootsimetsa. Lisaks selgus, et metsas on juurepess, meie metsade kõige ohtlikum haigusetekitaja, kes igal aastal mädandab ja tapab sadu tuhandeid puid.
„Meil ei olnud plaaniski veel investeeringuna hoitavat metsa raiuda, kuid üraskit ju muud moodi tõrjuda saa, kui tuleb kahjustunud puud maha lõigata ja välja vedada,“ tõdeb metsaomanik, ASi Miskort juhataja, märkides, et otsus metsas raiet teha tuli langetada kiirelt. Keskkonnaamet väljastas kiiresti metsateatise ehk raieloa, mille järgi sai 1,7 hektari suuruselt alalt välja raiuda 450 tihumeetrit puitu. Tegutseda oli vaja kohe, et metsa seisukord ei halveneks – juba mitukümmend kahjustunud puud on hea kasvulava üraskitele, kes on võimelised väga kiirelt kahjustama ka ümberkaudseid puid ja edasi liikuma kinnistu piiridest välja, et ette võtta terveid metsamassiive.
AS Miskort teeb tavaliselt oma raied kõik ise, ootamatult lisandunud töö aga tekitas metsaettevõttes olukorra, kus nappis vajalikke töökäsi. „Kuna antud raiega oli lisaks ka kiire tekkis meil mõte see Timberisse müüki panna. Oleme varemgi oksjonikeskkonnas oma raieid müünud ja aastate jooksul tõestuse saanud, et see variant toimib. Ma ei osanud aga oodata, et oksjonikeskkond teeb mulle pakkumise oma mets 1000-eurose alghinnaga letti lüüa,” tõdeb Rootsimetsa kinnistu omanik.
Pärast lühikest mõtlemist andis kinnistu omanik timber.ee metsaspetsialistile ikkagi vabad käed oksjon korraldada. Omanik arvas raieõiguse õiglaseks hinnaks 18 000 eurot, mis oleks olnud summa, mille Miskort oleks teeninud raie omal käel tegemise ja puidu müügi järel, arvestades oma kokkuleppeid partneritega kokkuostuhindade osas.
Timber.ee-s hakkas oksjonit ette valmistama kümneaastase kogemusega metsaspetsialist Helen Savi, kes tunneb hästi metsanduse kõiki tahke. „Viskasin tõesti õhku mõtte madala alghinnaga oksjonist. Alati räägime oma klientidele, et oksjoni alghinda ei ole tarvis viimase euroni täpseks arvutada, niikuinii kujundab hinna turg ja sealne nõudlus. Aeg on samuti näidanud, et meie keskkond toimib – ükskõik millise summa pakkumise alghinnaks paneme, lõpphind jõuab alati maksimaalse võimaliku tulemuseni,” räägib Savi.
Pakkumine tekitas turul loomulikult kõvasti uudishimu. „Meie koostööpartnerid ei saanud täpselt aru, milles konks seisneb. Suuremat konksu kui uudishimu tekitamine selle loo juures tegelikult polnudki,” ütleb Savi, lisades, et tegemist oli lihtsa ligipääsu ja kergesti teostatava raiega, olgugi et metsas oli probleeme üraskitega. Õnneks polnud aga üraskid metsas veel märkimisväärset kahju tekitada jõudnud.
Peagi sai selgeks, et madal alghind meelitas piirkonnas tegutsevaid metsafirmasid metsa tunduvalt rohkem, kui turuhinna lähedal oleva realistliku alghinnaga neid sinna tõenäoliselt sattunud oleks.
„Hoidsin oksjonil pidevalt silma peal ning väikese värinaga ikka mõtlesin, et ei tea, kas pakkumisi ikka tuleb. Oksjon kestab küll kaks nädalat, aga kui nädala möödudes saabus alles esimene, 1000-eurone alghinna pakkumine, siis oli klomp kurgus küll ja mõtlesin, et kas nüüd selline hind jääbki. Õnneks suutis Helen mind maha rahustada ning kinnitas, et tavaline praktika ongi selline, et pakkumisi hakkab raieõigusele tulema ikkagi alles oksjoni viimastel päevadel,“ meenutab metsafirma juht.
Ja täpselt nii oligi! Enampakkumisel kerkis raieõiguse hind ettevõtte soovitud 18 000 euroni juba päev enne oksjoni lõppu. „Oksjoni lõppemise päeval, 15 minutit enne pakkumisaja sulgumist, ei pidanud mul närvid enam vastu ning panin arvuti kaane kinni. Ma ei suutnud uskuda seda, mida mu silmad nägid,“ märgib ASi Miskort juhataja. Mees tõdeb, et ise samu töid tehes poleks nad sellise tulemuseni jõudnud.
