Vaher: töötajal oli võimalus uurida Tarraste eluviisi ja relvaluba mitte anda

Elmar Vaher. Foto: Madis Veltman

Politsei- ja piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher selgitas Kuku raadio saates, et Lihulas tulistanud Mikk Tarraste puhul vaadati relvaloa väljastamisel vaid tema karistusregistrit. Traagiline sündmus ajendas PPAd 26 000-le relvaomanikule täiendavat kontrolli teostama.

Varem karistatud Tarraste esitas relvaloa taotluse, mil tema kunagine karistus 2008. aastast oli aegunud. Vaheri sõnul ei arvestatud Tarrastele relvaloa andmisel tema tausta ega eluviisiga, vaid puhta lehega.

«Olen selgelt jätkuvalt samal arvamusel, et meie töötajal oli võimalus uurida tema eluviisi ja seda relvaluba mitte välja anda,» ütles Vaher raadiosaates. «Kui karistus on kustunud, siis ei ole takistust relvaloa väljaandmiseks, aga samas ega mina täpselt selle menetleja pähe ju ei näe, ei tea, kuidas tema mõtleb, saan teha järeldused ainult selle pealt, mida ma saan täna lugeda,» lisas ta.

«Vaadates neid tõendeid või siis toimiku vahel olevaid materjale, siis ma väidan, et meil ei olnud seda kohta, kus me kaalusime, kas anda või mitte, vaid me vaatasime ainult karistusregistrit ja andsime,» ütles Vaher. PPA alustas tema sõnul kontrollmenetlusega, vaatamaks üle, miks see nii juhtus.

Peadirektor lisas, et kõigi 26 000 relvaomaniku taust vaadatakse üle: «Kellel on näiteks relvi rohkem või kellel on neid ehk isiku ja vara kaitseks, mis on väiksemad relvad. See on suur töö, aga hädavajalik, ikkagi üle vaadata, miks ja kuidas ja millisel moel me relvalubasid välja anname,» ütles ta.  

Küsimusi tekitab ka psühhiaatrite ja psühholoogide tegevus

On juhtumeid, kus arstid hindavad inimese vaimse tervise paremaks, kui see tegelikult on. «Eks see kõik jäägu nende psühhiaatrite ja arstide südametunnistusele, kes nii käitunud on, sest see ei ole ju kellelegi uudis. PPA ameti menetleja, kes teeb kõik endast oleneva inimese tervise osas, saab lähtuda vaid arsti arvamusest,» ütles Vaher. «Minu hinnangul on see hädavajalik. Väga palju räägitakse ühiskonnas, et see on mõttetu.»

Vaher räägib, et oma pika tööstaaži juures on ta kindel, et asi pole relvas endas. «Ei, relv ei lase mitte kunagi üksi,» ütles ta. «Relva taga on inimene. Miks inimesed päästikule vajutavad? Seal on väga suur osa alkoholil, seal on väga suur osa emotsioonidel ja neid küsimusi peaks saama ju kuidagi uurida,» arutles ta. Järgmiste sammudena võiks kaaluda tema silmis kontrolli tõhustamist või õigusruumi ümber hindamist:  «Kuni selleni välja, et kas peaks olema täpsem reglement, mida arst vaatab ja mida psühhiaater teeb.»

«Kahjuks see traagiline sündmus on need küsimused meile ette seadnud ja minu hinnangul on õige, et need küsimused meie laual on,» lisas Vaher.