TÄISMAHUS ⟩ Sotside 50 000 ettepanekut jagunevad suuresti kaheks (8)

Anna Ploompuu
, reporter
Copy
Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar.
Sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar. Foto: Remo Tõnismäe

Sotsiaaldemokraadid esitasid täna põhiseaduskomisjonile 50 000 muudatusettepanekut Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni (ERJK) likvideerivale eelnõule. Tegemist on 9445 lehekülje pikkuse dokumendiga, mis on suuresti jagatud kaheks: 25 000 ettepanekut sunniraha ülemmäära ning sama palju ettepanekuid seaduse jõustumise tähtaegade muutmiseks. 

Dokumendi esimeseks muudatusettepanekuks on suurendada sunniraha ülemmäära ettekirjutuse täitmata jätmise korral 15 100 euroni. Praegune sunniraha ülemmäär on 15 000 eurot. Liikudes saja euro suuruse sammuga edasi, on 25 000. ettepanekuks määrata sunniraha ülemmääraks 2 515 000 eurot.

Teise suurema muudatusettepanekute rühma moodustavad seaduse jõustumise ajad. Nii on tehtud järjest ettepanekuid, et seadus võiks jõustuda tagasiulatuvalt alates 2. jaanuarist 2020 kuni 2088. aasta 12. juunini välja.  

Tõsi, ka sotsiaaldemokraadid ise nendivad, et tegu on ekstreemse ja absurdse käiguga eelnõu vastu võtmise takistamiseks. 50 000 muudatusettepaneku hääletamine riigikogu suures saalis võtaks muudatusettepanekute koostajate hinnangul parlamendil ööpäevaringselt iga päev töötades umbes aasta.

Mis saab muudatusettepanekutest?  

Riigikogus saab pärast eelnõu esimest lugemist esitada seadusmuudatuse parandamiseks muudatusettepanekuid. Seejärel vaatab juhtivkomisjon muudatusettepanekud läbi ning otsustab, kas neid arvestada eelnõu muutmisel või mitte. Et järgmine nädal on riigikogus viimane korraline töönädal enne suvepausi, siis enne sügist teemat komisjonis arutama ei hakata, sõnas põhiseaduskomisjoni juht Paul Puustusmaa (EKRE). 

Muudatusettepanekuid, mille esitaja on sama ning mis on omavahel sisuliselt seotud, saab kanda muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna. See on üks variant, mida koalitsioon võiks sotside algatuse puhul kaaluda ning koondada 50 000 muudatusettepanekut näiteks kaheks. Sotsiaaldemokraadid teavad seda, ning vastavad:

«Kui nad seda teevad, rikuvad nad protseduurireegleid, sest muudatusettepanekud ei ole samasisulised. Jah, nad on tehnilised, aga nad kõik on erinevad,» selgitas sotsiaaldemokraatide juht Indrek Saar, tuues näiteks seaduse jõustumise tähtaegade muudatusettepanekud. «Seadus võib jõustuda väga erinevatel kuupäevadel,» märkis Saar.

Kui muudatusettepanekutest mööda vaadata ei saa, on õhus mitu varianti: lükata teema arutamine määramata ajaks edasi ehk sisuliselt peatada ERJK likvideerimise plaan; võtta eelnõu menetlusest tagasi ning lasta valitsusel see esitada. Kui aga siis peaks sotsiaaldemokraatidelt taas pärast esimest lugemist tulema 50 000 muudatusettepanekut, saab eelnõu siduda valitsuse usaldusküsimusega. Siis muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda, kuid eelnõu vastu võtmine pannakse ühele kaalukausile valitsuse püsima jäämisega.

Mida teeb põhiseaduskomisjon? 

«Kas mul on õigust arutada muudatusettepanekuid, mida on teinud masin?» oli Puustusmaa esimeseks reaktsiooniks. Ta jätkas: «Kas mul on õigust näida pisut kohtlasena ja hakata arutama masina poolt koostatud asju. Kas mul on õigust komisjoni ette tuua selgelt pahatahtlikul eesmärgil tekitatud... ma ei tea, kuidas seda asja nimetada.» 

«Kas mul on õigust arutada muudatusettepanekuid, mida on teinud masin?» – põhiseaduskomisjoni juht Paul Puustusmaa.

Puustusmaa sõnul on tegu laias laastus kahe ettepanekuga: muuta sunniraha ülemmäära ning seaduse jõustumise aega. Ta sõnas, et muudatusettepanekute esitamine on paika pandud riigikogu kodu- ja töökorra seadusega ning on ette nähtud demokraatlikuks asjade ajamiseks. «Püüdes demokraatlikke reegleid haavata, mis tähendab pahatahtlikkust, tekib hulk küsimusi,» märkis Puustusmaa. 

Nii on eesmärgiks leida kuldne kesktee. Üks võimalus on eelnõu menetlusest tagasi võtta, kuid seda ei pea koalitsioonierakonna esindaja praegu vajalikuks. «Hetkel on teada üheselt, et menetlus on läinud sügisesse ja selle aja jooksul võib igasuguseid asju muutuda. Ma praegu ei muretseks,» sõnas Puustusmaa. 

Loe dokumenti täismahus: 

«Tänapäeval on võimalik panna arvuti igasuguseid vigureid tegema. Sisu mõtlesime välja muidugi meie ja andsime arvutile vastavad juhised ning see toimetas siis ise Exceli tabelis. Ma ise seda ei teinud ja juures ei olnud, kuid tean, kuidas see protsess käis.»

Indrek Saar 9. juunil Virumaa Teatajale

Kõik muudatusettepanekud, mida komisjon arvestab, kirjutatakse eelnõusse teiseks lugemiseks sisse. Lisaks koostab juhtivkomisjon, antud juhul põhiseaduskomisjon, eelnõule kõigi muudatusettepanekute loetelu. Seal on kirjas ka muudatusettepaneku esitaja nimi ning juhtivkomisjoni otsus: kas ettepanekut arvestada või mitte. 

ERJK likvideerimise eelnõu läbis esimese lugemise 1. juunil häältega 46:53. Muudatusettepanekuid saab eelnõule esitada 15. juunini. 

Kommentaarid (8)
Copy
Tagasi üles