Oksjoni lõpus oli võitja pakkunud raieõiguse eest 25 400 eurot. Oksjoni lõpphind oli 50 protsenti kõrgem sellest, mida metsaomanik ise raie väärtuseks oli arvutanud.
“Oleks ma ise sellise hinnaga selle metsa raieõigust mõnele koostööpartnerile pakkunud, oleks mind mu sooviga kuu peale saadetud,” nendib metsafirma juhataja. “Samas ei saa keegi olla solvunud, et ma selle raie teostamisel üht või teist koostööpartnerit ei eelistanud – kõigil oli võrdne võimalus oksjonil oma hinda pakkuda”
Oksjon toob kokku kõik Eestis korrektselt tegutsevad metsafirmad
Säärase hinna kujunemine on praegusi tingimusi arvestades märkimisväärne, teisalt loogiline. Objekti lõplikuks kännuhinnaks kujunes 63,5 eurot tihumeetri kohta, kuna puidu kogus oli antud metsas hinnanguliselt 50 tihumeetrit väiksem kui kavas ja teatisel hinnatud. Pakkumised tehti reaalse seisu ehk 400-tihumeetrise raiutava mahu põhjal.
„Võib öelda, et müügi ajastus oli õige. Sellise hinna kujunemise loogika peitub asjaolus, et kõigil metsaettevõtetel on hetkel tööd vaja. Paljudel ülestöötajatel pole praegusel ajal piisavalt rakendust ja seetõttu ollakse nõus raieõigusi sisse ostma kallimalt kui tavaliselt, sest töötaolek kujuneks veelgi kulukamaks,” selgitab olukorda metsaspetsialist Helen Savi. Spetsialisti kalkulatsiooni järgi aga ei saanud selle raieõiguse ost ülestöötajale suurt kasumit tuua. Küll aga tõi raieõigus võitnud ülestöötajale rohkelt töörõõmu.
Miskorti esindaja sõnul sai ta tööde käigus jutule harvesterijuhiga, kes kiitis ideaalilähedasi teostamistingimusi märkides, „et kui ainult oleks tihedamini nii lihtsaid raieid.“ Rootsimetsas on nüüdseks töö tehtud, omanikul jalad kuivad, mets korras ja ostjal vajalik materjal käes. Raieõigus müüdi 15. mail ning metsatöödega saadi ühele poole vähem kui kümne päevaga. Miskorti juhataja hinnangul on raie väga korralikult ja korrektselt teostatud ning tuleval kevadel saab sinna uued noored männid juba asemele istutada.
See on üks tugev argument, miks Timber.ee oksjonikeskkonnas tuleb oma metsa raieõigust müüa – Timber vastutab, et mets pärast tööde lõppu alati korras oleks. Timberiga on lepingud sõlminud orienteeruvalt 200 tublit metsafirmat, kes oksjonitel osaleda võivad ja kelle peale võib kindel olla, et nad pärast tööde lõppu metsa eeskujulikku seisukorda jätavad.
„Oleme nende umbes 200 metsafirmaga sõlminud siduvad lepingud. Paljude metsafirmade juhatuse või omanikega on sõlmitud ka eraisikukäendused 100 000–300 000 euro ulatuses, juhuks kui nad mingil põhjusel siiski lepingutes sätestatut rikuvad,” kinnitab Savi.
Oluline pole mitte alghind, vaid ajastus
Timber.ee oksjonikeskkonnas jõuab raieõiguse või metsakinnistu müügihind alati absoluutselt kõrgeima võimalikuni. Selles võib nüüd Rootsimetsa näitel küll kindel olla! Helen Savi märgib, et Timberi meeskond korraldaks sääraseid enampakkumisi veelgi, kui oleks julgemaid müüjaid.
„Eks see julgus ja usaldus saab tekkida kogemuse pealt. Minu klientide hulgas on mitu metsaettevõtet, kes oma raieid müües ei muretse alghinna pärast, vaid valivad alghinnaks pigem turuhinnast madalama numbri,“ räägib metsaspetsialist.
Savi lisab, et uuris ühelt oma kliendilt, kes timber.ee keskkonna kaudu edukalt kümneid raieid müünud, et kuidas ta julgeb oma metsaoksjone nii madalate alghindadega alustada. Metsaomanik öelnud selle peale lihtsa tarkuse: „Jänesed šampust ei joo!”
Kas soovid rohkem infot, kuidas timber.ee oksjonikeskkonnas oma raieõigust või metsakinnistut müüa? Võta meiega ühendust! Aitame vajaduse korral ka metsamajandamiskava tellimise või metsateatise täitmisega. Konsulteerime metsaomanikke tasuta!
AS Timber
+372 666 5050
Estonia pst 9 (Solaris keskus)
10143 Tallinn
